2 – 08 – 59200
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„12“novembril 2010.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 08 – 59200
Tsiviilasi:
T. T. hagi S. T.i ja O. T. vastu solidaarselt 127 300.krooni nõudes. Hagi hind: 127 300.- krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: T. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat I. G. (isikukood: xxx, asukoht: OÜ Ida – Viru Advokaadibüroo); Kostjad: 1) S. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja Eestis: jurist P.P. (isikukood: xxx, asukoht: Tulundusühistu SOTER); 2) O. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: jurist R. G. (isikukood: xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„04“oktoober 2010.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Vaike Hanni, hageja, T. T. ja tema lepinguline esindaja, advokaat I. G., kostja, S. T. ́i, lepinguline esindaja, jurist P.P. ning kostja, O. T. ja tema lepinguline esindaja, jurist R. G.;
RESOLUTSIOON: T. T. hagi rahuldada osaliselt. Mõista S. T. ́ilt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 5 000.- EUR-i (viis tuhat eurot ja 00 senti) ehk 78 233.00 Eesti krooni (seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kolm krooni ja 00 senti) ning 13 000.- krooni (kolmteist tuhat krooni ja 00 senti) T. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Mõista O. T. ́lt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 11 000.- krooni (üksteist tuhat krooni ja 00 senti) T. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks.
Kohustada O. T. ́t (isikukood: xxx, elukoht: xxx) tagastama T. T. ́le viivitamatult korteriomandisse, asukohaga: xxx, Kohtla – Järve linnas, paigaldatud WC-poti, neli vaheust ja mõõturid. Nende asjade üleandmise võimatuse korral kohustada O. T. ́t tasuma T. T. ́le nende asjade koguväärtuse 13 000.- krooni (kolmteist tuhat krooni ja 00 senti). Ülejäänud nõuete osas jätta T. T. hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna S. T. ́i ja O. T. kanda võrdsetes osades. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
T. T. oli esitanud kohtule hagiavalduse S. T. ́i ja O. T. vastu solidaarselt 127 300.- krooni nõudes põhjusel, et 2005.a. jaanuaris sõlmiti T. T. ja S. T. ́i vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt kohustusid S. T. ja tema abikaasa, O. T., sõlmima tulevikus T. T. ́ga korteriomandi, asukohaga: xxxlinnas, müügilepingu. S. T. kinnitas T. T. ́le kokkulepet kirjalikult andes 11.jaanuaril 2005.a. selle kohta allkirja. Sõlmitud kokkuleppe täitmiseks kustutas T. T. oma vahenditest S. T. ́i ja O. T. korteriomandil lasuvad kommunaalteenuste võlad kogusummas 11 000.- krooni. Korteriomandi ostu – müügisumma tasumiseks tasus T. T. S. T. ́ile alguses 6 000.- krooni (ligikaudu 400 EUR-i) ning hiljem veel täiendavalt 78 000.- krooni (ligikaudu 5 000.- EUR-i). Lisaks eelnevale andis T. T. S. T. ́ile üle tema ämma, Galina Šatilova, kaudu 4 000.- krooni, aga samuti maksis T. T. korteriomandi eest O. T. ́le, pärast viimase vanglast vabanemist 2007.a., 2 000.krooni. Kokku tasus T. T. S. T. ́ile ja O. T. ́le korteriomandi, aadressiga: xxx linnas, eest 101 000.- krooni. Hagiavalduse kohaselt, kirjutas S. T. 11.jaanuaril 2005.a. T. T. ́le allkirja 10 000.- krooni (4 000.- krooni + 6 000.- krooni) kättesaamise kohta. 12.novembril 2007.a. kirjutas S. T. T. T. ́le allkirja 5 000.EUR-i kättesaamise kohta. Hagiavalduse kohaselt ei sõlmitud, peale kokkuleppe saavutamist poolte vahel, 2005.a. jaanuaris korteriomandi, asukohaga: xxxlinnas, notariaalset ostu – müügilepingut põhjusel, et üks korteriomandi omanikest, O. T., kandis vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamisasutuses. S.
