Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-61055
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
22.11.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Tsiviilasja hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Menetluskulude jaotus. Resolutsioon
Liili Lauri I P ja C I AS hagi OB vastu kahju 13 106.78 krooni nõudes 13 106.78 krooni 09.11.2010 Hageja: I P ja C I, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja: PP, XXX Kostja: OB, elukoht XXX: XXX Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Jätta I P ja C I AS hagi OB vastu kahju 13 106.78 krooni nõudes, täielikult rahuldamata
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 22.08.2007 kell 13.00 toimus Tallinnas Endla tänava ja Mooni tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles said kannatada ALkuuluv sõiduk Mercedes Benz, reg nr XXX. Kahju tekitati OBile kuuluva ja tema poolt juhitava sõidukiga Nissan Primera, reg nr XXX. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja kui autojuht, oma tsiviilvastutuse kindlustanud hageja juures, mida
tõendab liikluskindlustuse leping nr XXX. Liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduki Mercedes Benz tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku. Hageja hüvitas sõiduki taastusremondi maksumuse 13 106.78 krooni, remondi teostas S AS. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulu 800 krooni. Kokku palun hageja kostja välja mõista 13 106.76 krooni LKS § 48 lg 3, lg 2 p 6 ja § 5 lg 1 alusel. Hageja palub jätta menetluskuluna tasutud riigilõiv 3000 krooni kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja ei vaidlusta hageja esitatud dokumente, mis puudutavad kahju suurust ja sellest tulenevaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et ei ole sõlmitud kindlustuslepingut. Liikluskahju dokumentides on märgitud poliisi nr XXX. Vastavalt seadusele saab lõpetada lepingu, kui arve on maksmata. Kostja esitab liikluskindlustuse tavalepingu näidise. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 22.08.2007 kell 13.00 toimus Tallinnas Endla tänava ja Mooni tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles said kannatada AL kuuluv sõiduk Mercedes Benz, reg nr XXX. Kahju tekitati OB kuuluva ja tema poolt juhitava sõidukiga Nissan Primera, reg nr XXX ( tlk 20). Vaidlus on asjaolu üle, kas hageja on õigustatud nõudma LKS § 48 lg 2 p 6 kohaselt regressi korras kostjalt hüvitist. Hageja esitas kohtule arve , millest nähtub, et see on koostatud 23.08.2007 poliisi kehtivuse aja 31.07.2007 - 22.08.2007 eest. Liikluskahju toimus 22.08.2007. Hageja seletas kohtuistungil, et kostjal oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel poliis olemas, kui selle eest tasumata, arve maksis ta järgmisel päeval ja vormistati uus poliis. LKindlS § 28 lg 2 p 6 kohaselt on hagejal kostja kui kindlustusvõtja vastu tagasinõudeõigus, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 lg 3 sätestab tagasinõudeõiguse ka juhtumi käsitluse põhjendtaud kulu. Pooled ei vaidle, selle üle, et kindlustusmakse oli tasumata samuti ei ole kostja vaidlustanud tekitatud kahju suurust. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjaolust, et kostja jättis täitmata liikluskindlustuse tavalepingust ja seadusest tuleneva kindlustusmakse tasumise kohustuse, tuleneb hagejale õigus nõuda kostjalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel kannatanule liikluskahjuna hüvitatud ja kahjujuhtumi käsitluskuludena kantud 13 106.78 krooni väljamõistmist. Liikluskindlustus on LKindlS § 1 järgi kohustuslik kindlustus ning sama seaduse §-st 2 tulenevalt reeglina suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Riigikohus on lahendis
