Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
25.november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
nr 2-10-49082; AAS Gjensidige Baltic (AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali kaudu) versus Erti Bajarskas; hagi põhinõude 103 624 krooni ja viivise saamiseks; tsiviilasja hind 103 624 krooni Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja
AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali (registrikood 11193232; aadress Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn) Lea Pau, AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali jurist Erti Bajarskas (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx)
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused 1.Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Pooled loevad lõplikuks kompromissisummaks 109874 krooni (ükssada üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend neli kr ja 00 senti), s.o põhinõue 103624 krooni ja pool riigilõivust 6250 krooni. Hageja loobub viivisenõudest. Kompromissisumma kuulub kostja poolt tasumisele maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Kostja tasub hiljemalt 15.12.2010 2212.98 krooni ning alates 15.01.2011 igakuiselt jooksva kuu 15. kuupäevaks 2290.66 krooni (146,40 EUR). Viimase osamakse tähtpäev on 15.11.2014. Kostja poolt käesolevast kompromissist tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni maksegraafiku lõpuni) ja nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates viivitatud osamakse tähtpäevast ning kostja kohustub alluma koheselt sundtäitmisele kogu võlgnevuse jäägi ja viivise osas. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kohasel täitmisel ei ole tal kostja vastu tsiviilasjast nr 2-10-49082 ja kahjutoimikust nr R01090100 tulenevaid mistahes muid nõudeid ega pretensioone. Muud otsustused
2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või
kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja poolt 07.oktoobril 2010 tasutud riigilõivust 12500 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 6250 krooni.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.