Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

09.09.2010. a esitas hageja kohtule vastuse esitatud hagiavalduse osas, milles võtab hagi õigeks summas 10 050 krooni ja vaidleb vastu hageja nõudele summas 11 016,29 krooni, millest põhivõlg on 7921,29 krooni ja viivis 3095 krooni. 04.10.2010. a toimunud kohtuistungil nõustusid pooled alustama kompromissläbirääkimisi ning kohus määras, et pooltel tuleb teatada hiljemalt 18.10.2010. a kohtule kokkuleppe sõlmimisest ning kui pooled kokkulepet ei sõlmi, siis määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 25.10.2010. a. 25.10.2010. a kohtuistungil palus hageja hagiavalduses esitatud nõudest maha arvata kostja poolt 11.09.2010. a tasutud 650 krooni ning hageja nõudeks jäi 20 416,29 krooni, millest põhiosa on 17 321,29 krooni ja viivis 3095 krooni. Kohus määras, et kohtulahend käesolevas tsiviilasjas tehakse teatavaks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu 12.11.2010. a. Kompromissleping 04.11.2010. a esitas hageja kohtule taotluse poolte vahel 02.11.2010. a sõlmitud kompromisslepingu kinnitamiseks, asjas menetluse lõpetamiseks ning poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu (s.o 2000 krooni) tagastamiseks. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled käesoleva kompromisslepingu alljärgnevas: OÜ Koduliising on esitanud hagiavalduse kostja vastu võlasummas 21 066,29 krooni ja menetluskulu (riigilõiv) 4000 krooni nõudes. Kostja on võlast tasunud 997,29 krooni. Kuna kostja soovib ülejäänud võlgnevuse summas 20 069 krooni ja 1⁄2 menetluskulu (riigilõiv) summas 2000 krooni vabatahtlikult OÜ-le Koduliising tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks kompromisslepingu, millega kostja kohustub: tasuma OÜ-le Koduliising võlgnevuse 20 069 krooni ja 1⁄2 menetluskulu 2000 krooni järgneva graafiku alusel - iga kuu

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 menetluskulust, s.o 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 2000 krooni. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja tasus riigilõivu summas 750 krooni 04.05.2010. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel) ja täiendava riigilõivu summas 3250 krooni tasus hageja 24.08.2010. a (hagiavalduse esitamisel) Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada 4000 kroonisest riigilõivust pool s.o 2000 krooni.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.