Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 171,75 eurot ning mõista nimetatud summa C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
2-25-17231 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas kohtule hagi C.W vastu põhivõlgnevuse 3337,97 euro, intressi 467,85 euro, sissenõudmiskulude 15 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 673,69 euro nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 19.07.2023 laenulepingu 2102358959, mille alusel väljastati kostjale laenu 505 eurot. Pooled sõlmisid järgmised lisalaenu lepingud: 23.11.2023 leping 2102409986, lisalaen 600 eurot; 29.11.2023 leping 2102413388, lisalaen 405 eurot; 21.12.2023 leping 2102422346, lisalaen 810 eurot; 30.12.2023 leping 2102426171, lisalaen 225 eurot; 30.12.2023 leping 2102426240, lisalaen 120 eurot; 03.01.2024 leping 2102427101, lisalaen 30 eurot. Hageja lähtub nõude esitamisel viimasest s.o 03.01.2024 sõlmitud lepingust. Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu 11.12.2024 üles ja loovutas nõuded 11.12.2024 hagejale.
2.15.10.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 07.11.2025 ja 15.10.2025 määruse kostjale kätte e-postiga 10.11.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 24.11.2025.
3.Kostja esitas 10.11.2025 ja 11.11.2025 e-kirjad, et soovib sõlmida maksegraafiku. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
4.Hageja selgitas 15.12.2025 vastuses, et on teinud kostjale kompromisspakkumise, millele kostja vastus puudub. Samuti selgitas hageja lepingute sõlmimise korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas nõuete ümberarvestuse. Lisalaenu lepingu 2102427101 alusel väljastati kostjale lisalaen summas 30 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 2598,15 eurot (eelmise lepingu põhiosa ja intressi jääk + lisalaenu väljamakse), võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,50% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 60 kuud, igakuise osamaksega 48,44 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 1022,73 eurot, millest uue graafiku põhiosamakse katteks on 10.12.2025 seisuga arvestatud 927,66 eurot, intressi katteks 93,57 eurot ning refinantseeritud laenu seadusjärgse intressi katteks 1,50 eurot. Tulenevalt eeltoodust ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja on jäänud uue tagasimaksegraafiku kohaselt võlgnevusse osaliselt alates 10.12.2024 (osamakse 5,56 eurot), 10.01.2025 (osamakse 8,24 eurot) ja 10.02.2025 (osamakse 8,09 eurot) osamaksega. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandjal alus lepingu uuesti 2 (6)
2-25-17231 ülesütlemiseks, kuna kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud, andes kostjale võimaluse võla tasumiseks tähtajaga kuni 29.12.2025. Võlgnevuse mittetasumisel saab lepingu uuesti ülesöelduks lugeda 30.12.2025 seisuga
5.Kohus määras asjas istungiaja 18.02.2026 kell 11.00. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja selgitas, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning täpsustas, et ümberarvestuse puhul nõuab hageja vaid põhivõlgnevust 1575,42 eurot, menetluskulusid (s.o riigilõiv) ning menetluskuludelt viivist. Kohus andis hagejale tähtaja esitada täiendavaid tõendeid ning määras lahendi ajaks 03.04.2026, mida 25.02.2026 kirjaga täpsustas ja määras lahendi ajaks 06.04.2026.
6.Hageja esitas 03.03.2026 täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.
7.Kohus andis kostjale tähtaja esitada hageja esitatud dokumentidele seisukoha hiljemalt 17.03.2026. Kostja kohtule seisukohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 15.10.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist tulenevalt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja krediidilepingud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.
13.Kohus tuvastas, et BB Finance OÜ ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 19.07.2023 laenuleping 2102358959, mille alusel väljastati kostjale laenu 505 eurot; 23.11.2023 leping 2102409986, lisalaen 600 eurot; 29.11.2023 leping 2102413388, lisalaen 405 eurot; 21.12.2023 leping 2102422346, lisalaen 810 eurot; 30.12.2023 leping 3 (6)
2-25-17231 2102426171, lisalaen 225 eurot; 30.12.2023 leping 2102426240, lisalaen 120 eurot; 03.01.2024 leping 2102427101, lisalaen 30 eurot. Nimetatud summad on kostjale välja makstud ning kostja ei ole vastuväidet lepingute sõlmimise osas esitanud. Iga eelmise lepingu nõuded refinantseeriti järgmise sõlmitud lepinguga. Krediidi kulukuse määrad jäid lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra piiresse. Seega lepingud olid kehtivad, sisaldasid nõutud tingimusi ning laenud olid tarbija kasutusse antud. Antud lepinguid saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguteks. Hageja väitel on kostja teinud lepingu 2102427101 alusel tagasimakseid kokku 1022,73 eurot. Kostja vastuväiteid hageja esitatud arvestusele esitanud ei ole. Kuna kostja rikkus lepingust 2102427101 tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse (s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024) osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu 11.12.2024 üles. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale 11.12.2024, millest on ka kostjat teavitatud.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Laenulepingu nr. 2102358959 puhul on hageja selgitanud, et kuna krediidisumma jäi alla 1000 euro, siis kostja kontoväljavõtet küsitud ei ole. Kostja märkis 19.07.2023 enne lepingut sõlmides krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 1700 eurot (lapsehoolduspuhkusel) ja finantskohustusteks 200 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel oli kostja nelja kuu keskmine netosissetulek 712 eurot. