Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-45865

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Pankrotiavalduse sisu ASosaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 22.09.2010 Harju Maakohtule avalduse ASOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei kata vara võlgniku kohustusi. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning ASOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. 11.10.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Martin K’i.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu 08.11.2010 on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt alustas võlgnik 2009. a teisel poolel äritegevust toitlustusteenuse osutamisega. Ajutine haldur on selgitanud välja võlgniku varad, milleks on kassa jääk 100,33 krooni, pangakonto jäägist 3 670.36 krooni ning F OÜ osalusest nimiväärtusega 40 000 krooni. Ajutine haldur hindas võlgniku teadaolevaks kohustuste mahuks 753 474 krooni. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige võlgniku toitlustusteenuse ruumidele juurdepääsu halvenemist seoses KKAS-i renoveerimis- ja ehitustöödega ning parkimismaja sulgemisega, mille tõttu võlgniku klientide arv ja käive vähenesid. III Kohtuistung 09.11.2010 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande.

2-10-45865 IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ASseaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 22.09.2010 Harju Maakohtule avalduse ASOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei kata vara võlgniku kohustusi. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning ASOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb rahast kassas 100.33 krooni ja pangas 3 570.36 krooni ning F osaühingu osast nimiväärtusega 40 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 753 474 krooni ulatuses. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega 26.10.2010 seisuga summas 584 207.89 krooni, millele lisandub intress 42 974.35 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 mõttes maksejõuetu ja kuna võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik ning puuduvad investeerimisvõimalused, siis ei ole selline seisund ajutine. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletuse – maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta – kohaselt alustas võlgnik 2009. a teisel poolele toitlustusteenuse osutamist Kristiine Kaubanduskeskus aktsiaseltsilt üüritud pinnal. Võlgnik sõlmis üürileandjaga kokkuleppe, mille kohaselt ta võttis üle eelmise üürniku üürivõla ja võlgnevuse hankijate ees kokku 1 481 134.03 krooni. 2010. a alguses alustas Kristiina Kaubanduskeskus aktsiaselts renoveerimis- ja uuendustöid, mille käigus ehitati välja uus korpus, parkla ja juurdepääsuteed. Remondi tõttu vähenes võlgniku käive oluliselt ja ta ei suutnud kulusid katta. Võlgnevuse tõttu lõpetas üürileandja üürisuhte ja kasutas pandiõigust

2-10-45865 ning kustutas võlgniku seletuse kohaselt võlgnevuse võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas Kristiine Kaubanduskeskus aktsiaseltsil tekkis õigus võlgniku vara realiseerimiseks või mitte ja vajadusel tuleb võlgniku vara tagasi nõuda. Samuti tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada ka muud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ning nõuete esitamise võimalused kolmandate isikute vastu. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ASosaühingu pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.