T. ́il endal (ilma O. T. ́ta) ei olnud võimalik notariaalset korteriomandi ostu – müügilepingut sõlmida, mille tõttu S. T. ja O. T. andsid T. T. ́le nõusoleku notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimiseks tulevikus (peale O. T. kinnipidamiskohast vabanemist). Peale suulise kokkuleppe sõlmimist, 2005.a. jaanuaris, andis S. T. müüdava korteriomandi, asukohaga: xxx, üle T. T. valdusesse ja kasutusse. T. T. tegi heas usus korteris remondi kogumaksumusega 26 300.- krooni. Remondi kogumaksumus moodustus järgmiselt: 14 000.- krooni nelja siseukse vahetuse eest + 8 000.- krooni lagede remonttööde eest + 2 000.- krooni WC poti vahetuse eest (koos tualettruumi remondiga) + 1 100.- krooni kulumõõturite paigaldamise eest + 800.- krooni elektrijuhtmestiku remondi eest + 400.- krooni majakatuse remondi eest. Kokku kulutas T. T. korteriomandi, asukohaga: xxx, heakorrastatuse tõstmiseks heauskselt 26 000.- krooni. Hagiavalduse kohaselt, oli korteriomand, asukohaga: xxx, T. T. valduses alates 2005.a. jaanuarist kuni 2008.a. jaanuarini, millise aja eest tasus T. T. tema valduses oleva korteriomandi majandamistasu, aga samuti ka tasu kõikide kommunaalteenuste eest. Pärast kinnipidamiskohast vabanemist keeldus O. T. aga sõlmimast notariaalset ostu – müügilepingut korteriomandi, asukohaga: xxx, T. T. ́le müümiseks. Alates 2008.a. jaanuarist oli T. T. sunnitud S. T. ́i ja O. T. nõudel vabastama korteriomandi, asukohaga: xxx. O. T. ja S. T. keeldusid vabatahtlikult tagastamast T. T. ́le korteriomandi müügi eest saadud raha, aga samuti keeldusid O. T. ja S. T. hüvitamast T. T. ́le T. T. poolt korteriomandile, asukohaga: xxx, heauskselt tehtud kulutused. T. T. tegi need kulutused arvates, et korteriomand saab tulevikus tema omanduses olevaks. T. T. asus hagiavalduses seisukohale, et VÕS §14 lg.1 ja 3 kohaselt ei või pooled pidada lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt, ilma tegeliku lepingu sõlmimise tahteta, aga samuti ei või pooled lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestada. T. T. uskus, et kokkulepped S. T. ́i ja O. T. ́ga viivad lõpuks notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimiseni (millise mulje jätsid S. T. ja O. T.), kuid seda ei juhtunud, mille tõttu asus T. T. seisukohale, et S. T. ja O. T. on teda petnud ning pidanud lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt. T. T. asus hagiavalduses seisukohale, et, VÕS §15 lg.1 kohaselt, kui üks pooltest oli kohustatud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on lõpuks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis selle tõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. T. T. palus hagi rahuldada ja mõista S. T. ́ilt ja O. T. ́lt solidaarselt välja T. T. poolt makstud korteriomandi müügisummad, aga samuti ka T. T. poolt korteriomandi heakorrastamiseks, heauskselt, tehtud kulutused.
Kirjalikus vastuses kohtule kostja, S. T., (tl.38-41) vaidles T. T. hagile täies ulatuses vastu ja palus esitatud hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus S. T. panna T. T. kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt, asus S. T. seisukohale, et S. T. ́i ja T. T. vahel sõlmiti tõepoolest suuline kokkulepe korteriomandi, asukohaga: xxx, võõrandamiseks T. T. ́le, saades selleks nõusoleku O. T. ́lt. Samas oli T. T. ka ise tunnistanud, et selline suuline kokkulepe oli, tehingu vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tühine. S. T. tunnistas T. T. ́lt 5 000.- EUR-i saamist. Teisi hagis nimetatud summasid ei olnud S. T. T. T. ́lt saanud, aga samuti ei olnud S. T. teinud T. T. ́le mitte mingeid korraldusi raha ülekandmiseks kolmandatele isikutele. Kirjaliku vastuse kohaselt puudus S. T. ́i ja T. T. vahel vaidlus selle üle, et korteriomand, asukohaga: xxx, oli T. T. valduses ajavahemikul alates 2005.a. jaanuarist kuni 2008.a. jaanuarini. S. T. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et S. T. ́i ja T. T. vahel tekkinud suhete hindamisel tuleb lähtuda VÕS-is rendisuhteid reguleerivatest sätetest, mille kohaselt oli T. T. kohustatud korteriomandi kasutamise aja eest maksma korteriomandi, asukohaga: xxx, majandamiskulusid ja tasuma T. T. poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. S. T. asus seisukohale, et T. T. tegi korteris remondi omaalgatuslikult, ilma korteriomanike nõusolekuta, mille tõttu ei teki S. T. ́il kohustust hüvitada T. T. ́le tema poolt tehtud parendused. T. T. ja S. T. ́i vahel ei ole kokkulepet, mille kohaselt oli T. T. ́l õigus teha korteris remonti ja korterit remondiga paremaks muuta. Ühtlasi asus S. T. seisukohale, et S. T. ei ole teinud T. T. ́le mitte kunagi takistusi korteriomandi kasutamiseks, samuti oli S. T. kogu aeg olnud nõus vormistama korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, T. T. nimele. Kirjalikus vastuses kohtule (tl.59-61) kostja, O. T., vaidles T. T. poolt esitatud hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus O. T. panna T. T. kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt asus O. T. seisukohale, et korteriomandi, asukohaga: xxx, näol oli tegemist O. T. ja S. T. ́i abielu kestel omandatud ühisvaraga. Korteriomand, asukohaga: xxx linnas, kinnisasjana, oli kinnistusraamatus vormistatud O. T. nimele. Viru Maakohtu otsusega 04.maist 2006.a. lahutati O. T. ja S. T. ́i abielu. Abikaasade ühisvara jagatud ei olnud. 2005.a. alguses (veel O. T. ja S. T. ́i abielu kestel) teatas S. T. O. T. ́le, et müüs korteriomandi, asukohaga: xxx, T. T. ́le. Kinnipidamiskohas viibimise tõttu ei saanud O. T. anda (ega andnudki) S. T. ́ile nõuolekut korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, võõrandamiseks T. T. ́le. O. T. ́le oli korteriomand, asukohaga: xxx, vajalik elamiseks peale vabanemist, kuna O. T. ́l ei olnud teist elamispinda, aga samuti ei olnud O. T. ́l ka raha mõne teise korteriomandi ostmiseks. Alates 2008.a. jaanuarist (peale kinnipidamiskohast vabanemist) elas O. T. jälle temale kuuluvas korteriomandis, asukohaga: xxx. O. T. ei olnud sõlminud T. T. ́ga mitte mingisuguseid (ei suulisi ega ka kirjalikke) kokkuleppeid ega ka lepinguid korteriomandi võõrandamiseks. O. T. ei olnud
saanud T. T. ́lt raha ega ka muud vara, aga samuti ei olnud O. T. ́le teda, kas S. T. sai T. T. ́lt raha või ei saanud. O. T. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et ta ei ole koos S. T. ́iga T. T. ees solidaarvõlgnikuks, kuna nende vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, aga samuti puudus ka seadusest tulenev alus solidaarvõlgnikuks olemiseks. O. T. asus seisukohale, et T. T. ei saanud maksta tema kommunaalteenuste võlgu, kuna O. T. ́l puudusid korteriomandis, asukohaga: xxx, elamise ajal majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlad. Kui T. T. võlgu kustutas, siis said need olla tekkinud S. T. ́i elamise ajal, mille tõttu tuleb seda raha tagasi nõuda S. T. ́ilt. O. T. seisukoha kohaselt, ei ole ta ka nõus maksma T. T. poolt S. T. ́ile makstud muid summasid, kuna need summad tuleb tagasi nõuda raha saanud isikult, S. T. ́ilt. Samuti oli T. T. poolt tõendamata korteri remondiks kulutatud rahasumma suurus. O. T. asus seisukohale, et korter oli heakorrastatud ning seal ei olnud üldsegi vajalik remonti teha.
