Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvelduskontodele 10220035757017 SEB Pangas või 221026406315 Swedbank'is. Kohustuslik märkida viitenumber 6170621054.

06.10.2010. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma kirjalik seisukoht hageja nõude osas /tlk 45-46/. 18.10.2010. a esitas kostja kohtule vastuse esitatud hagiavalduse osas, milles võtab hagi õigeks ja tunnistab enda vastu esitatud põhinõuet. Arvestades kostja majanduslikku olukorda palub ta kohtul võimalust vabastada teda intressivõlgnevuse ja viivise tasumisest. Vastuhagi kostja esitada ei soovi, menetluskulud palub jätta poolte kanda, on nõus asja kirjaliku menetlemisega ja on seisukohal, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. 18.10.2010. a edastas kohus kostja vastuse hagejale seisukoha võtmiseks. Kompromissleping 01.11.2010. a saabus kohtusse hageja taotlus poolte vahel 28.10.2010. a sõlmitud kompromisslepingu kinnitamiseks, asjas menetluse lõpetamiseks ning poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu (s.o 3000 krooni) tagastamiseks. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled käesoleva kompromisslepingu alljärgnevas: OÜ Koduliising on esitanud hagiavalduse kostja vastu võlasummas 33 481 krooni ja menetluskulu (riigilõiv) 6000 krooni nõudes. Hageja loobub osaliselt viivise nõudest summas 1000 krooni. Kuna kostja soovib ülejäänud võlgnevuse summas 32 481 krooni ja 1⁄2 menetluskulu (riigilõiv) summas 3000 krooni vabatahtlikult OÜ-le Koduliising tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks kompromisslepingu, millega kostja kohustub: tasuma hagejale OÜ Koduliising võlgnevuse summas 32 481 krooni ja 1⁄2 menetluskulu s.o 3000 krooni järgneva graafiku alusel: perioodil november 2010 kuni aprill 2011 tasuma iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 750 krooni, kusjuures esimene osamakse summas 750 krooni (47,93 EUR) tasuda hiljemalt 10.11.2010. a ja viimane osamakse summas 750 krooni (47,93 EUR) hiljemalt 10.04.2011. a; 10. maiks 2011. a tasuma 981 krooni (62,70 EUR); alates juunist 2011 tasuma iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 1000 (63,91 EUR), kusjuures esimene osamakse summas 1000 krooni (63,91 EUR) tasuda hiljemalt 10.06.2011. a ja viimane osamakse summas 1000 krooni (63,91 EUR) hiljemalt 10.11.2013. a; kostja kohustub teostama kõik nimetatud maksed OÜ Koduliising arvelduskontodele 10220035757017 SEB Pangas või 221026406315 Swedbank'is. Kohustuslik märkida viitenumber 6170621054. Juhul kui kostja ei täida maksegraafikut ja jätab tähtajaks tasumata kasvõi ühe osamakse, on hagejal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla sundtäitmist nõudes. Kompromissleping on sõlmitud kolmes eksemplaris, ühe eksemplari saab OÜ Koduliising, kostja saab ühe eksemplari ja ühe saab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-09-50918 lõpetada. Tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p1 palub hageja tagastada OÜ-le Koduliising 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 3000 krooni, alates kohtumääruse jõustumisest. Riigilõiv palub hageja tagastada OÜ Koduliising arvelduskontole nr 221020191532 Swedbangas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 menetluskulust, s.o 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 3000 krooni. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu summas 830,94 krooni 06.10.2009. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduseesitamisel) ja riigilõivu summas 5250 krooni 04.10.2010. a (hagiavalduse esitamisel), kokku 6080,94 krooni. Kohus on riigilõivude tasumist kontrollinud 06.10.2010. a /tlk 40-41/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 3000 krooni.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada riigilõiv taotletud summas s.o 3000 krooni.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.