Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 18.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-17301/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3208

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-17301

Tsiviilasi

XXX hagi osaühingu XXX (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp vastu vara välistamiseks pankrotivarast

Tsiviilasja hind

5 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja XXX(registreeritud Leedu Vabariigis nr XXX, asukoht

XXX);

hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Naur; kostja osaühingu XXXpankrotihaldur Martin Krupp; kolmas isik aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht

XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-11-17301

I Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja esitas 12.09.2011 taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse aktsiaselts XXX (endise ärinimega aktsiaselts XXX). Kostja vaidles 26.10.2011 vastuses kolmanda isiku kaasamisele vastu. Kohus rahuldas hageja taotluse ja kaasas kolmanda isikuna aktsiaseltsi XXX 03.11.2011 kohtumäärusega. Kolmandale isikule aktsiaseltsile XXX on hagimenetluse materjalid kätte toimetatud 27.12.2011 (tl 140) ja kohus kohustas kolmandat isikule 30 päeva seisukoha esitamiseks. Kolmas isik ei ole tsiviilmenetluse kohta oma seisukohta esitanud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.Hageja nõuab 15.04.2011 esitatud hagiavalduses osaühingu XXX(pankrotis) pankrotivarast XXXkuuluvate varade välistamist ja pankrotihalduri Martin Krupp kohustamist XXX üle andma hagiavalduses nimetatud esemed. Alternatiivselt on hageja esitanud vara hüvitamise nõude summas 5 000 eurot pankrotivara arvelt, kui leiab tõendamist, et pankrotihaldur on vara võõrandanud või kui vara ei ole säilinud, ja kohustada pankrotihaldurit maksta rahaline hüvitis välja enne võlausaldajatele väljamakstavaid jaotisi vastavalt PankrS § 146 lg 1 punktile 1. Täiendava alternatiivina nõuab hageja pankrotihaldurilt tekitatud kahju hüvitise välja mõistmist summas 5 000 eurot, kui pankrotihaldur võõrandas hagejale kuuluva vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud. 01.10.2007 sõlmisid XXXosaühing kui rentnik ja XXX kui rendileandja ja ühtlasi ka XXX osaühingu asutaja ja ainuosanik mööbli ja seadmete rendilepingud. Rendilepingu esemeks olevate mööbliesemete ja seadmetega sisustati Tallinnas XXX asuv restoran „XXX“. 2008.a septembris XX Xreorganiseeriti äriühinguks XXX, mille järel XXXosaühingu osad müüdi XXXosaühingule ning XXXosaühing nimetati ümber XXX osaühinguks. 20.04.2010 teatas XXX osaühingule seadmete ja mööbli rendilepingute ülesütlemisest seoses rendimaksete võlgnevusega. Rendilepingud lõppesid 26.04.2010. Seejärel sai hagejale teatavaks, et talle kuuluvat restoranisisustust on samas kohas (Tallinna XXX) ilma õigusliku aluseta asunud alates 01.01.2010 valdama ja kasutama osaühing XXX(pankrotis). Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas 2-10-45865 kuulutati välja osaühingu XXX(pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. 31.01.2011 esitas hageja osaühingu XXX(pankrotis) pankrotihaldurile taotluse vara välistamiseks, mille peale pankrotihalduri esindaja teatas 15.03.2011 e-posti teel, et pankrotitoimkond on jätnud hageja taotluse vara välistamiseks rahuldamata. Hagejal on omandi kaitse nõue ja hageja leiab, et osaühingu XXX(pankrotis) pankrotihaldur peab eseme tagastama ja tagama vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Hageja leiab 12.09.2011 menetlusdokumendis, et kuna aktsiaseltsi XXX (endine ärinimi XXX) poolt 16.08.2010 koostatud vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise aktis on fikseeritud, et vara mille XXX eemaldab ja hoiustab kuulub osaühingu XXX kasutusse, siis muutus aktsiaselts XXX vara enda valdusse võtmisega vara otseseks valdajaks ja osaühing XXX (pankrotis) kaudseks valdajaks. Kaudsel valdajal on otsese valdaja vastu nõudeõigus tulenevalt üürilepingust. Hageja leiab, et kuna aktsiaselts XXX valdab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta, võib kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks hageja esitada vindikatsiooni- või kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi XXX vastu.