Hageja, T. T. ja tema lepinguline esindaja, advokaat I. G., palusid kohtuistungil hagi rahuldada VÕS §14 ja §15 alusel ning solidaarselt S. T. ́ilt ja O. T. ́lt välja mõista 127 300.- krooni kahju ja kulutusi, mida T. T. sai seoses korteriomandi, asukohaga: xxx, omandamiseks läbirääkimiste pidamisega, enne lepingu sõlmimist. Advokaat I. G. selgitas kohtuistungil, et mõlemad kostjad (nii S. T. kui ka O. T.) veensid T. T. ́t selles, et nad olid mõlemad nõus korteriomandi valduse üleandmiseks T. T. ́le ning, et, valduse üleandmise eesmärgiks oli edaspidi (tulevikus), peale O. T. vabanemist, korteriomandi, asukohaga: xxx, võõrandamine T. T. ́le, notariaalse võõrandamiselepingu sõlmimisega. Korteriomand oli S. T. ́i ja O. T. (kui abikaasade) ühisvara ning notariaalse võõrandamislepingu pidid O. T. ja S. T. sõlmima ühiselt. Kogu raha oli üle antud S. T. ́ile, kui ühele korteriomandi, asukohaga: xxx, omanikule. Samas esitasid T. T. ja advokaat I. G. nõude alternatiivselt ka alusetu rikastumise sätete alusel. Advokaat I. G. asus kohtuistungil seisukohale, et S. T. rikastus alusetult T. T. ́lt ilma igasuguse aluseta saadud raha arvelt, aga samuti hoidis S. T. alusetult kokku kommunaalteenuste mittetasumisega ja korteri majandamiskulude mittetasumisega, T. T. arvelt, mille tõttu rikastus S. T. alusetult T. T. poolt makstud korteri majandamiskulude võrra ja T. T. poolt makstud kommunaalteenuste võrra. O. T. aga rikastus alusetult korteriomandis, asukohaga: xxx, tehtud remondi arvelt. Korterisse paigaldati neli uut ust, uus WC pott ning kulumõõturid. T. T. ja tema lepinguline esindaja, advokaat I. G., palusid kohtuistungil kõik kohtukulud panna S. T. ́i ja O. T. kanda. Kostja, S. T. ́i, lepinguline esindaja, jurist P.P., vaidles kohtuistungil hagile vastu, palus hagi jätta rahuldamata ning kõik kohtukulud panna T. T. kanda. Täiendavalt selgitas jurist P.P. kohtule kohtuistungil, et S. T. ei ole kunagi olnud
vastu T. T. ́le korteriomandi võõrandamisele ja notariaalse võõrandamislepingu sõlmimisele, mille tõttu olid alusetud T. T. väited selle kohta, et S. T. üritas T. T. ́t petta või pidada läbirääkimisi pahauskselt, ilma lepingu sõlmimise eesmärgita või sõlmida vorminõuete tõttu algusest peale kehtetut lepingut T. T. ́ga. Kokkuleppe sõlmimise ajal 2005.a. jaanuaris oli korteriomandi, asukohaga: xxx, T. T. ́le müügiga nõus ka teine ühisomanik, O. T.. Hiljem võttis O. T. omaalgatuslikult (ilma S. T. ́iga kooskõlastamata) oma nõusoleku tagasi. Jurist P.P. selgitas kohtule, et S. T. on ka käesoleval hetkel nõus võõrandama korteriomandit, asukohaga: xxx, T. T. ́le. Notariaalse lepingu sõlmimine on takistatud ajutiselt, eelkõige ainult selle tõttu, et S. T. viibib välismaal. Notariaalse lepingu sõlmimiseks T. T. ́ga on S. T. nõus Eestisse tulema. Kostja, O. T. ja tema lepinguline esindaja, jurist R. G., vaidlesid kohtuistungil hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta T. T. kanda. Alternatiivselt taotlesid O. T. ja jurist R. G. menetluskulude ka S. T. ́i kanda jätmist juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et ka S. T. peab kandma menetluskulusid. O. T. ja jurist R. G. kinnitasid kohtule kohtuistungil, et O. T. ei ole olnud mitte kunagi nõus korteriomandi, asukohaga: xxx, müümisega ei T. T. ́le, ega ka mitte kellelegi teisele. O. T. ei ole kunagi andnud S. T. ́ile nõusolekut korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, võõrandamislepingu sõlmimiseks ning S. T. on tegutsenud asjaajamisel T. T. ́ga ilma O. T. nõusolekuta. Täiendavalt selgitasid O. T. ja tema lepinguline esindaja kohtule, et O. T. ́l ei olnud korteriomandis, asukohaga: xxx, elades võlgasid, mida T. T. oleks saanud kustutada. O. T. ei ole T. T. ́lt saanud mitte mingeid rahasid, aga samuti ei ole O. T. T. T. ́ga kohtunud ja ei ole mitte mingeid läbirääkimisi pidanud, kuna viibis vanglas. S. T. ei ole O. T. ́le korteri müügist mitte mingeid rahasid andnud. Kui palju raha sai S. T. T. T. ́lt, ei ole O. T. teadlik. O. T. tunnistas kohtule kohtuistungil, et kohtutäituri käest sai O. T. teda, et korteriomandil, asukohaga: xxx, on võlg alates 2004.a. aprillist st alates ajast kui O. T. viibis kinnipidamiskohas ning korteriomandit kasutas S. T. üksi. O. T. läks T. T. juurde ja küsis S. T. ́i võla maksmiseks raha. T. T. andis O. T. ́le võla maksmiseks 2 000.