3-2-1-51-06 tähelepanu juhtinud, kindlustuslepingute üldine regulatsioon on sätestatud võlaõigusseaduse 4.osa 23. peatükis ja üldsätetes. Liikluskindlustus on osaks üldisest kohustuslikust kindlustusest VÕS § - de 520- 525 järgi. Seega kohaldatakse liikluskindlustusega seotud küsimuste lahendamisel lisaks liikluskindlustuse seadusele ka võlaõigusseaduse sätteid ja seda ulatuses, milles liikluskindlustuse seadus ei sisalda erisätteid. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja vastuväiteid lepingulise suhte puudumisest ei ole tõendatud ega kooskõlas kehtiva LKindlS mõttega. Teade liiklusõnnetusest kajastab poliisi numbrit E 2032081458, mille kostja on liiklusõnnetuse toimumise järgselt avaldanud. Nimetatu on kooskõlas ka hageja esitatud väljatrükiga kostjale väljastatud tavapoliisidest ja kehtivuse aegadega. Kostjale on väljastatud 11.07.2007 kell 9.37 tavapoliis E 2032081458 kehtivusajaga 31.07.2007 – 30.01.2008. Hageja väidetel oli kostjal tasumata nimetatud kehtivusaja eest ja kostja ei ole seda väidet ümber lükanud, kostja väidetel ei ole ta teises kindlustusirmas lepingut sõlminud. Kindlustusandja on kohustatud väljastama poliisi pärast seda kui, kindlustusvõtja on täitnud omapoolse kohustuse tasuda kindlustusmakse, see põhimõte on sätestatud LKindlS § 15 lg 4, mille kohaselt ei ole kindlustusandjal kohustust järgnevat poliisi väljastada, kui kindlustusvõtjal on kindlustusmakse võlgnevus, samuti LKindlS § 18 lg 3, mille järgi on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Tulenevalt LKindlS § 18 lg 2 näeb ette, et kui poliisile märgitud poliisi kehtivuse aeg lõpeb, kuid sõiduki kohta ei ole uut poliisi väljastatud ega taotletud lepingu maksevabaks muutmist, on kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasumise kohustus kuni lepingu lõppemise või maksevabaks muutumiseni. Sellest tulenevalt on kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasumise kohustus lepingu kehtivuse ajal sõltumata sellest kas kindlustusandja on poliisi kehtimise aja lõppedes väljastanud uue poliisi või mitte. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 51-06 tähelepanu juhtinud, et kindlustussuhtes on mõistlik eeldada, et kindlustusandja kohustuseks on teavitada enne kehtiva poliisi lõppemist kindlustusvõtjat kohustusest, mida viimane peab lepingu järgi täitma, ja esitada talle vastav arve ning hoiatus. Kostjale on väljastatud 11.07.2007 kell 9.37 tavapoliis E 2032081458 kehtivusajaga 31.07.2007 – 30.01.2008, liiklusõnnetus juhtus 22.08.2007. Kohtule on esitatud hageja õiend, et arve väljastati 23.08.2007 ja tasuti sularahas samal päeval. Kostja on vastuväides heitnud hagejale ette arve mitte esitamist ning võimalust lepingust taganeda selle mitte tähtaegsel tasumisel. Riigikohus on sama lahendi punktis 13 märkinud , et kindlustusvõtja kui kindlustuslepingu nõrgema poole kaitse eesmärki silmas pidades on kindlustuslepingut reguleeritud mitmete imperatiivsete normidega, millest kõrvalekaldumine poolte kokkuleppega on VÕS § 427 lg-st 1 tulenevalt keelatud. Selliste sätete hulka kuuluvad ka VÕS §-d 457 ja 458, mis reguleerivad kindlustusandja käitumist vastavalt esimese või järgmise kindlustusmakse tasumisega hilinemise korral. Viidatud sätete regulatsioon on siinkohal kindlustusvõtja kaitse huvides erinev sõltuvalt sellest, kas hilinetakse esmase või järgmise kindlustusmakse tasumisega. Nii on juhul, kui kindlustusvõtja ei tasu esimest kindlustusmakset, kindlustusandjal õigus lepingust taganeda (VÕS § 457), seevastu järgnevate kindlustusmaksete tasumata jätmisel peab
kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemiseks andma teisele poolele tasumiseks täiendava tähtaja (VÕS § 458). Alles juhul, kui kindlustusmakset ei ole tasutud ka täiendava tähtaja möödumisel, võib kindlustusandja lepingu üles öelda. Kolleegium juhib tähelepanu ka võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 7). Kohus asub esitatud dokumente hinnates seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjale saatnud ühtki arvet ega teadet kindlustusmakse tasumise kohustuse kohta, selleks ei saa lugeda arvet, mis esitati pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta on oma kohustuse täitnud ning ilmselgelt saab lugeda kostja kindlustusmakse tasumise kohustuse täitmise sõltuvaks sellest tegemata jätmisest. VÕS § 119 lg 2 järgi vastutab võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja on vastupidiselt arve saamisel pärast kindlustusjuhtumi koheselt sularahas oma kohustuse täitnud. Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.