3.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab 27.06.2011 hagi vastuses, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostjal väljanõutava vara osas nii otsene kui ka kaudne valdus, mistõttu ei ole kostja poolt võimalik hagiavalduses nimetatud vara tagastamine, seega puudub PankrS § 123 lg 1 ette nähtud alus vara välistamiseks pankrotivarast. 16.08.2010 vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise akti kohaselt viis aktsiaselts XXX 16.08.2010 üürileandja pandiõiguse realiseerimiseks läbi osaühingu XXX(pankrotis) üüripinnal asunud vara inventuuri ja vara üüripinnalt eemaldamise ja hoiustamise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks nõuab hageja vara tagastamist kostjalt, kes aktis nimetatud toiminguid läbi ei viinud ega ei ole aktis märgitud esemete hoiustaja. Samuti ei ole võimalik hagiavalduses toodud väljanõutavate esemete kostja poolt valdamist järeldada halduri abi 15.03.2011 teatest vara välistamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuivõrd vara, mis ei ole pankrotihalduri valduses, ei olegi võimalik tagastada (välistada). Kostjal ei ole kunagi olnud hagiavalduses toodud esemete valdust, esemeid ei ole kostja poolt võõrandatud ning kostjal ei ole olnud kohustust tagada esemete säilimist, seega puudub alus vara võõrandamisega/mittesäilimisega tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks nii pankrotivara arvelt kui ka pankrotihaldurilt. Kostja arvab 26.10.2011 menetlusdokumendis, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja menetlus tuleb pankrotimenetluse läbiviimise takistamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu viivitamatult lõpetada. Kostja kordab 26.10.2012 menetlusdokumendis, et kostjal puudub väljanõutava vara osas nii otsene kui ka kaudne valdus, mistõttu ei ole kostjal võimalik hagiavalduses nimetatud vara tagastada. Kolmas isik kohaldas XXX osaühingu (pankrotis) vara suhtes üürileandja pandiõigust ja eemaldas vara XXX osaühingu (pankrotis) üüripinnalt juba enne XXX osaühingu (pankrotis) pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei ole vaidlusalune vara olnud kunagi halduri poolt valitsetava pankrotivara hulgas, vaid on läinud kolmanda isiku valdusese ilma, et halduril oleks vara suhtes tekkinud valdus, mis saanuks üle minna.

2-11-17301 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. PankrS § 123 lg 2 kohaselt tagab haldur vara säilimise kuni selle tagastamiseni. PankrS § 123 lg 4 kohaselt kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. Kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt. PankrS § 146 lg 1 p 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed esimeses järjekorras vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuete osas. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 kohaselt isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja on esitanud hagiavalduses kolm alternatiivset nõuet. Esiteks nõue välistada osaühingu XXX (pankrotis) pankrotivarast hagejale kuuluvad varad ja kohustada pankrotihaldurit Martin Krupp hagejale üle andma hagiavalduses nimetatud esemed. Teiseks on hageja alternatiivselt esitanud vara hüvitamise nõude summas 5 000 eurot pankrotivara arvelt, kui leiab tõendamist, et pankrotihaldur on vara võõrandanud või kui vara ei ole säilinud, ja kohustada pankrotihaldurit maksta rahaline hüvitis välja enne võlausaldajatele väljamakstavaid jaotisi vastavalt PankrS § 146 lg 1 punktile 1. Kolmandaks nõuab hageja alternatiivselt pankrotihaldurilt tekitatud kahju hüvitise välja mõistmist summas 5 000 eurot, kui pankrotihaldur võõrandas hagejale kuuluva vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