- krooni. Korteriomandi, asukohaga: xxx, remondikulude nõude paluvad O. T. ja tema lepinguline esindaja jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna O. T. ei ole T. T. ́lt mitte mingisugust remonti tellinud. T. T. vahetas WC-poti ja neli ust omal algatusel. Korteris olid ka varem olemas WC-pott ja nõuetekohased uksed. O. T. oli nõus T. T. poolt paigaldatud WC poti ja neli vaheust T. T. ́le tagasi andma. Mõõturid paigaldas T. T. korterisse omal algatusel. Mitte keegi ei ole T. T. ́lt tellinud korteriomandisse, asukohaga: xxx, mõõturite paigaldamist. Täiendavalt asusid O. T. ja tema lepinguline esindaja, jurist R. G., kohtuistungil seisukohale, et S. T. ́i vastuväited T. T. hagile ei ole asjakohased. S. T. pidi teadlik olema asjaolust, et ta ei saa ilma O. T. nõusolekuta korteriomandi,
asukohaga: xxx, võõrandmislepingut sõlmida ning seda eriti asjaolu tõttu, et kinnistusraamatusse oli korteriomandi, asukohaga: xxx, ainuomanikuna kantud ainult O. T.. S. T. ́il ei olnud, kinnistusraamatu kande tõttu, mitte kunagi, mitte mingit alust, arvata, et S. T. ́il oli üldse õigust O. T. ́le kuuluvat korteriomandit, asukohaga: xxx, võõrandada, ilma O. T. volikirjata ja ilma O. T. kirjaliku nõusolekuta.
Tunnistaja, G. Š., ütlustega kohtuistungil (tl.90-91) luges kohus tõendatuks, et kostja, O. T., on tunnistaja tütar. 2004.a. asus S. T. (O. T. abikaasa) tööle Iirimaale. Aastavahetusel 2004.a. – 2005.a. tuli S. T. Eestisse puhkusele. O. T. korteriomandil, asukohaga: xxx, lasusid võlad, kuna S. T. ei maksnud korteris elamise eest. Korteriomandi omanikuks oli O. T.. S. T. tahtis seda korterit müüa. Korteri ostmiseks oli tunnistaja poole pöördunud T. T.. S. T. lubas, et pärast korteriomandi, asukohaga: xxx, müüki T. T. ́le teenib S. T. raha juurde ning ostab asemele uue ja parema korteri. Tunnistaja usaldas selles osas S. T. ́i. Tunnistaja teada ei saanud T. T. ennast ostetavasse korterisse sisse kirjutada, kuna korteri omanik, O. T., viibis vanglas ja ei saanud anda nõusolekut. 2005.a. jaanuaris, kohe peale uut aastat, kohtusid tunnistaja, T. T. ja S. T. Kohtla – Järve linnas, Altserva tänaval, sõiduautos, kus S. T. võttis T. T. ́lt vastu umbes 13 000.- krooni (täpset summat tunnistaja ei mäleta) korteri eest. Korteri hinna 13 000.- krooni määras kindlaks S. T.. Pärast tehingut T. T. rõõmustas, ütles, et sai korteri odavalt ja andis veel tänutäheks akende eest tunnistajale 3 000.krooni, millise summa tunnistaja T. T. ́lt ka vastu võttis. O. T. kirjutas vanglast tunnistajale, et S. T. oli informeerinud O. T. ́t korteri müügist. O. T. teatas tunnistajale, et kui O. T. vanglast vabanemisel on olemas uus korter või maja, siis O. T. annab loa korteriomandi, asukohaga: xxx, müügiks. Tunnistaja teada elas T. T. korteris, asukohaga: xxx, koos oma tütrega. T. T. tegi korteris remondi, pani uued laed, pani kipsplaadid, tegi uued aknapõsed, pani uue WC poti ja hakkas WC ruumi uusi plaate panema, pani arvestid ja asendas neli vaheust uutega. Tunnistajale ja O. T. ́le ei meeldinud T. T. poolt tehtud remont. Tunnistaja arvates jäid laed madalaks, mille tõttu võeti laed ja kipsplaat maha. Aknapõsed olid valesti tehtud, ruumi tekkis rõskus ja aknapõsed riknesid (läksid hallitama) ja kipsplaat tuli lahti. Rohkem tunnistaja midagi ei asja kohta ei teadnud. G. Š. täiendava ülekuulamise kohaselt (tl.112) asus tunnistaja seisukohale, et S. T. müüs korteri ebaseaduslikult, S. T. oli korterisse sisse kirjutatud, kuid volitust korteri müügiks S. T. ́il ei olnud. Ülejäänud G. Š. ütlused ei puutunud käesolevasse tsiviilasjasse, peegeldasid tunnistaja ja S. T. ́i omavahelisi suhteid, mille tõttu kohus nendega käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei arvesta.
