Tagaseljaotsus Kohus
T.
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-49945
Tsiviilasi
ITM I. OÜ hagi M. I. laenulepingujärgse võla, intressi ja viivise, kokku summas 20 000 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
10 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: ITM I. OÜ – registrikood xxxxxxxx, asukoht T. .xxx xxxxxxx Lepinguline esindaja: F. S. -post: Kostja: M. I. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xx-xxx xxxxxx , xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista M. I. ITM I. OÜ kasuks üksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kaks (11 972) krooni 40 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 10 000 krooni, intress 1000 krooni ja viivis 972,40 krooni). Summa tuleb tasuda ITM I. OÜ arveldusarvele nr 221040923052, selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. 2.Määrata kindlaks M. I. ITM I. OÜ hüvitatavate menetluskulude suurus 2000 (kaks tuhat) krooni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas T. menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus
tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 13.10.2008 P. G. -le laenutaotluse 10000 krooni saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus P. G. internetikeskkonnas www.smsmoney.ee. Tulenevalt laenulepingu p 2.2 oli laenutaotleja enne laenutaotluse esitamist kohustatud tutvuma Laenulepingu Üldtingimustega (edaspidi Üldtingimused) ning registreeruma laenuandja kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad. Laenu saamiseks on õigustatud üksnes registreerunud laenutaotleja. Kodulehel registreerumisel saab laenutaotleja kasutajatunnuse, milleks on tema mobiiltelefoni number, samuti valib ja kinnitab oma parooli, mis on edaspidiste laenutaotluste esitamise aluseks. Laenulepingu p 2.4 kohaselt on laenutaotleja kohustatud registreerumisel tutvuma põhjalikult kodulehel toodud laenutingimuste ning Üldtingimustega ja kinnitama nendest arusaamist ning aktsepteerimist kui lepingupoolte vahelisi õigussuhteid reguleerivaid lepingutingimusi, tehes märke vastavasse lahtrisse. Laenulepingu p 2.9 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui laenuandja teeb laenutaotluse põhjal positiivse laenuotsuse. P. G. rahuldas 13.10.2008 kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega. Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu kasutamise perioodiks märkis laenusaaja oma laenutaotluses 30 kalendripäeva, seega oli laenu tagastamise tähtaeg 13.11.2008. Kostja on kaks korda taotlenud laenuandjalt laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist, tasudes laenuandjale pikendustasu (intressi) laenu kasutamise lisaperioodi eest. Pikendatud laenu tagastamise tähtpäevaks 13.01.2009 jättis kostja laenu koos intressiga tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal on tasumata laenulepingust tulenev laenu põhisumma 10000 krooni ja intress 1000 krooni. Laenulepingu p 19 alusel loovutas OÜ Placet Group 30.01.2009.a. laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM I. ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Uus võlausaldaja OÜ ITM I. on saatnud heas usus kõik nõudega seonduvad võlateatised kostja posti- ja elektronposti aadressile, samuti SMS lühisõnumitega. Kuivõrd soovitud kohtuvälist lahendust kostjaga ei ole leitud, pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnistas kostja võlgnevust summas 11500 krooni. Seoses vastuväite esitamisega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ning nõue antud üle T. menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt Üldtingimustele p 11.1 on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 33,3 krooni päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja poolt arvestatud viivise suurus 14652,00 krooni. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt on hageja vähendanud sissenõutava viivise suurust 9000 kroonini. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu, suurusega 10000 krooni perioodiga 30 päeva puhul on intressi suurus 1000 krooni, seega tuleb laenulepingu alusel kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud laenu intress 1000 krooni. 2 (4)
Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt 20000 krooni väljamõistmist, millest 10000 krooni moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 1000 krooni laenu intress ning 9000 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 20.05.2010 (tl.31), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
3 (4)
Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest (tl.7), laenulepingu üldtingimused (tl.8-15), konto väljavõtte (tl.16) laenusumma ülekandmise kohta kostjale ja teatise nõude loovutamise kohta (tl.17). Kohus leiab, et viivis kuulub väljamõistmisele vaid seaduses sätestatud ulatuses, sest lepingus kokkulepitud viivisekokkulepe – 33,3 krooni päevas – on tüüptingimusena tühine. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 5 loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 42-s tarbijakaitse kohta sätestatust on põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul VÕS § 415 lg 1 sätestatut, mis keelab nõuda tarbijalt kõrgemat viivist, kui on VÕS § 113 sätestatud. Seaduses sätestatud intressimäär oli alates 13.01.2009 (laenu tagastamise tähtaeg) 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. Samasugune intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. M. I. olnud viivituses laenusumma 10000 krooni – tagastamisega ajavahemikul 13.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.03.2010.a. 442 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 264,64 krooni (10 000 x 0,022% x 442 = 972,40 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, intressi ja viivise katteks 11972,40 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks (menetluskulude kindlaksmääramiseks) hagiavalduses (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka M. I. hüvitatavad ITM I. OÜ menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 2000 krooni (sealhulgas 750 krooni tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel), väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1250 krooni tasumise kohta 29.03.2010 (tl.18). Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud 750 krooni riigilõivu (tl.25 pöördel). Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 (1250+750) krooni.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.