2-10-37014
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-37014
Tsiviilasi
CFosaühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik: CFosaühing (registrikood XXX XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige AR;
esindajad, ajutine pankrotihaldur
ajutine pankrotihaldur Martin Pärn (Advokaadibüroo Pärn, Raua 19-7, Tallinn 10124, e-post: [email protected]).
Edasikaebe kord
2-10-37014
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 02.08.2010 esitas CF osaühing Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 12.08.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Martin Pärn’a. 20.09.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 21.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 01.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2010. Seisuga 10.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud 31.07.2008, osakapitali suurus on 40 000 krooni. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusala aeroobika- ja jõusaalide tegevus (EMTAK kood: 93131/EMTAK 2008, NACE kood 93.13). Võlgniku juhataja AR poolt esitatud vastuse kohaselt oli võlgniku põhitegevusala spordiklubi tegevuse organiseerimine. Majandustegevus oli ajutise pankrotihalduri nimetamise ajaks 12.08.2010 lõppenud. Ajutine haldur on järeldanud, et võlgniku raamatupidamine ja aruandlus on olnud eelduslikult korraldatud seadusega kooskõlas. Võlgnikult saadud info kohaselt on võlgnikul täitmata kohustused kokku 6 endise võlgniku töötaja ees summas 163 293 krooni. Samas on ajutise halduri poole pöördunud võlgniku töötaja kes teatas, et tema viibib käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja et temaga on sõlmitud kehtiv tööleping. Ajutine haldur on seisukohal, et tööleping tuleb pärast kohtumääruse tegemist lõpetada. Võlgnik on töötanud 2009. ja 2010. aastatel kahjumiga, ajutise halduri hinnangul on võlgniku bilanss on väga nõrk, likviidsed varad puuduvad, lühiajalisi kohustusi on summas 600 000 krooni ja omakapital on 31.08.2010 seisuga 491 000 krooniga miinuses. Võlgniku vara Võlgniku esitatud vara nimekirjast nähtub, et võlgnikule kuuluvad nõudeõigused kogusummas 16 092.00 krooni, SEB pangas asuval kontol on 994.92 krooni. Ajutise halduri hinnangul on ebatõenäoline reaalselt kõiki nõudeid sisse nõuda, sest nõuded on erinevate füüsiliste- ja juriidiliste isikute suhtes ja võlgniku esindaja seletuse kohaselt võib nende sissenõudmine olla problemaatiline. CFOÜ’l olemasoleva vara väärtus hinnanguliselt on kokku 5 994.92 krooni. Võlgniku võlad Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt oli CFOÜ maksuvõla suurus seisuga 24.08.2010 põhiosas 211 464.33 krooni ja intressides 10 278.48 krooni, kokku 221 742.81 krooni. CFOÜ andmetel võlgnes võlgnik tarnijatele 25 303.13 krooni, endistele töötajatele 163 293 krooni, OÜ-le Grandelin 45 540 krooni ja spordiklubi klientidele ettemaksude eest 33 433 krooni.
2-10-37014 Seega on CFOÜ kohustuste suurus erinevate võlausaldajate ees seisuga 30.08.2010 ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt vähemalt 489 311.94 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgnikule kuulunud ja XXX, üüripinnal asunud erinev vallasvara hinnangulise väärtusega 65 000 krooni on võlgnik üürivõla katteks 22.07.2010 lubanud võõrandada üürileandja OÜ K poolt leitud ostjale. Ajutine haldur on seisukohal, et 22.07.2010 kokkuleppe alusel vallasvara müük oleks tõenäoliselt tagasivõidetav PankrS § 110 või § 113 alusel, kuid tuleks arvestada ka sellega, et kõnealune vara on eelduslikult ikkagi koormatud üürileandja pandiõigusega ja teistele võlausaldajatele selle vara müügist laekuvast rahast ikkagi väljamakseid jaotise alusel teha ei saaks. Muid vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole. Vara tagasinõudmise reaalsete võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad (v.a eelduslikult reaalselt sissenõutav nõudeõigus summas 5 000 krooni). Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasoleva vara väärtuses 5994.92 krooni arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 489 311.94 krooni (kohustused ületavad varasid ca 82 korda). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgnikuga sõlmitud üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürileandja Karisenna OÜ poolt ja samuti asjaolu, et seisuga 30.06.2010 võlgnikul enam ühtegi töötajat ei olnud (v.a lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja). Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Martin Pärn palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 260 krooni. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu CFOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada CFOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui
2-10-37014 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel on CFOÜ’l vara maksimaalselt 5 994.92 krooni eest, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 489 311.94 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 21.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 01.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2010. Seisuga 10.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et CFOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. CFOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
2-10-37014 Martin Pärn on kohtule 20.09.2010 esitanud CFOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 22 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h: võlgniku ja üürileandja esindajaga suhtlemine, päringute koostamine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Martin Pärn palub välja mõista ajutise halduri tasu 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Pärn’a (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. CFOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule CFOÜ juhatuse liikmele AR’ale (isikukood XXX ).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.