Tunnistaja, L. Ž., ütlustega kohtuistungil (tl.92) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja oli O. T. ema, G.Š., vana sõbranna. Umbes neli aastat tagasi, kui O. T. vangi pandi, siis tahtis tunnistaja üürida O. T. korterit oma pojale elamiseks. Korteri tahtis tunnistaja üürida edasise väljaostmise võimalusega. G.Š. keeldus ja ütles, et korter oli juba müüdud T. T. ́le. Rohkem tunnistaja O. T. korterist G.Š.ga enam juttu ei teinud. Tunnistaja teada käisid läbirääkimised G.Š. vahendusel, kes omakorda pidas nõu oma tütrega, O. T. ́ga ja väimehega, S. T. ́iga. Tunnistaja teada olid korteri omanikeks O. T. ja S. T., kuna nad olid omavahel abielus. Tunnistaja soovis üürida korterit, asukohaga: xxx. Tunnistaja, N. T. ́i, ütlustega kohtuistungil (tl.113) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja oli O. T. naaber. Tunnistaja aitas T. T. ́l remonti teha korteris, asukohaga: xxxx linnas. T. T. oli rääkinud tunnistajale, et ostis korteri S. T. ́ilt, millise hinna T. T. tunnistajale ütles, seda tunnistaja enam ei mäletanud, sest sündmusest oli möödunud umbes kolm või neli aastat. Tunnistaja arvates vajas korter T. T. käsutusse andmisel remonti. Remondi maksumuse kohta tunnistaja hinnangut anda ei osanud. Tunnistaja pani korteri vannitoas ja WC-s seina kahhelplaati, plaaditi ära kolm seina. Elektrijuhtmed vahetas ära tunnistaja tuttav. Korteris olid ripplaed, mille tõttu rippus elektrijuhtmestik. Oli vaja panna elektrijuhtmestik uuesti, paigaldada pistikud ja lülitid. Vahetati ära kas kolm või neli vaheust. Tunnistaja arvates remondiga korteri olukord paranes. T. T. maksis tunnistajale korteri remondi eest umbes 2 500.- krooni (töö eest). Materjali maksumust tunnistaja ei tea, kuid ehitusmaterjalid olid, tunnistaja arvates, kallid. Tunnistaja, V. T., ütlustega kohtuistungil (tl.114) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on hageja, T. T., tütar. Tunnistaja elas koos oma emaga, T. T. ́ga, korteris, asukohaga: xxx, alates 2005.a. kuni 2007.a. lõpuni, kui O. T. käskis tunnistajal ja T. T. ́l korteri vabastada. Tunnistaja teada müüsid S. T. ja O. T. korteriomandi, asukohaga: xxx, T. T. ́le. Millise hinnaga, seda tunnistaja täpselt ei teadnud. Tunnistaja kirjutas O. T. ́le vanglasse ja O. T. vastas tunnistajale kirja teel, et tunnistaja ei muretseks, aga samuti, et peale vanglast vabanemist „kirjutab O. T. korteri ümber“. Seda kirja tunnistajal säilinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi T. T. korteris, asukohaga: xxx linnas, remondi ainult selle tõttu, et uskus, et korter ongi temale juba müüdud. Tunnistaja ütluste kohaselt tehti korteris järgmine remont. Remonditi WC, vahetati sanitaarsõlm ning paigaldati arvestid. Arvestite paigaldamine läks maksma umbes 1 080.- krooni. Osa seinaplaate paigaldati, ülejäänud seinaplaadid jäid korterisse O. T. ́le peale korteri vabastamist. T. T. paigaldas korterisse ripplaed ja vahetas välja elektrijuhtmestiku. Vahetati lekkiv kanalisatsioonitoru. Pärast vabanemist viis O. T. alguses oma mööbli korterist ära, kuid hiljem nõudis korteri vabastamist. Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks, osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. T. T.