5.Hageja nõue vara välistamiseks pankrotivarast PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Riigikohus on 03.10.2013 kohtuotsuse nr 3-2-1-94-13 punktis 13 märkinud, et AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu. Riigikohus on 20.12.2011 kohtuotsuse nr 3-2-1-127-11 punktis 12 seisukohal, et VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Hageja arvates on tal omandi kaitse nõue ja hageja leiab, et osaühingu XXX(pankrotis) pankrotihaldur peab eseme tagastama ja tagama vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Kuna aktsiaseltsi XXX (endine ärinimi XXX) poolt 16.08.2010 koostatud vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise aktis on fikseeritud, et vara mille XXX eemaldab ja hoiustab kuulub osaühingu XXX kasutusse, siis muutus aktsiaselts XXX vara enda valdusse võtmisega vara otseseks valdajaks ja osaühing XXX (pankrotis) kaudseks valdajaks. Kaudsel valdajal on otsese valdaja vastu nõudeõigus tulenevalt üürilepingust. Hageja on seisukohal, et pankrotihaldur oli teadlik hagejale kuuluva vara olemasolust ja asjaolust, et seda kasutas ebaseaduslikult pankrotivõlgnik ning et nimetatud vara oli hagiavalduse esitamise hetkel kolmanda isiku valduses. 02.01.2013 menetlusdokumendis toob hageja välja, et kuivõrd kaudse valdaja XXX osaühingu (pankrotis) osas on välja kuulutatud pankrot, siis kuulub nõudeõigus PankrS § 541 lg 1 kohaselt pankrotihaldur Martin Krupp’ile (kostja), sest pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Kostja leiab 27.06.2011 hagi vastuses, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostjal väljanõutava vara osas nii otsene kui ka kaudne valdus, mistõttu ei ole kostja poolt võimalik hagiavalduses nimetatud vara tagastamine, seega puudub PankrS § 123 lg 1 ette nähtud alus vara välistamiseks pankrotivarast. 16.08.2010 vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise akti kohaselt viis aktsiaselts XXX 16.08.2010 üürileandja pandiõiguse realiseerimiseks läbi osaühingu XXX (pankrotis) üüripinnal asunud vara inventuuri ja vara üüripinnalt eemaldamise ja hoiustamise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks nõuab hageja vara tagastamist kostjalt, kes aktis nimetatud toiminguid läbi ei viinud ega ei ole aktis märgitud esemete hoiustaja. Samuti ei ole võimalik hagiavalduses toodud väljanõutavate esemete kostja poolt valdamist järeldada halduri abi 15.03.2011 teatest vara välistamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuivõrd vara, mis ei ole pankrotihalduri valduses, ei olegi võimalik tagastada (välistada).

Aktsiaseltsi XXX ja XXX osaühingu (pankrotis) vahel sõlmiti 30.12.2009 üürileping (tl 102132). XXX osaühingu (pankrotis) pankrot kuulutati välja 16.11.2010 (tl 21). 16.11.2010 kohtumääruse kohaselt koosneb võlgniku vara rahast kassas 100.33 krooni ja pangas 3 570.36 krooni ning XXXosaühingu osast nimiväärtusega 40 000 krooni. Aktsiaselts XXX esitas 09.12.2010 nõudeavalduse XXXosaühingu (pankrotis vastu) (tl 170-172), mille kohaselt üürilepingust tulenevad üüri- ja kõrvalkulude nõuded on tagatud pandiga üüripinnal asunud vallasvarale ja vara nimekiri on edastatud haldurile 08.12.2010. Aktsiaseltsi XXX nõudeavalduse kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping 02.08.2010. Aktsiaselts XXX on 16.08.2010 koostanud vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise akti (tl 33), mille lisaks on üüripinnal asuva vara loetelu (tl 34-55). 31.01.2011 esitas hageja XXXosaühingu (pankrotis) pankrotihaldurile Martin Krupp vara välistamise taotluse (tl 22-24), mis jäeti XXXosaühingu (pankrotis) pankrotitoimkonna 14.03.2011 koosolekul rahuldamata (tl 194). Pankrotitoimkonna 14.03.2011 koosoleku protokollis on välja toodud, et taotluse kohaselt kuulub kogu võlgniku pankrotivara hulka määratud vara (pitsarestorani mööbel ja seadmed) XXX ja toimkonna liikmete hinnangul ei olnud nimetatud väide piisavalt põhjendatud. Pandiõiguse teostamisega läheb pandipidajale üle eseme valdus, kuid mitte omand. Kohus leiab, et kuna aktsiaseltsi XXX poolt 16.08.2010 aktis on märgitud, et üürniku esindaja inventuurist ja vara eemaldamisest osa ei võtnud ja kolmandatele isikutele kuuluv vara, mille valduse üleandmist kolmandad isikud nõudsid, on kajastatud akti lisaks olevates vara üleandmise aktides, siis puudub alus arvata, et aktsiaselts XXX on tahtlikult jätnud vara eemaldamist teostades kolmandate isikute õigused arvestamata ja et aktsiaseltsile XXX oli võimaldatud teave üüripinnal asuva vallasvara omandiõiguste kohta. Samuti ei saa XXXosaühingul (pankrotis) olev võimalik nõue aktsiaseltsi XXX vastu välistada hageja omandiõiguse teostamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagi esemeks olevate vallasasjade otsene valdus on 16.08.2010 vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise akti alusel kolmandal isikul aktsiaseltsil XXX. PankrS § 123 lg 1 sätestatud vara välistamise nõude eelduseks on, et kolmandale isikule kuuluv vara on arvestatud pankrotivara hulka, kolmandal isikul on nõue eseme väljaandmiseks ja vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Kohus leiab, et PankrS § 123 lõikes 1 sätestatud nõude puhul on olemuslikult tegu AÕS § 80 lg 1 sätestatud omandi kaitse ehk vindikatsiooninõudega. 16.11.2010 kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 210-45865 ei kuulu XXXosaühingu (pankrotis) vara hulka hageja poolt hagiavalduses loetletud ja nõude esemeks olev vallasvara. Kohus leiab AÕS § 80 lõikest 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-194-13 punktis 13 toodud seisukohast lähtuvalt, et hagejal ei saa olla nõuet eseme väljaandmiseks eseme kaudse valdaja vastu ja tulenevalt asjaolust, et vaidlusaluste esemete otsene valdus ei ole kostjal, ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet eseme väljaandmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue vara välistamiseks pankrotivarast tuleb jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole PankrS § 123 lg 1 eeldused, mille kohaselt hagejale kuuluv vara on arvestatud pankrotivara hulka ja hagejal on kostja vastu nõue esemete väljaandmiseks.

