2-10-31516
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
24.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-31516
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
3 650 krooni OÜ Dominus Inkasso hagi H. P. 7 294, 16 krooni ja lisanduva viivise nõudes. hageja OÜ Dominus Inkasso, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, asukoht Narva mnt 11E Tallinn; kostja H. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx.
rahuldada OÜ Dominus Inkasso hagi H. P. . Välja mõista H. P. OÜ Dominus Inkasso kasuks 7 294 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend neli) krooni ja 16 senti. Välja mõista H. P. OÜ Dominus Inkasso kasuks viivis 0,12% päevas tasumata põhinõudelt, so 3 650 kroonilt alates 26.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Dominus Inkasso menetluskulud jätta H. P. . Välja mõista H. P. OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskulu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord OÜ Dominus Inkasso võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 21.oktoobril 2010 (tl 31). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 17.01.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu 3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650 krooni tagastama hiljemalt 17.03.2008. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. OÜ SMS Kiirlaen on oma nõude loovutanud hagejale. Laenulepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivist 0,12 protsendini päevas. Hageja on arvestanud alates 17.03.2008 kuni 27.juuni 2010 viivist 3 644, 16 krooni. Neil asjaoludel nõuab OÜ Dominus Inkasso hagis H. P. 7 294, 16 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 3 650 krooni ja viivised 0,12 % päevas summas 3 644, 16 krooni. Samuti on hageja esitanud nõude jätkata kostja poolt põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 28.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de 76 lg 1, 3; 82 lg 7; 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1; 396 ; 410 lg 1; 741 lg 1, millede kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmisega õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 294, 16 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 0,12 % päevas tasumata põhinõudelt, so 3 650 kroonilt alates 28.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna mõista riigilõiv summas 1 250 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1000 krooni hagi esitamisel. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni väljamõistmine. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9; 144 p 7 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Tartu Maakohtu 13.01.2010 määrusega jäeti Dominus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus H. P. TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Seega on hageja esitanud hagiavalduse kohtule rohkem kui 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse
avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Seega ei loe kohus maksekäsu kiirmenetluse kulusid hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1500 krooni on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt H. P. välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 2 500 krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.