hagiavaldusega (tl.1-3). Maksekorraldusega nr.1 12.septembrist 2008.a. (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna registriosast nr.802807 (tl.5), mille kohaselt oli korteriomandi, asukohaga: xxx, ainuomanikuks kostja, O. T.. S. T. ́i omakäelise allkirjaga 11.jaanuarist 2005.a. (tl.6-7), milles S. T. kinnitas, et müüs korteriomandi, asukohaga: xxx, T. T. ́le ja teavitas sellest oma abikaasat, O. T. ́t, kes viibis kinnipidamiskohas. Allkirjas tunnistas S. T. T. T. ́lt korteriomandi müügi eest raha saamist ja vastuvõtmist. Korteri müügist T. T. ́lt saadud raha suurust S. T. allkirjas ei nimetanud. S. T. ́i omakäelise kirjaliku allkirjaga 12.novembrist 2007.a. (tl.8-9), milles S. T. võtab omaks ja kinnitab, et sai T. T. ́lt korteriomandi, asukohaga: xxx, eest 5 000.- EUR-i. Korteriühistu Ahtme mnt.55 O. T. arvelduskonto väljavõttega 08.septembrist 2008.a. (tl.10), millega luges kohus tõendatuks, et 30.novembril 2006.a. tasus T. T. O. T. korteriomandil lasuvat võlga summas 9 626.39 krooni, aga samuti tasus T. T. ajavahemiku, alates 31.detsembrist 2006.a. kuni 31detsembrini 2007.a., eest O. T. korteriomandil lasuvat võlga kokku 9 626.39 krooni. T. T. Hansapanga kontoväljavõttega alates 01.jaanuarist 2005.a. kuni 04.jaanuarini 2008.a. (tl.1115), mille kohaselt tasus T. T. Hansapanga konto vahendusel Osaühingule Iidla Maja kommunaalteenuste eest 18 147.40 krooni. S. T. ́i kirjaliku omakäelise allkirjaga 12.novembrist 2007.a. (tl.16-17), mille kohaselt müüs S. T. 11.jaanuaril 2005.a. korteri T. T. ́le ja oli nõus selle korteri ümbervormistamisega T. T. nimele. Viru Maakohtu 16.septembri 2008.a. määrusega (tl.18-19) hagi menetlusse võtmise kohta. Väljatrükkidega kohtu käsutuses olevatest erinevatest registritest O. T. ja S. T. ́i andmetega (tl.26-33). S. T. ́i lepingulise esindaja, jurist P.P. ́i, kirjaliku vastusega hagile (tl.38-41), kus S. T. võttis omaks, et sõlmis vorminõuete tõttu tühise lepingu T. T. ́ga ning sai tühise lepingu täitmiseks T. T. ́lt 5 000.- EUR-i. Teiste summade saamist S. T. ei tunnistanud. Korteri remondile tehtud kulutuste nõude palus S. T. jätta rahuldamata, kuna T. T. ja S. T. ́i vahel puudus kokkulepe korteri remontimiseks ning T. T. oli asunud korterit remontima omaalgatuslikult. Korteri T. T. poolt kasutamisele ajavahemiku, alates 2005.a. jaanuarist kuni 2008.a. jaanuarini, eest palus S. T. rakendada VÕS-is sätestatud vara üürimise (rentimise) kohta käivaid sätteid. T. T. kirjaliku seisukohaga S. T. ́i vastusele (tl.47-49), milles muu – hulgas asus T. T. seisukohale, et 26 300.- krooni on mõistlik hüvitis korteri remondi eest ning palus kostjatelt korteri remondi eest solidaarselt välja mõista 26 300.- krooni. T. T. oli nõus ka korterist tagasi võtma paigaldatud WC-poti, neli vaheust ja arvestid, kuna nende asjade äravõtmine oli võimalik ilma korteri seisundit kahjustamata. S. T. ́i seisukohtadega (tl.54-56). O. T. kirjaliku vastusega hagile (tl.59-61). Viru Maakohtu 04.mai 2006.a. otsusega (tl.62) O. T. ja S. T. ́i abielu lahutamise kohta. T. T. kirjaliku avaldusega kohtule (tl.67). T. T. kirjaliku seisukohaga kostjate vastustele, aga samuti taotlusega tunnistajate ülekuulamise kohta (tl.72-74). Maksekorraldusega 02.märtsist 2009.a. (tl.75) tunnistajatasu maksmise kohta. 26.oktoobril 2009.a. toimunud kohtuistungi
protokolliga koos lisadega (tl.83-93). Viru Maakohtu 02.detsembri 2009.a. määrusega (tl.95-96). S. T. ́i lepingulise esindaja, jurist P.P. ́i, kirjaliku avaldusega 03.märtsist 2010.a. (tl.107). Osaühingu Kant Trail tellimusega 22.augustist 2007.a. (tl.108), mille kohaselt tellis T. T. äriühingult korteriomandis, asukohaga: xxx, tehtavaid töid 13 902.- krooni ulatuses. O. T. poolt vanglast kirjutatud kirjaga V. T.le (tl.109), milles O. T. avaldas valmisolekut peale vabanemist müüa korteriomand, asukohaga:xxxx, T. T. ́le. 03.märtsil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.110-115). Viru Maakohtu 15.märtsi 2010.a. määrusega (tl.117-118). Advokaat I. G. ́i poolt esitatud tõenditega ja nende tõlgetega (tl.127-138). Tõendid kordavad osaliselt juba varem esitatud tõendeid. 04.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §81 sätteid, mille kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. TsÜS §82 kohaselt peab seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. TsÜS §83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. TsÜS §84 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
TsÜS §129 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata, milleks esindajal ei olnud esindusõigust. Kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §129 lg.3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingu tegemisel esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis. Korteriomandiseaduse §1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis korteriomandiseaduse §2 lg.2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. Vastavalt AÕS §70 sätetele on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS §74 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Vastavalt AÕS §119 sätetele peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS §119 lg.1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne
