Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtule hagi Aivar Ausi vastu võlgnevuse summas 27 902.22 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja A. Aus interneti vahendusel 23.12.2006 lepingu nr 24241, millega võimaldati kostjal võtta kiirlaenu. 23.12.2006 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ kandis 23.12.2006 kostja pangakontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 22.01.2007, kuid ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt. SMS Laen OÜ loovutas 06.12.2006 nõude A. Ausi vastu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3000 krooni, intressi 13607.22 krooni, viivise, arvestusega 0,5% ulatuses laenusummast, mis 28.07.2008 seisuga on 8295 krooni, leppetrahvi 50% ulatuses laenusummast, s.o 1500 krooni ja kulutused seoses võla sissenõudmisega summas 1500 krooni, kokku 27 902.22 krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et võlgnevus laenu põhisumma osas SMS Laen OÜ ees on kustutatud 28.02.2008. Kostja on laenu põhisumma tasunud 5 kuud enne seda, kui hageja kostja vastu hagi esitas. Samuti on tasutud laenulepingujärgsed intressid 700 krooni. Hageja intressinõue 13 607.22 krooni ei vasta kehtivale õigusele. Vastavalt laenulepingule võttis kostja laenu 30 päevaks. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse. Kostja esitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 alusel viivise vähendamise nõude vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Hageja poolt esitatud viivisenõue ületab põhivõla suurust 5295 krooni (8295-3000=5295).

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 17. aprilli 2009 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja A. Ausilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks välja tagastamata laenu 353.10 krooni ja viivise 42.55 krooni ning leppetrahvi 850 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt saab kostja ja SMS Laen OÜ vahel 23.12.2006 sõlmitud laenulepingut käsitleda krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.3 on pooled kokku leppinud, et 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 23,3% laenu perioodiks (s.o 0,78% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikkus lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi 700 krooni ulatuses. Laenulepingu punktis 10.1 sisalduv tingimus ei ole laenulepingu osaks. Lepingu punkti 10.1 kolmanda lause kohaselt algab intressiperiood laenu laenusaajale väljastamise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Laenulepingu sõlmimise aluseks oli SMS Laen OÜ (interneti vahendusel kättesaadavad) tüüptingimused, milliste sisu kostjal ei olnud võimalik mõjutada (VÕS § 35 lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul on hageja näol tegemist majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga ning kostja on vaadeldav tarbijana, tuleb sõltumata poolte taotlustest arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kuivõrd SMS Laen OÜ nõudis sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamist kindlaksmääratud tähtajaks, siis on lepingu punkti 10.1 kolmandas lauses sisalduv tingimus heas usus tegutsevale mõistlikule krediidisaajale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda krediidilepingu osaks. Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest 22.01.2007-28.07.2008 kokku summas 8295 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt laenulepingu punktile 13 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kohtute praktikas viivise väljamõistmisel on lähtutud eeldusest, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on

arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peaks võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 22.01.2007. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 22.01.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5% aastas ja alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 on viivise määr 11% aastas ja alates 10.12.2008 viivisemäär 9,5% aastas. TsMS § 461 lg 4 lubab kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summalt arvestada viivist kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 22.01.2007 kuni 30.06.2007 (viivis 0,02876 % päevas) (3000x161x0,02876) 138.90 krooni, alates 01.07.2007 kuni 23.02.2008 (3000x238x0,03) 214.20, so kuni kostja poolt 3700 krooni tasumiseni (viivis; alates 24.02.2008-09.12.2008 (viivis 0,03% päevas) (353,10x290x0,03) 30.72 krooni ning 10.12.2008-17.04.2009 kohtuotsuse tegemise kuupäevani (353,10x129x0,0260) 11.84 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivist perioodi eest 22.01.2007 kuni 17.04.2009 summas 395.66 krooni. Ott Aus on kostja eest 3700 krooni SMS Laen OÜ-le tasunud 23.02.2008, hagiavalduse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks aga 18.09.2008. Seega võib eeldada, et kostja ei teadnud kohustust täites nõude loovutamisest. 18.03.2008 kuupäeva kandvas võlateatises nõutakse kostjalt kohustuste täitmist SMS Laen OÜ-le. Teatises on küll märge võimalikust nõude loovutamisest hagejale, kuid nimetatut ei saa lugeda teateks nõude loovutamise kohta. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda õiguslikult põhjendatuks hageja poolt esitatud nõudeid laenusumma 3000 krooni tagastamise osas, samuti laenulepingust tulenevat intressi nõuet summas 700 krooni ning viivisenõuet 395.66 krooni ulatuses. Põhjendatud on rahuldada ka hageja leppetrahvinõue 850 krooni ulatuses. Kokku on hagejal laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu seega summas 4945.66 krooni. VÕS § 78 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Samas on hageja VÕS § 88 lg-le 9 tuginedes õigesti märkinud, et kostja ei saanud hageja nõusolekuta määrata kohustuste täitmiseks VÕS § 88 lg-st 8 erinevat kohustuste täitmise järjekorda. Viimatinimetatud sättest tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega saab 3700 krooni tasumisega O. A. poolt lugeda täidetuks kostja intressi maksmise 700 krooni, viivitusintressi 353.10 krooni ja krediidi tagastamise kohustuse 2624.80 krooni ulatuses. Kostjal tuleb seega täiendavalt hagejale tasuda 353.10 krooni põhikohustuse katteks, viivis 42.55 krooni ning lisaks 850 krooni leppetrahv. Muus osas ei oma VÕS § 88 lg-tes 8 ja 9 sätestatu tähtsust, kuna hageja viivisenõue ei ole 3000 krooni ületavas osas põhjendatud ning TsMS § 367 kohast viivisenõuet ei ole hageja esitanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 17. aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega muuta maakohtu otsust viivise vähendamise osas ning mõista vastustajalt välja viivis summas 8295 krooni; muuta maakohtu otsust laenu põhiosa osalise väljamõistmise osas ning mõista vastustajalt välja laenu põhiosa summas 3000 krooni; muuta maakohtu otsust riigilõivu väljamõistmise osas ning mõista vastustajalt välja riigilõiv summas 1750 krooni; muuta maakohtu otsust

