Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-61924
Tsiviilasi
J. I. hagi P. L. võla, summas 2338,16 krooni ja viivise, summas 2337,16 krooni ning tulevikus lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2338,16 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. I. - registrikood xxxxxxxxx xxx xx xx xxxxx xxxxxxx Esindaja: T. I. OÜ I. C. E. C. S. , xxx xx xx xxxxx xxxxxxx Kostja: P. L. xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxx
esindajad Kirjalik menetlus
Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 27.06.2006 liitumislepingu nr 1562535, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja arveid ei tasunud. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude kostja vastu põhisummas 2338,16 krooni OÜ-le J. I. õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. OÜ J. I. arvestanud viivist perioodi 18.01.2007-18.11.2009 eest summas 3543,58 krooni, kuid tegutsedes heas usus, nõuab kostjalt viivistena 2337,16 krooni tasumist. VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 alusel taotleb hageja kostjalt kokku 4675,32 krooni väljamõistmist, millest 2338,06 krooni on põhivõlg ja 2337,16 krooni viivis ning TsMS § 367 alusel tulevikus lisanduva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 14.01.2010.a. kätte saanud (tl 31). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2 (4)
Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse eest 2338,16 krooni ja viivisena 2337,16 krooni. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4675,32 krooni Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ning hageja õigusabikulud 2500 krooni (koos käibemaksuga). Lisatud on menetluskulude nimekiri (tl 6) ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel on tasutud 20.11.2009.a. riigilõivu 1000 krooni (maksekorraldus tl 28). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt OÜ I. C. E. C. S. arvele (tl 7) koos käibemaksuga 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas OÜ I. C. E. C. S. töötaja. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 on 2338,16 krooni.
3 (4)
Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletust väiksemas ulatuses, võttes aluseks osutatud õigusabi mahtu, mis seisnes vaid hagi koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile käesolevas menetluses 1250 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 2250 krooni (1000+1250). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.