Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 26.03.2008 esitas Arula Arenduse OÜ Harju Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt Arcoman Wellness Group välja mõista põhivõla 20 744,40 krooni, viivise 7 882,90 krooni ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,1% päevas põhinõudelt. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt osutas hageja kostjale transporditeenust, mille kohta hageja esitas arve 20 744,40 krooni tasumiseks. Kostja ei ole arvet tasunud. Pooled leppisid kokku viivises 0,1% päevas. 26.03.2008 seisuga võlgneb kostja viiviseid 7 882,90 krooni. Kostja vastuväited Kirjalikes vastuväidetes vaidles kostja hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale veoteenust üldse osutanud. Samuti ei ole pooled kokku leppinud viivise määras. Maakohtu otsuse põhjendused 30.12.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks 28.02.2007 arve nr 1630 kostjale veoteenuse osutamise kohta summas 20 744,40 krooni. Arvele on lisatud hageja koostatud veoteenuse aruanne. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Vastavalt VÕS § 787 lg-le 1 tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks reaalselt veoteenust osutanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on veose saajale üle andnud. Ainuüksi hageja poolt esitatud arve ning hageja koostatud veoteenuse aruanne seda ei tõenda. Puuduvad tõendid, et kostja oleks veoteenuse aruandega nõustunud. Kohus andis pooltele võimaluse esitada avaldusi ja tõendeid kuni 21.12.2009. Hageja esitas 29.12.2009 täpsustavad seisukohad koos tõenditega. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole väitnud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Kohus leidis, et hageja poolt esitatu menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist, kuna kohus peaks dokumendid edastama kostjale ning andma tähtaja vastamiseks. Kohus jättis hageja poolt 29.12.2009 esitatud täpsustavad seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista vastustajalt välja 28 627,30 krooni ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et otsus ei ole põhjendatud ja kohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ning asjaolusid. 15.06.2009 kohtuistungil vastustaja esindaja Gunnar Kauri poolt antud seletustest nähtub, et ta teenuste tellimist apellandilt mäletab, kuid tsiviilasjas vaidluse all olevad tellimused tegi teine juhatuse liige, kuid tal ei olnud õigust üksi seda 2(4)

teha. Gunnar Kaur märkis, et ei oska öelda, kas tellimused tehti vastustaja või kellegi kolmanda isiku huvides. Seega on ebaõige kohtu otsuses tehtud järeldus, et tõendatud ei ole, kas apellant on vastustajale reaalselt veoteenust osutanud. Vastustaja esindaja ise kinnitas teenuse osutamist. Apellant leiab, et asjaolud kogumis lubavad järeldada, et vastustaja esindaja tellis vaidlusaluse teenuse vastustaja nimel. Käesoleval juhul on teenused hagejalt telefoni teel tellinud kostja teine juhatuse liige Peeter Hiir ning palunud, et arve teenuste eest väljastataks kostjale. Kostja juhatuse liige G. Kaur teadis, et hageja poolt osutatud teenused on tellitud, mida kinnitab asjaolu, et G. Kaur pole kohtueelselt vaidlustanud teenuseid ega teenuste eest väljastatud arvet. Apellant on esitanud vastustajale kohtuvälise nõude (hagiavalduse lisa 2), millele vastustaja ei vastanud. Samuti ei vastanud vastustaja apellandi 19.02.2009 e-kirjale. Apellant tegi eeltoodust järelduse, et G. Kaur on andnud P. Hiirele volituse hageja nimel teenuste tellimiseks või on kiitnud hiljem tehingu heaks. Kohus on eelnimetatud asjaolud jätnud hindamata ja tähelepanuta. G. Kaur on hagiavalduses esitatud nõuet apellandi nõustajale tunnistanud ja kinnitanud korduvalt, et sõlmib apellandiga kompromissi ja tasub apellandi poolt kohtuasjas nõutud rahasumma. Öeldu kinnitamiseks esitab apellant väljavõtte vastustaja esindaja 06.04.2009 saadetud e-kirjast, kus ta kinnitab, et täidab apellandi nõude. 05.03.2009 istungil on vastustaja esindaja olnud nõus asja arutamise edasilükkamisega kompromissi sõlmimise eesmärgil. Nimetatud lubadustest tulenevalt on saanud asjas võimalikuks kohtuistungi edasilükkamine. Apellant on kompromissi sõlmimiseks valmistanud ette kompromissi dokumendi, kuid vastustaja on leidnud alati mingi põhjuse, kuidas seda mitte allkirjastada. Vastustaja sellist käitumist ei saa pidada heauskseks protsessiõiguste kasutamiseks ja apellant palub kohtul sellega otsuse tegemisel arvestada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegiumi arvates on maakohus otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale transporditeenust ja kostja on selle eest jätnud tasumata. Kirjalikus vastuses vaidles kostja nõudele vastu ja selgitas, et nõue on tõendamata. 05.03.2009 toimunud eelistungil on kostja olnud nõus sõlmima kompromissi ja kohus andis selleks aega kuni 12.03.2009. 15.06.2009 eelistungil on kostja esindaja Gunnar Kaur selgitanud, et transporditeenuse tellis hagejalt teine juhatuse liige, kellel ei olnud õigust üksi tehinguid teha ja esindaja ei teadnud, kas osutatud teenus oli kostja huvides. Samuti on kostja esindaja möönnud, et ilma isikliku käenduseta oleks kompromiss võimalik. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Eelmenetluse eesmärkide täitmiseks peab kohus selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid peavad nad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on 3(4)

käesolevas asjas viinud eelmenetluse läbi ebapiisavalt. Arvestades kostja käitumist, kus kirjalikus vastuses kostja vaidles nõudele vastu, kuid eelistungitel nõustus sõlmima kompromissi ja selgitas, et teenuse on tellinud teine juhatuse liige, pidi maakohus eelmenetluses täpsustama kostja lõpliku seisukoha nõude suhtes ja sellest tulenevalt arutama pooltega, milliste asjaolude olemasolu on vajalik tõendada. Tulenevalt eelistungite protokollidest, maakohus seda teinud ei ole. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei olnud hagejal võimalik oma nõuet täpsustada ja esitada oma nõude tõendamiseks tõendeid. Kuna kostja oli oma vastuväidetes ebakindel ja möönis nõude olemasolu, ei olnud hagejal võimalik enne kohtu poolt eelmenetluses kostja vastuväidete täpsustamist oma õiguslikku positsiooni määratleda ja otsustada, kas on vajalik täpsustada asjaolusid ja esitada asjaolude tõendamiseks tõendeid. Kolleegiumi arvates on eelmenetluse ebapiisav läbiviimine eelkirjeldatud viisil menetlusnormi rikkumine, mis tingib TsMS § 656 lg 2 järgi otsuse tühistamise ja tsiviilasja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu menetluses ei ole võimalik eelmenetluse ülesandeid täita ja kostja menetluslikku positsiooni täpsustada. Eelmenetluse läbiviimine eeldab poolte poolt asjaolude ja neid põhistavate tõendite esitamist, mida ei ole võimalik ringkonnakohtul teha, kuna see piiraks oluliselt poolte kaebeõigust. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kaebuse läbivaatamisel asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsustega. Ringkonnakohtu poolt olulises ulatuses esmakordselt asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole võimalik poolel asjaolude tuvastamist kassatsioonimenetluses vaidlustada. Apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendite vastuvõtmine tuleb otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.