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded. Täiendavaid kohustusi krediidiandja ei tuvastanud (dtl 10). Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 3 ülalpeetavat (dtl 11). Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja netosissetulekust 712 eurot, finantskohustusteks 200 eurot, muudeks kohustusteks 302 eurot, ülalpeetavate kuluks 138 eurot ja puhvriks 35 eurot. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 37 eurot (dtl 12) Lisalaenu lepingute nr. 2102409986, 2102413388, 2102422346, 2102426171, 2102426240, 2102427101 osas on hageja selgitanud, et kostja märkis 23.11.2023 – 03.01.2024 enne lepinguid sõlmides krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 1700 eurot (lapsehoolduspuhkusel) ja finantskohustusteks 200 eurot. Krediidiandja kontrollis enne lepingute sõlmimist kostja esitatud sissetuleku ja kohustuste õigsust kostja kontoväljavõtte nr. EE632200001106064839 alusel. Pangakonto väljavõtete AccountScoringu analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 2410,25 eurot ja olemasolevateks finantskohustusteks kokku 822,70 eurot. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded, kuid täiendavaid kohustusi ei tuvastatud (dtl 13). Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja netosissetulekust 1700 eurot, finantskohustusteks 822,70 eurot, muudeks kohustusteks 504 eurot, ülalpeetavate kulust 138 eurot ja puhvrist 85 eurot. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 151 eurot (dtl 15) Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks kostja konto väljavõtte alusel loodud AccountScoringu analüüsi, mis on loodud 15.05.2025 ehk tunduvalt hiljem, kui on lepingud sõlmitud. Kostja konto väljavõtet on analüüsitud perioodi 21.06.2023-19.10.2023 osas. Esimene lisalaenu leping sõlmiti 23.11.2023 ehk krediidiandja on jätnud kostja viimase kuu analüüsimata/küsimata. Krediidisaaja majanduslikku seisundit tuleb hinnata vahetult enne n.ö laenuotsuse tegemist ning seda tuleb teha kõige värskemate andmete põhjal. Isegi kui hinnata, et krediidiandja on lähtunud esitatud analüüsist, siis on laenutaotluses märgitud sissetulekute ja kohustuste vahe märkimisväärselt erinev analüüsist nähtuvaga ning krediidiandjal oleks tulnud küsida tarbijalt lisateavet. Hagi lisad 4 (6)
2-25-17231 36-40, mis on väljavõtted krediiditoimikust, on samuti loodud 15.05.2025 ehk hiljem, kui lepingud sõlmitud on. Samuti on tõendamata andmete pärimine kostja osas enne lepingute sõlmimist erinevatesse registritesse. Hagi lisast 33 ei nähtu kelle osas on päringud tehtud ning samuti on dokument loodud hiljem kui lepingud sõlmiti. Maksu-ja Tolliameti tõendit (dtl 290) ei ole võimalik kohtul samuti hinnata, kuna tegemist ei ole Maksu-ja Tolliametist saadava päringuga ning 03.03.2026 esitatud tõend on esitatud loetamatul kujul. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludest ning esitatud tõenditest ei ole võimalik hinnata, et krediidiandja oleks enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega (VÕS § 4034 lg 2). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus leiab, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et isegi kui panga sise-eeskirjade kohaselt ei tulnud kostja kontoväljavõtet küsida, ei tähenda see, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta. Kohtu hinnangul on vähim, mida krediidiandja saab tarbija varalise seisundi kohta teabe saamiseks teha, küsida tarbija pangakonto väljavõtet. Väljavõttest nähtuvad üldjuhul tarbija regulaarsed sissetulekud, väljaminekud, sh kohustuste olemasolu ja täitmine võimalike teiste krediidiandjate ees. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2- 22-147995, p 12.1).
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas 15.12.2025 nõuete ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõuab kostjalt ümberarvestuse korras põhivõlgnevuse 1575,42 euro tasumist ning menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja viivise tasumist. Hageja selgitab, et ümberarvestuse korras ei ole leping kehtivalt ülesöeldud ning andis kostjale uue tähtaja s.o 29.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Hageja selgitas, et kui kostja tähtajaks võlgnevust ei tasu, loetakse leping uuesti ülesöelduks 30.12.2025. Kohus on hageja 15.12.2025 esitatu edastanud kostjale e-toimiku vahendusel 15.12.2025. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud. Seega saab lugeda leping ülesöelduks 30.12.2025. Eeltoodust tulenevalt, kuna kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud 5 (6)
2-25-17231 vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1575,42 eurot.
16.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 1575,42 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud põhivõlgnevuse 1726,55 euro, intressi 467,85 euro, viivise 673,69 eurot ja sissenõudmiskulu 15 euro nõuded. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 4494,51 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1575,42 eurot ehk 35,05%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 35,05% ulatuses kostja kanda ja 64,95% ulatuses hageja kanda.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 171,75 eurot (35,05% 490-st).
20.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
21.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.