lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-34584/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-34584/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HaS § 362 lg 1, 2TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 1741 lg 3, 4TsMS § 179 lg 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralÕTÕLS § 30 lg 1TsMS § 145Riigilõivu tasumisest vabastamineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haridus- ja Teadusministeerium70000740

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-34584

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 22. november 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-09-34584

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Juri Snetkovi vastu 60 325,51 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

54 076,65 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088 Tartu; e-post [email protected]), esindaja Kadi Mölder (e-post [email protected]); kostja Juri Snetkov

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Juri Snetkovi vastu 60 325,51 krooni nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Juri Snetkovilt Eesti Vabariigi kasuks 45 000 (nelikümmend viis tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220002255018 AS SEB Pangas).
3.Välja mõista Juri Snetkovilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 1622 (üks tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni ja 30 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145Käendaja vastutus
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕSRS § 12 lg 1Kestvuslepingud
4.Välja mõista Juri Snetkovilt riigilõiv 5877 (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse) krooni ja 70 senti riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-09-34584“) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juri Snetkov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Olga Ivanova sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank) 05.10.2000 õppelaenulepingu ja selle lisad 1, 2 ja 3 vastavalt 22.10.2001, 27.11.2002 ja 18.12.2002. Lepingu ja selle lisade alusel laenas pank laenusaajale kokku 62 500 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega Sergei Lenin, Juri Snetkov ja Jevgeni Rogov pangaga sõlmitud käenduslepingute alusel, kusjuures Sergei Lenini vastutus on piiratud 30 000 krooniga ja Juri Snetkovi vastutus on piiratud 45 000 krooniga. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank haridusseaduse (HaS) § 362 lg-le 1 tuginedes hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja tasus pangale 54 076,65 krooni ning tal tekkis HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa ulatuses. Hageja pöördus võlgnevuse tasumiseks laenusaaja ja käendajate poole kohustuse täitmise nõudega. Kuna võlgnevust hagejale ei tasutud, esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse nii laenusaaja kui kõikide käendajate vastu. Kuivõrd ainult kostjad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväited, siis tegi kohus Olga Ivanova ja Jevgeni Rogovi osas maksekäsu määruse ning lõpetas Sergei Lenini ja Juri Snetkovi suhtes maksekäsu kiirmenetluse, andes nõude nende osas üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 60 325,51 krooni (põhinõue 54 076,65 krooni ja intress 6248,86 krooni perioodi 05.04.2007 kuni 15.07.2009 eest), arvestades seejuures käenduslepingutes sätestatud limiteeritud vastutusega.
2.10.11.2010 esitas hageja kohtule avalduse, milles palub, et kohus lõpetaks menetluse kostja Sergei Lenini suhtes seoses hagist loobumisega ja teeks kostja Juri Snetkovi osas tagaseljaotsuse hagile tähtaegselt vastamata jätmise tõttu.
3.Kohus võttis vastu 22.11.2010 määrusega hageja loobumise hagist Sergei Lenini vastu 60 325,51 krooni nõudes ja lõpetas tsiviilasja menetluse Sergei Lenini suhtes. Sama kohtumäärusega jäeti Sergei Lenini menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus kohustas Juri Snetkovi 04.06.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 55). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja ämmale Galina Terekhovale 26.08.2010 edasiandmiseks kostjale (tl 62). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 2(4)
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
6.Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕTÕLS) § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lg 2 järgi kui riik on HaS § 362 lg-s 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg-st 1 tuleneb, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
7.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 05.10.2000 õppelaenulepingust nr S000002858 koos selle lisadega 1, 2 ja 3, laenukonto liikumistest, 27.11.2002 õppelaenu käenduslepingust nr 900251000280, 17.11.2004 laenusaajale väljastatud

3(4)

maksegraafikust, panga teatistest laenusaajale ja käendajatele, laenumaksete aruandest ning hageja 03.07.2007 kirjadest käendajatele (tl 21-30, 33-34, 37-38, 40-53).

8.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kuna Juri Snetkov sõlmis 27.11.2002 limiteeritud käenduslepingu 45 000 krooni ulatuses, siis tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ÕTÕLS § 30 lg 1, HaS § 362 lg 2, 3, VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 45 000 krooni.
9.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 1622,30 krooni, mis tuleb kostjalt TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista. Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb kostjalt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 5877,70 krooni riigituludesse (hagi esitamisel 45 000 krooni suuruselt nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 7500 krooni, millest on maha arvatud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1622,30 krooni).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium