2-10-9150
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
15.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-9150
Hagi ese
Salva Kindlustuse AS hagi A. V. vastu 8 486 krooni nõudes 8 486 krooni hageja Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, esindaja Tiina Saluste; kostja A. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi A. V. vastu. Välja mõista A. V. lt Salva Kindlustuse AS kasuks 8 486 (kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Salva Kindlustuse AS menetluskulud jätta A. V. kanda. Välja mõista A. V. lt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulu 1 900 (üks tuhat üheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Salva Kindlustuse AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. V. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 27-30) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“(tl 35); aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on hagimaterjalid kohtule korduvalt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 36, 41). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus 22.augustil 2007 Tallinnas Kotka 1 juures ning, mille käigus kostja, juhtides ABC-Ehitus OÜ-le kuuluvat sõidukit Hyundai registrinumbriga xxxxxx koos haagisega Tiki Treiler reg nr xxxxxx riivas V. A. kuuluvat pargitud sõidukit Volkswagen Passat reg nr xxxxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Hyundai valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja poolt vastavalt liikluskindlustuse poliisile. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kannatanule tekitatud kahju hüvitanud, tasudes Arja Sistem OÜ-le sõiduki Volkswagen Passat avariijärgse taastusremondi teostamise eest 6 986 krooni. Sõiduki Hyundai registrimass on tehnilise passi kohaselt 2 860 kg ning haagise Tiki Treiler registrimass 1 350 kg. Vastavalt Liiklusseaduse Lisale 1 kuulub selline autorong kogumassiga 4 210 kg BE kategooriasse. Kostjale väljastatud juhiloal on märgitud BC kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel vastava kategooria juhtimise õigus. Vastavalt hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustub hageja tasuma Salva
2 (4)
Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22 % kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1 000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni, kui mõnest normatiivaktist ei tulene teistsugused liikluskindlustuse kahjukäsitluse tasude minimaal- ja maksimaalmäärad. Sellest tulenevalt on hageja tasunud antud kahjujuhtumi käsitlemise eest Salva Kahjukäsitluse OÜ-le 1 530 krooni. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga kokku on 8 486 krooni. Neil asjaoludel nõuab Salva Kindlustuse AS hagis A. V. vastu LKindlS § 48 lg 2 p 4; lg 3 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks 8 486 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates LKindlS §-le 48 lg 2 p 4; lg 3 millede kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Vastavalt LKindlS §-s 48 lg 3 käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 486 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 2 000 krooni (tl 7). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 48) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on esitanud hagi liikluskahju 8 486 krooni nõudes. Seega arvestades TsMS § 124 lg 1 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 8 486 krooni. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1 800 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinda arvestades menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 800 krooni ja riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded.
3 (4)
Hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu, so 200 krooni tagastamiseks. Kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt A. V. lt välja mõista Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulu kokku summas 1 900 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.