Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-10-2168 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud Hageja esitas tulenevalt OÜ-ga Krimmer 06.08.2007.a sõlmitud müügilepingu nr 3480 ja kostja Tõnu Kiviselg’iga 06.08.2007.a sõlmitud käenduslepingu rikkumisest 15.01.2010.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kokku 9493.81 krooni nõudes. Kuna võlgnik esitas seoses OÜ Kimmer pankroti välja kuulutamisega vastuväite täies ulatuses, lõpetas kohus 16.04.2010.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. Hagiavalduse esitamise ajal 06.05.2010.a võlgnes kostja hagejale kokku 9789.92 kr, s.h. tasumata kaupade eest esitatud 31.07.2009.a arve nr 505-1136665 ja 31.08.2009. arve nr 5051139908 alusel põhivõlana kokku 7050.31 krooni ning seisuga 28.01.2010.a sissenõutavaks muutunud tasumata viivisena (0,3% põhivõlalt päevas) summas 2739.61 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 9789.92 kr ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise ning jätta mõlema poole menetluskulud kostja kanda, välja mõista temalt hageja kasuks riigilõiv 1600 kr. Menetluse käik Kostja 21.06.2010.a kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista mitmetel vastuväidetel, leides muuhulgas, et vastutas käenduslepinguga OÜ Kimmer eest üksnes põhivõla osas, sest viivised on väga abstraktne mõiste, mida ei ole võimalik käendada. Samuti ei saa ta tasuda võlga, kuna OÜ Kimmer pankrotimenetlus on käimas ja võla tasumisega eelistaks kostja üht võlausaldajate teisele, kostja tunnistab võlga summas 9493.82 kr, mille hageja saab pankrotivara arvelt, kuna nõue on tunnustatud OÜ Kimmer pankrotis. 05.10.2010.a . toimunud kohtuistungil kostja nõustus põhivõla tasuma, kuid väitis, et võlgnikuks on OÜ Kimmer ja summa käib kostjale üle jõu. Hageja teatas, et ei ole nõus kompromissiga, on valmis vähendama lisanduvat viivist kuni põhivõlani. Kohus määras jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, andes kostjale tähtaja võla tasumiseks kuni 20.10.2010.a ning hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks kuni 25.10.2010.a. Hageja esitas 22.10.2010.a kohtule haginõude vähendamise avalduse, teatades, et kostja on 18.10.2010.a põhivõla summas 7050.31 kr tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista alates kauba eest tasumise arvete maksetähtaegadest 11.08.2009.a kuni põhivõla tasumiseni 18.10.2010.a kogunenud viivise, mis on vähendatud põhivõla suuruseni, so. viivise summas 7050.31 krooni (algne viivise summa 8302.30 kr). Menetluskulude osas jääb hageja senise nõude juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et tegemist on varalise nõudega hagiga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot ( 31 292 kr) ja seega on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on 22.10.2010.a kohtule esitatud kujul põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 65, § 145 lg.1,2 ning TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud käenduslepingu, müügiarvete, viivisearvete ja viivisearvestusega ning tuleb kostjalt välja mõista. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 65 lg.1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist osaliselt või täielikult kõigilt solidaarsetelt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Käenduslepingu punktis 1.2 on hageja ja kostja Tõnu Kiviselg kokkuleppinud, et käendaja vastutab võlgniku (s.o. OÜ Kimmer) poolt tasumata summa, kohustuse rikkumisest tulenevate

2 (3)

2-10-2168 nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Kostja ei ole täitnud poolte vahelise käenduslepinguga võetud kohustust tasuda OÜ Kimmer käendajana OÜ Kimmer kohustuse täitmisega seotud viivise nõuet. Käenduslepingu p. 1.2 määratletud käendaja vastutuse maksimumsummat 30 000 krooni arvestades jääb hageja nõue käendaja vastutuse piiridesse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 405 lg. 1 p. 3 võib lihtsustatud korras lahendatavas asjas kohus näha ette ka menetluskulude suuruse, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas oma menetluskulud, paludes välja mõista kostjalt riigilõiv 1600 kr. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja Tõnu Kiviselg. Kostjalt kuulub välja mõistmisele menetluskuluna riigilõiv 1600 kr. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.