Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-39514 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Swedbank AS on esitanud 13.08.2010.a hagi Risto Sauväli vastu intressi ja viivise summas 34 445.38 kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 07.07.2006.a AS Swedbank ja kostja vahel väikelaenuleping nr 06-111228-VL, millega anti kostjale laenu 65 000.00 kr krooni intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama krediidi ja tasuma intressi, tagades maksepäeval püsimaksete debiteerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kostja võlgnevus hagejale moodustab hagi koostamise seisuga 13.08.2010.a kokku 34 445.38 krooni, millest põhivõlg 27 471.24 kr, intress 4909.- kr perioodi 08.08.2008.a -10.02.2009.a eest ja viivis 2065.14 kr perioodi 08.08.2008 – 13.08.2010.a eest. Hageja palub välja mõista Risto Sauväli’lt võlgnevuse summas 34 445.38 krooni ja alates 14.08.2010.a kuni põhivõla tasumiseni tekkiva viivise seaduses sätestatud protsendina põhinõudelt (hagi esitamise seisuga põhinõude suurus 27 471.24 kr ). Hageja palub jätta menetluskulud, s.o. samas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivud summas 6824.14 krooni kostja kanda. Menetluse käik Kostja Risto Sauväli kirjalikus vastuses 25.10.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks ja nõustus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palus jaotada vastavalt seadusele. Kostja teatas, et on nõus kompromissiga, tehes ettepaneku võla maksmiseks osade kaupa ning paludes pangaga kokkuleppe sõlmimiseks aega 1 kuu. Hageja 12.11.2010.a vastuses jäi hagi juurde ja teatas, et ei ole valmis sõlmima kohtulikku kokkulepet enne otsuse tegemist, kuna sel juhul lisanduks kokkuleppe sõlmimisel põhiosa võlale täiendav intress kuni 22% aastas, mida hagejal kui krediidiasutusel on õigus nõuda raha kasutamise eest ja sellega suureneks märgatavalt kostja poolt hagejale tasumisele kuuluv summa. Hageja leiab, et kostjalt on võimalik sõlmida kokkuleppe ka pärast kohtuotsuse tegemist otsusega väljamõistetud summade tasumiseks. Hageja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94

2 (3)

2-10-39514 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel (s.h. veel sissenõutavaks muutumata viivis %-na põhinõudest TsMS § 367 alusel). Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja Risto Sauväli. TsMS § 173 ja § 1741 lg 1 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: hagi esitamiselt 6000 kr ning TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt riigilõivu 824.14 kr (ts.asi nr 2-10-6780), kokku summas 6824.14 krooni Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.