kinnistusraamatusse. AÕS §120 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Notar tõestab AÕS §120 lg.1 nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse AÕS §119 lg.1 nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. Vastavalt VÕS §1028 sätetele, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. VÕS §1032 kohaselt võib VÕS §1028 lg.1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Vastavalt VÕS §1033 sätetele, ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Saadu väljaandmise või väärtuse hüvitamise kulud ja saadu juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot üleandmisel kannab üleandja. VÕS §1034 kohaselt, kui vastastikune leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS §1033 lg.1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud teovõime või üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu. Kui vastastikune leping on tühine, ei ole saaja kohustatud saadut välja andma ega selle väärtust hüvitama, kui saadu hävis või halvenes asjaolu tõttu, mille eest lepingu kehtivuse korral oleks vastutanud üleandja. Kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §111 sätestatut. VÕS §1035 kohaselt ei kohaldata VÕS §1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu
tagasinõudmiseks vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS §1033 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. VÕS §1035 lg.1 ja lg.2 nimetatud juhtudel peab saaja: 1) välja andma saadust saadud kasu; 2) maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses; 3) hüvitama saadust saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise reegleid järgides võinud saada. Saadu hävimise või kahjustumise korral peab saaja, kes teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule, hüvitama üleandjale saadu hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju, kui hävimine või kahjustumine toimus saaja süül.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T. T. hagi S. T. ́i ja O. T. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, registriosa nr.802807 kandele oli korteriomandi, asukohaga: xxx, ainuomanikuks O. T.. Kohus asus seisukohale, et kinnistusraamatu kanne on, kehtiva seadusandluse kohaselt, õige, kinnistusraamat on avalik register, millele on juurdepääs kõikidele asjast huvitatud isikutele, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et T. T. ́l oleks tulnud enne S. T. ́iga tehingu tegemist kontrollida ka kinnistusraamatu kannet, et veenduda, kas S. T. ́il oli korteriomandile, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, omandiõigust või mitte. Kohus luges tõendatuks, et T. T. enne tehingu tegemist kinnistusraamatu kannet ei kontrollinud ja pidas S. T. ́i korteriomandi, asukohaga: xxx, üheks omanikuks. Viru Maakohtu 04.mai 2006.a. kohtuotsusega S. T. ́i ja O. T. abielu lahutamise kohta, luges kohus tõendatuks, et kuigi S. T. ́i omandiõigust ei olnud kinnistusraamatusse kantud oli S. T. T. T. ́ga korteriomandi, asukohaga:xxx, võõrandamislepingu sõlmimise ajal (2005.a. jaanuaris) nimetatud korteriomandi ühisomanik, kuna abielu lahutati alles peale lepingu sõlmimist Viru Maakohtu kohtuotsusega. Kohus luges tõendatuks, et Korteriomandiseaduse §1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. AÕS §70 sätete kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS §74
kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et korteriomandit, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, oleks T. T. ́le saanud võõrandada 2005.a. jaanuaris ainult S. T. ja O. T. ühiselt, mitte aga ainult S. T. üksi. Kohus luges tõendatuks, et AÕS §119 sätete kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS §119 lg.1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS §120 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Kohus luges tõendatuks, et juhul, kui O. T. ja S. T. oleksid tõepoolest soovinud korteriomandit, asukohaga: xxx, T. T. ́le võõrandada (ning notariaalse lepingu sõlmimise ainsaks takistuseks oli O. T. viibimine vanglas), siis oleksid S. T. ja O. T. saanud vältida lepingu tühisusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi, tühise tehingu kehtivaks muutmisega, asjaõiguslepingu sõlmimise teel ja vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Oluline on selle juures asjaolu, et asjaõigusleping oleks võinud sisalduda ka O. T. ja S. T. ́i ning T. T. vahel sõlmitud kohtulikus kompromissis, kui selline kompromiss oleks käesolevas menetluses sõlmitud. Kohus luges tõendatuks, et O. T. ja S. T. ning T. T. käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud, mille tõttu asus kohus seisukohale, et S. T. ja O. T. ei soovinudki tegelikult korteriomandit, asukohaga: xxx, T. T. ́le võõrandada. Küll aga soovisid O. T. ja S. T. jätta T. T. ́le mulje, et temale korteR.d võõrandatakse või on juba võõrandatud. Sellise mulje jätmiseks anti T. T. ́le üle korteriomandi valdus ja võeti T. T. ́lt korteriomandi müügisumma, aga samuti paluti T. T. ́l kustutada korteriomandil lasuvad võlad. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, võõrandamiseks on seaduses kehtestatud notariaalne vorm, mille mittejärgimisel on võõrandamisleping tühine. Tühist võõrandamislepingut lubab seadus asendada ainult notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisega ja kinnistusraamatu kande tegemisega (või siis kohtuliku kompromissis sisalduva asjaõiguslepinguga), mida aga O. T. ja S. T. ei teinud, millega kohus luges tõendatuks, et tühise tehingu sõlminud O. T. ́l, S. T. ́il ja T. T. ́l tuleb taluda korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, võõrandamislepingu tühisuse tagajärgedega ning Võlaõigusseaduses ettenähtud alusetult rikastumise sätete rakendamisega kohtu poolt.
