Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Vastavalt ajutise halduri ettekandele on võlgnikul järgmine vara: Raha ja pangakontod AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr 221034685623, mille saldo seisuga 19.05.2010.a. on 75 krooni, konto on broneeritud summas 165 krooni kaardi hOdustasudest (Lisa 3). Võlgnikuga on sõlmitud teleteenuste leping, kohustused panga ees puuduvad. Konto on arestitud 18.05.2010.a seisuga. Konto on eelnevalt arestitud kohtutäituri Svetlana Põld aktide alusel.

Teistes krediidiasutustes (AS SEB Pank, Tallinna Äripanga AS, AS Eesti Krediidipank, Marfin Pank Eesti AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, Bank DnB NORD AS Eesti filiaal, Sampo Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, AB Bank Snoras Eesti filiaal, Parex banka Eesti filiaal AS, AS UniCredit Bank Eesti filiaal) võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontosid ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel nende krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 4). Kassa kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Nõuded Andmete puudumise tõttu ei ole võimalik öelda, kas esineb nõudeid ostjate vastu. Ettemaksed Andmete puudumise tõttu ei ole võimalik öelda, kas esineb ettemakseid. Varude kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgniku käibevara on kokku 75 krooni.

Nimetatud otsused on täitmisel kohtutäitur Svetlana Põld juures, kellel ei ole õnnestunud täitemenetluses vara puudumise tõttu võlausaldajate nõudeid rahuldada. Haldur on kontrollinud võlgniku AS Swedbank arvelduskonto väljavõtet ning tuvastanud, et viimased tehingud pangakontol on tehtud 2009.a veebruari alguses. Seega võib eeldada, et alates 2009.a. märtsist on võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppenud. Haldur on seisukohal, et võlgnik oleks ise pidanud esitama pankrotiavalduse, kuna võlgnikul majandustegevus puudus ning võlgnik ei suutnud võlausaldajate nõudeid rahuldada. ÄS § 180 lg 51 sätestab - kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Halduri hinnangul võivad antud juhul esineda KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse õigeaegne täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Arvestades, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 59 013 krooni ning majandustegevust ei toimu, tuleks võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, et esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta on aruande koostamise hetkeks halduri käsutuses olevate andmete põhjal raske midagi kindlat väita, see selgub edasise pankrotimenetluse käigus ning juhul, kui kohus otsustab välja kuulutada pankroti, siis annab haldur hinnangu võlgniku maksejõuetuse põhjustele vastavalt PankrS § 132 sätestatule. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg ning lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 11). Ajutine haldur on pankrotimenetluse käigus suhelnud võlgnikuga seotud isikutega, esitanud järelepärimisi krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele, analüüsinud dokumente ning koostanud aruande. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 23 lg 1, 4; § 29 lg 1, § 30 teeb haldur ettepaneku:

arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank OÜ-lt BIABAN (registrikood 11322899, asukoht Kauba 14 pk 122, Kuressaare). Seega palgafond on kokku 16 957,50 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri pOt esitatud aruandega ning selle lisadega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.