2-09-53936
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-09-53936
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
3 700 krooni AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M. V. vastu 6 700 krooni nõudes. hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 24-15 Tallinn, esindajad August Käära, Kristjan Vahar; kostja M. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx.
rahuldada AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M. V. vastu. Välja mõista M. V. AS Era Liisingu Inkassoteenused (konto nr 10220064480012 AS-s SEB Pank) kasuks 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulud jätta M. V. kanda. Välja mõista M. V. AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulu tuhat) krooni.
1 000 (üks
Edasikaebamise kord AS Era Liisingu Inkassoteenused võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. V. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)
kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 40-43), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 19.aprillil 2010 (tl 48). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude kostja vastu. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 21.septembril 2006 lepingu. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale laenu võtmist. 07.04.2007 esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Kostja kohustus laenusumma 3 000 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 06.05.2007. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summa pealt laenu tagastamise tähtajast 06.05.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Neil asjaoludel esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M. V. vastu 6 700 krooni nõudes, millest laenu põhiosa on 3 000 krooni, intress summas 700 krooni ja viivis summas 3 000 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu, maksekorralduse, võlateatised ja nõude loovutamise lepingu.
2 (4)
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76 lg 1; 82 lg 7; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 113 lg 1; 158 lg 1; 164 lg 1, 2; 396 lg 1; 397 lg 1. VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 1; 82 lg 7, 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 397 lg 1 tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 700 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv. Vastavalt RLS § 56 lg 1 järgi on käesoleva hagihinna puhul riigilõiv 1 000 krooni. Hageja on esitanud maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu avalduse esitamisel 775, 29 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 krooni. Kuna hageja on esitanud hagiavalduse selle lisadega elektrooniliselt, siis hageja on arvestanud riigilõivu tasumisel ka hagiavalduse koopiate tegemisega. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on esitanud hagi 6 700 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 3 000 krooni ja kõrvalnõuded 3 700 krooni. Seega arvestades TsMS § 133 lg 1, 2 sätestatut, on käesolevas asjas hagihinnaks 3 700 krooni. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks
3 (4)
määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt M. V. välja mõista Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 1 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1 225, 29 krooni. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1 000 krooni, on hageja tasunud riigilõivu rohkem summas 225, 29 krooni. Hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisel arvestanud ka RLS § 57 lg 2 alusel hagiavalduse selle lisade väljatrükkide tegemisega kostjale. TsMS § 340 lg 4 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 225, 29 krooni toimingu eest, mis vastavalt TsMS § 340 lg 5 on riigilõivuvaba. Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 225, 29 krooni. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu tagastamiseks.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.