Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS Starman (edaspidi hageja) ja Tõnu Kohu (edaspidi kostja) sõlmisid 04.08.2005. a liitumislepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Koos liitumislepinguga sõlmisid pooled 04.08.2005. a Digi-TV kaardi ja DigiBoxi (Human CX-FOX C II) kasutamise lepingud. Kosjta kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustust osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud nõuetekohaselt ja hagiavalduse esitamise seisuga on kostja poolt hagejale tasumata arved summas 2922,83 krooni. Üldtingimuste p 6.7 järgi oli poolte vahel viivitusintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. 21.10.2009. a esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu (tsiviilasi nr 2-09-54630), mis jäeti Pärnu Maakohtu 22.07.2010. a määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. 02.09.2010. a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2922,83 krooni ja viivise 2921,83 krooni maksmise nõudes. 07.09.2010. a määrusega keeldus Harju Maakohus nimetatud hagi menetlusse võtmast ja edastas hagiavalduse üldise kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 06.10.2010. a võttis Pärnu Maakohus määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 13.10.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 02.09.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 2/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 2922,83 krooni ja viivise väljamõistmist summas 2921,83 krooni. Hageja on kohtule esitanud: 04.08.2005. a poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr *, mille kohaselt kostjale osutatavad teenused on Kodu Kaabel-TV ja Digi-TV Eksklusiiv Pluss /tlk 10/; 04.08.2005. a poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr *, mille kohaselt on hageja poolt kostjale kasutamiseks üle antud DigiBox (mudel Humax CXFOX C II, maksumusega 1490 krooni /tlk 11/; 04.08.2005. a poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr *, mille kohaselt on hageja poolt kostjale kasutamiseks üle antud DigiTV kaart maksumusega 150 krooni /tlk 12/; AS Starman Üldtingimused /tlk 13-21/; 31.08.2006. a arve summas 1640 krooni (Digi-TV kaart summas 150 krooni ja DigiBox summas 1490 krooni) /tlk 22/ ja arved perioodil 01.03.2006 kuni 01.08.2006. a /tlk 23-28/, millest viimane arve kogusummas 1416,96 krooni, mille kohaselt tellitud teenuse maksumus augustis 2006 oli 49 krooni ja võlgnevus seisuga 31.07.2006 oli 1367,40 krooni ja viivis 01.07.2006 kuni 31.07.2006 summas 0,56 krooni /tlk 23/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste /tlk 13-21/ p 6.7 kohaselt teenuse eest tasumisega viivitamisel võib Starman nõuda kliendilt viivist tähtaegselt laekumata summasl kuni 0,2% kalendripäevas. Hagiavalduse kohaselt seisuga 31.08.2010. a on viivis kokku 8540,51 krooni /tlk 2/, mida on arvestatud alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 01.09.2006. a kuni 31.08.2010. a. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud valemist: tähtaegselt tasumata summa * viivitatud päevade arv * 0,2%, seega 2922,83 * 1460 * 0,2% = 8540,51 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 2921,83 krooni. Kohus märgib, et nimetatud arvutuskäigu kohaselt on viivise summaks 8534,66 krooni, kuid kuna hageja vähendab oma viivise nõuet olulisel määral, ei oma nimetatud ebatäpsus käesolevas olukorras enam tähendust. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tõnu Kohu'lt hageja AS STARMAN kasuks kokku 5844,66 krooni, millest põhivõlgnevus on 2922,83 krooni ja viivis 2921,83 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% protsenti põhinõudelt. Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 0,2% päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest s.o 2. septembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni, millest 416,67 krooni moodustab käibemaks 20% /tlk 5/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel 1000 krooni. Kohus on riigilõivude tasumist kontrollinud 29.09.2010. a ja 30.09.2010. a /tlk 37, 39/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianuse Õigusbüroo OÜ töötaja S. Eensaar'e ning hageja esindamise eest on Julianuse Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 2500 krooni, sh käibemaks 20% summas 416,67 krooni /tlk 5/. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Seega jäävad hageja õigusabi kulud summas 2083,33 krooni (summa ilma käibemaksuta) VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt – maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 ja lepingulise esindaja kulud summas 2083,33 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /tlk 2/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (3833,33 krooni) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.