Kohus luges tõendatuks, et tühise korteriomandi võõrandamislepingu asemel ei tule rakendada korteriomandi rendilepingu sätteid, kuna T. T. lükkas kohtuistungil tagasi S. T. ́i kirjalikus vastuses esitatud ettepaneku rakendada rendilepingu sätteid. T. T. asus kohtuistungil seisukohale, et tema sõlmis korteriomandi ostu – müügilepingu ning uskus heauskselt, et S. T. ja O. T. annavad sellele tulevikus ka seaduses ettenähtud vormi. Kui T. T. oleks kohe alguses teadnud, et notariaalset võõrandamislepingut ei sõlmitagi, siis ei oleks ta mitte kunagi sõlminud S. T. ́iga suulist lepingut ega andnud temale raha, aga samuti ei oleks T. T. sõlminud korteriomandi rendilepingut (üürilepingut). Kohus luges tõendatuks, et T. T. on juba tagastunud alusetu rikastumise sätete alusel O. T. ́le korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, mille tõttu on T. T. ́l omakorda õigus nõuda S. T. ́ilt ja O. T. ́lt tagasi tühise lepingu alusel saadu, alusetult rikastumise sätete alusel. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §1028 sätete kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus luges tõendatuks, et S. T. ́ilt tuleb alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista 5 000.- EUR-i ehk 78 233.00 krooni, kuna S. T. sai selle raha T. T. ́lt korteriomandi, asukohaga: xxx, võõrandamilepingu täitmisena, kuid kuna võõrandamisleping oli tühine sõlmimise hetkel ning kehtivat võõrandamislepingut ei sõlmitud ka hiljem, siis tekkis T. T. ́l õigus nimetatud korteriomandi omandamise eest makstud raha S. T. ́ilt tagasi nõuda. Tunnistaja, G.Š., ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et lisaks 5 000.- EUR-ile sai S. T. G.Š. juuresolekul T. T. ́lt veel korteR.di eest 13 000.- krooni, milline summa kuulub samuti S. T. ́ilt T. T. kasuks väljamõistmisele. Kohus luges tõendatuks, et tühise korteriomandi võõrandamiselepingu järgi kuulus korteriomandi hinna sisse arvestamisele ka T. T. poolt makstud korteriomandi, asukohaga: xxx, majandamiskulud ja kommunaalteenuste ning muud kulud, mille T. T. maksis korteriomandi kinnistusraamatusse kantud omaniku, O. T., eest. Korterimandiseaduse kohaselt oli korteriomandi kinnistusraamatusse kantud omanik, O. T., kohustatud kandma korterimandi majandamiskulu, tasuma kommunaalteenuste eest ning võtma osa muudest elumaja kuludest. O. T. lasi enda eest neid kulusid tasuda T. T. ́l, laskes T. T. ́l uskuda, et O. T. müüs T. T. ́le korteriomandi (O. T. kiri vanglast, aga samuti tunnistajate ütlused) ning hoidis sellisel viisil, ilma tehinguta (tühise tehingu alusel), kokku oma kulutuste arvelt, mis moodustab samuti alusetu rikastumise kooseisu. Kohus luges tõendatuks, et T. T. tasus kokku korteriomandi, asukohaga: xxx majandamiskulude katteks 37 400.18 krooni kogu selle aja eest, millal T. T. alusetult korteriomandit omandas (mitte olles omanikuks). Kuid
kuna hagiavalduse kohaselt soovib T. T. korteriomaniku omanikult tagasi nõuda ainult 11 000.- krooni korteriomandi majandamiskulusid, siis kohus ei ületa haginõude piire ja mõistab kinnistusraamatusse kantud omanikult, O. T. ́lt, välja alusetult rikastumise sätete alusel 11 000.- krooni T. T. kasuks. Kohus luges tõendatuks, et T. T., uskudes, et on korteriomandi, asukohaga: Ahtme mnt.55 – 58, Kohtla – Järve linnas, omanikuks tegi kulutusi korteriomandi parendamiseks: vahetas ära WC-poti, vahetas ära 4 – vaheust, paigaldas mõõturid, ehitas ripplaed ja vahetas elektrijuhtmed. Kohus luges tõendatuks, et korteriomandi väärtus suurenes ainult WC-poti vahetusega (kuna see oli kallis), nelja vaheukse vahetamisega ja mõõturite paigaldamisega. Kohtuistungil nõustus T. T. need asjad tagasi võtma asjadena, mille tõttu kohustab kohus O. T. ́t tagastama T. T. ́le korteriomandist WC-poti, neli vaheust ja mõõturid. Nende asjade tagastamise võimatuse korral tuleb O. T. ́l maksta T. T. ́le nende asjade mõistlik hind 13 000.- krooni. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna S. T. ́i ja O. T. kanda võrdsetes osades. Ülejäänud nõuete osas pidas kohus vajalikuks jätta T. T. hagi rahuldamata. Kohus pidas vajalikuks selgitada T. T. ́le, et 3 000.- krooni tagasisaamiseks tuleb T. T. ́l pöörduda hagiga kohtusse G.Š. vastu, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et seda raha T. T. ei andnud mitte S. T. ́ile ega ka O. T. ́le. T. T. andis 3 000.- krooni hoopis G.Š. ́le.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.