Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-30079
Tsiviilasi
AS K. hagi R. P. vastu võla, summas 2550 krooni ja viivise, summas 2549 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2550 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx.xx xxxxx Esindaja: T. I. , postiaadress xxxxxxxx xxxxxxx , xxx xx.xx xxxxx Kostja: R. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxx xxxx täpsusega), hagimaterjalid kätte toimetatud xxxxx xxxx x xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista R. P. AS K. kasuks kaks tuhat kaheksasada neliteist (2814) krooni 64 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 2550 krooni ja viivis 264,64 krooni). 2.Määrata kindlaks R. P. poolt AS K. hüvitatavate menetluskulude suurus 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.03.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma ja lepingu sõlmimise ning pikendamise tasu 1310 krooni hiljemalt 23.05.2008. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust laenusumma tagastamiseks täitnud, ta ei ole reageerinud ka hageja poolt saadetud võlateatisele ega hagihoiatusele. Hagi esitamise aja seisuga on tasumata laenu põhisumma 2000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni. Tulenevalt laenulepingu tingimuste p 9.1 oli kostja lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustatud maksma viivist 0,5% kalendripäevas. Toetudes poolte lepingule ja VÕS §-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1 taotleb hageja kostjalt 5099 krooni väljamõistmist, millest 2000 krooni on põhivõlg, 550 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 2549 krooni viivis. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 12.04.2010 (tl.29), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
2 (4)
Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest (tl.10-11), teate võlast (tl.8), hagihoiatuse (tl.9) ja laenulepingu üldtingimused (tl.15-18). Kohus leiab, et viivis kuulub väljamõistmisele vaid seaduses sätestatud ulatuses, sest lepingus kokkulepitud viivisekokkulepe - 0,5 % päevas – on tüüptingimusena tühine. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 5 loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 42-s tarbijakaitse kohta sätestatust on põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul VÕS § 415 lg 1 sätestatut, mis keelab nõuda tarbijalt kõrgemat viivist, kui on VÕS § 113 sätestatud. Seaduses sätestatud intressimäär oli alates 23.05.2008 (laenu tagastamise tähtaeg) kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. R. P. on olnud viivituses laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu – kokku 2550 krooni – tagastamisega ajavahemikul 23.05.2008-09.12.2008 200 päeva,alates 10.12.2008 -31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.06.2009.a. 173 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 264,64 krooni ( 2550 x 0,030% x 200 = 153 krooni) + (2550 x 0,026 % x 22 = 14,59 krooni) + (2550 x 0,022% x 173= 97,05 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, lepingu sõlmimise tasu ja viivise katteks 2814,64 krooni.
Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. P. poolt hüvitatavad AS K. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 1000 krooni ja esindaja õigusabitasu, summas 2500 krooni väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 04.06.2009 (tl.12). Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud xxxxxxxx xxxxxxx 17.06.2009.a. arve nr 809729 summas 2500 krooni (tl.7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50 % võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2250 (1000+1250) krooni. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.