Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 420 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. AS õiguseellane) ja M. O. 05.03.2008.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-028837-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221040168244 ja arvelduskontoga nr 221027353807 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati lepingus 800 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 20. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.08.2008.a. 20.08.2008-20.01.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras. 14.11.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 29.11.2008 ja hoiatas, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 19.02.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, sulges lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-014511-KE alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 21.08.2009 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 05.10.2009 esitas kostja vastuväite, et on töötu ja kuulutab välja enda pankroti. 08.01.2010 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-09-41691 ja andis asja üle hagimenetlusse põhjusel, et kostja esitas vastuväite.

2 (5)

2-09-41691 20.01.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 21518,04 krooni, s.h põhiosa 20252,62 krooni, intress ajavahemiku 19.02.2009-19.02.2009 eest 314,03 krooni; põhivõlalt arvestatud viivis ajavahemiku 20.08.2008-20.01.2010 eest 679,95 krooni, kaardikasko ajavahemiku 20.06.2008 kuni 20.08.2008 eest 221,44 krooni ning menetlustasu 50 krooni (ülesütlemise kirja koostamise eest). Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt hagiavalduses kokku 21518,04 krooni väljamõistmist ning TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on kostja kätte saanud 10.aprillil 2010 (tl.27). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.15 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

3 (5)

2-09-41691 Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 16-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku kokku 21518,04 krooni, sealhulgas põhiosa 20252,62 krooni, intress 314,03 krooni ajavahemiku 19.02.2009-19.02.2009 eest, põhiosa viivis 679,95 krooni ajavahemiku 20.08.2008-20.01.2010 eest, kaardikasko 221,44 krooni ajavahemiku 20.06.2008 - 20.08.2008 eest ja menetlustasu 50 krooni ülesütlemise kirja koostamise eest. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 29.12.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. M. O. on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude 20252,62 krooni tagastamisega ajavahemikul 29.12.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.11.2010.a. 330 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1470,34 krooni (20252,62 x 0,022% x 330 ). Lisaks arvestatud viivisele on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast – 25.novembrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 5000 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagi esitamisel on tasutud riigilõivu hagimenetluses 4250 krooni (tl.22) ning maksekäsu kiirmenetluses 750 krooni (tl.7). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 5000 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 (5)

2-09-41691

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.