2-11-17301 Alternatiivselt on hageja esitanud vara hüvitamise nõude summas 5 000 eurot pankrotivara arvelt, kui leiab tõendamist, et pankrotihaldur on vara võõrandanud või kui vara ei ole säilinud, ja kohustada pankrotihaldurit maksta rahaline hüvitis välja enne võlausaldajatele väljamakstavaid jaotisi vastavalt PankrS § 146 lg 1 punktile 1. Hageja on 12.09.2011 menetlusdokumendis leidnud, et kuna aktsiaselts XXX valdab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta, võib kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks hageja esitada vindikatsiooni- või kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi XXX vastu. Kostja leiab, et kostjal ei ole kunagi olnud hagiavalduses toodud esemete valdust, esemeid ei ole kostja poolt võõrandatud ning kostjal ei ole olnud kohustust tagada esemete säilimist, seega puudub alus vara võõrandamisega/mittesäilimisega tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks nii pankrotivara arvelt kui ka pankrotihaldurilt. Hageja 12.09.2011 menetlusdokumendis esitatud seisukohast nähtub, et hageja peab võimalikuks vindikatsiooni- või kahju hüvitamise nõude esitamist vaidlusaluste esemete otsese valdaja aktsiaseltsi XXX vastu. Kolmanda isiku aktsiaseltsi XXX 16.08.2010 vara inventuuri ja vara eemaldamise ja hoiustamise akt on koostatud ja toimingud tehtud enne XXXosaühingu (pankrotis) 16.11.2011 pankroti väljakuulutamist ja pankrotivara moodustumist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei ole tõendanud PankrS § 123 lg 4 sätestatud asjaolusid, et haldur on võõrandanud hagejale kuuluva vara või et hagejale kuuluv vara ei ole säilinud. Kohus on AÕS § 80 lg 1, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-94-13 punktist 13 ja käesoleva lahendi punktis 5 esitatud järeldustest tulenevalt seisukohal, et hagejal ei saa olla nõuet eseme väljaandmiseks XXXosaühingu (pankrotis) ja pankrotihalduri vastu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue vara hüvitamiseks pankrotivara arvelt tuleb jätta rahuldamata, kuna tõendamata on PankrS § 123 lg 4 asjaolud, et haldur on võõrandanud hagejale kuuluva vara, vara ei ole säilinud ja hageja omab PankrS § 123 lg 1 sätestatud välistamisõigust.