menetluskulude jaotamise osas ning jätta apellandi maakohtus kantud menetluskulud 44% ulatuses vastustaja kanda ja vastustaja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus arvutanud viivist lähtudes seadusest, mitte lepingus (0,5 % päevas) sätestatud viivisemäärast. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta poolte vahel laenulepingu punktis 13 sätestatud viivisekokkulepe, mille kohaselt raha tasumisega viivitav pool on kohustatud tasuma viivist 0,5% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Poolte viivisekokkulepe on kehtiv ning puudub alus viivise vähendamiseks kuni seaduses sätestatud viivise määrani. Vastustajalt tuleks välja mõista viivis summas 8295 krooni. Kohus arvestas 28.02.2008 makstud 3700 krooni kõigepealt intressi 700 krooni katteks, viivitusintressi 353.10 krooni katteks ning seejärel 2624.80 krooni põhivõla katteks. Seisuga 28.02.2008 moodustas kostja võlgnevus 20 726 krooni, millest põhiosa 3000 krooni, intress 9313 krooni, viivis 7363 krooni ning menetluskulud 350 krooni. Viivitusintressi osaline väljamõistmine ei ole põhjendatud ning on seadusega vastuolus. Kuna vastustaja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jäi leping kehtima ning seega intressi ja viivise arvestus jätkus. Seega on kohus teinud vale arvestuse. 28.02.2008 vastustaja poolt tasutud summa 3700 krooni tuleb lugeda tasumata intressi summas 700 ja viivitusintressi summas 3000 krooni katteks. Vastustajalt tuleks välja mõista kokku 12 145 krooni, millest 3000 krooni on tagastamata laenusumma, 8295 krooni on viivitusintress ja 850 krooni on leppetrahv. Samuti tuleb kohtuotsust muuta menetluskulude jaotamise osas ning jätta hageja menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. A. Aus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus otsuses asunud õigele seisukohale, et apellandil on õigus nõuda vastustajalt viivist 3000 kroonilt alates 22.01.2007 kuni 17.04.2009 kokku summas 395.66 krooni. Apellant ei ole tõendanud kahju suuremas ulatuses. Juhul, kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et maakohtu seisukoht seoses apellandi viivisenõudega ei ole mingil põhjusel õige, ei ole laenulepingu punktis 13 sätestatud viivis kehtiv. Maakohus on oma otsuses õigesti tuvastanud, et laenulepingu näol on tegemist SMS Laen OÜ tüüptingimustega lepinguga, mille sisu ei olnud apellandil võimalik mõjutada. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Laenulepingu punktis 13 sätestatud viivis on ebamõistlikult suur. Seda tõendab kõnekalt fakt, et apellandi poolt viidatud lepingu punktile tuginedes nõutav viivis on kordades suurem, kui laenu põhisumma. Seega on laenulepingu punktis 13 tüüptingimusena sätestatud viivis tühine. Lähtudes eeltoodust, on võimalik ikkagi kohaldada vaid VÕS § 113 sätestatud viivise regulatsiooni. Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et apellant saab siiski kohaldada laenulepingu punkti 13 ja nõuda viivist suuremas ulatuses, kui maakohtu poolt välja mõistetud, palub

vastustaja vähendada temalt väljamõistetavat viivist tuginedes VÕS § 113 lg-le 8 ning VÕS §-le 162. Vastustaja on võtnud laenu summas 3000 krooni. Vastustaja poolt esitatud viivisenõu ületab laenu põhisumma suurust 5295 krooni. Seega on viivisenõue ebamõistlikult suur. Vastustaja leiab, et puudub alus muuta maakohtu otsusega vastustajalt välja mõistetud summade arvestust.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral, kas viivise kokkulepe on kehtivalt sõlmitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 43 lg 2 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seega, kui kokkulepitud viivisemäär on VÕS § 43 lg 2 p 5 alusel tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ületab poolte vahel kokkulepitud viivisemäär peaaegu 20-kordselt seadusjärgset (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) viivisemäära, siis kahjustab viivisekokkulepe laenusaajat ebamõistlikult ning poolte vastastikuste kohustuste väärtus on viivise ülemäärasuse tõttu heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Arvestades eeltoodut on poolte kokkulepitud viivise määr tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise seadusejärgset määra. Seega on maakohus käesolevas vaidluses lõppjärelduses õigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, kuigi on põhjendanud seda väärate argumentidega.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.