Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (13)

põhinõude täitmiseni.

kohaselt on määratletud konsultandi kohustused. Lepingu p.6.1 kohaselt oli Arhitektuuribüroo Lehemaa ja Urgard kohustatud koostama lepingu objektiks oleva projektdokumentatsiooni nimetatud lepinguga määratud mahus ning tähtaegadeks punktis 4.1 toodud lõpphinnaga. Lepingu p. 3.2 nähtub, et projekti koosseisu kuuluvad eskiisprojekt kooskõlastamiseks vajalikus mahus, arhitektuurse osa eelprojekt ehitusloa taotlemiseks ja arhitektuurse osa põhiprojekt. Lepingu p.11.1 on sätestatud, et projekteerimistöö loetakse üleantuks poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Arhitektuurse osa eelprojekti ja põhiprojekti ei ole kooskõlas projekteerimislepinguga tellijale üle antud. Kuna eelprojekti ei ole tellijale üle antud ei olnud võimalik ka esitada pretensioone eelprojekti osas. Seega on kostja rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija maksis osa arvest 10 000 krooni eksimuse tõttu ja arve osaline tasumine ei ole taganemisõigust välistav asjaolu. Eelprojektis, mille koostas Arhitektuuribüroo Lehemaa ja Urgard puudusid hoone tehnilised andmed s.o. mõõtmed ja mahud ning kaustad olid poolikud. Samuti ei ole koostatud 3D visualiseeringut, mis pidi valmima eelprojekti faasis. Ülendmisdokumentide vormistamist ei saa takistada töö tellija. Kuna hageja on lepingust taganenud tuleb tagastada lepingu täitmise käigus teineteisele üleantu. Seega peab kostja tagastama tasutud 123 600 krooni + 10 000 = 133 600 krooni. Hagejal on õigus nõuda ka intressi vastavalt VÕS § 111 ja § 94 lg.1. OÜ Albatrek maksis kostjale 123 600 krooni 10.04.2007.a. Perioodi 10.04.2007.a. – 30.06.2007.a. eest kuulub tasumisele intress summas 123 600 x 0,01% x 82 = 1013.52 krooni; perioodi 01.07.2007.a. – 31.12.2007.a. kuulub tasumisele intress 123 600 x 0,01% x 184 = 2274.24 krooni, perioodi 01.01.2008 – 28.05.2008.a. 123 600 x 0,01% x 149 = 1841.64 krooni ja 10 000 x 0,01% x 111 = 111 krooni. Tasumisele kiuuluv intress on kokku 5240.40 krooni. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue viivisenõudega. OÜ Albatrek on taganenud lepingust 28.05.2008.a. ja samal kuupäeval muutus sissenõutavaks ka tagastamiskohustus. Alates 28.05.2008.a. kuulub tasumisele viivitusintress VÕS § 113 lg.1 alusel kuni hagiavalduse esitamise päevani s.o. 04.11.2009.a. summas 18 717.36 krooni. VÕS § 188 lg.2 kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingu p. 9.2 sätestab, et kui konsultant ei ole teenust tähtaegselt üle andnud, peab ta maksma tellijale iga hilinenud päeva eest leppetrahvi 0,15% lepingu hinnast, kuni teenuse v. selle osa üleandmiseni tellijale käesolevas lepingus ja seaduses ettenähtud korras. Kuna kostja ei ole hagejale tähtajaks üle andnud ei eelprojekti ega põhiprojekti. 12.10.2006.a. hinnapakkumises märgitud projekteerimistööde teostamise tähtajaks 12 nädalat. Leping sõlmiti 23.03.2007, seega tuleb projekteerimistööde valmimise ja üleandmise tähtajaks lugeda 15.06.2007.a. s.o. 12 nädalat lepingu sõlmimisest. OÜ Albatrek taganes lepingust 28.05.2008.a. Selleks ajaks oli Arhitektuuribüroo Lehemaa ja Urgard hilinenud projekteerimistööde üleandmisega 348 päeva ja tasumisele kuulub leppetrahv 0,15% lepingu hinnast 412 000 krooni s.o. 412 000 x 0,15% x 348 = 215 064 krooni. Kuivõrd kostja viivitas nii eelprojekti kui ka põhiprojekti üleandmisega , tuleb leppetrahvi kohaldada mõlema projekteerimistöö üleandmisega viivitamise osas ning leppetrahvi kogusummaks on 430 128 krooni. Hageja vähendab leppetrahvi nõuet 109 642.24 kroonini. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 133 600 krooni, leppetrahv 109 642.24 krooni, intress 5240.40 krooni, viivis 04.11.2009.a. seisuga 18 717.36 krooni ja edasine viivis. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes vaidles hagile vastu. Tööde teostamise saab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p.3.2 kohaselt jagada kolmeks osaks: eskiisprojekt kooskõlastamiseks vajalikus mahus), eelprojekt ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus ja põhiprojekt. Lepingu p.5.2 nägi ette, et kostjal on juba lepingu sõlmimisel õigus saada 123 600 krooni kogutasust. Järgmised osamaksed pidi kostja saama pärast eelprojekti valmimist 164 800 krooni ja pärast põhiprojekti

3 (13)

valmimist 123 600 krooni. Seega kuulus tasu maksmisele osadena peale konkreetsete tööetappide valmimist. Lepingu punktist 3.2 nähtuvalt oli eskiisprojekt valmis ja tellijale üle antud juba 08. veebruaril 2007.a., ehk enam kui kuu enne lepingu sõlmimisest. Lepingu p 13.1 kohaselt loetakse lepingu täitmise raames edastatav informatsioon ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui see on saadetud kas tähtkirjana, antud üle allkirja vastu või edastatud telefaksi teel. Projekti kui dokumendi iseloomu ja mahtu arvestades ei ole seda võimalik telefaksiga saata, saatmise võimalusteks on tähtsaadetis või allkirja vastu üle andmine. Antud juhul aga oli hagejal vaja eelprojekti kiiresti, et esitada see kohalikule omavalitsusele loamenetluse raames. Seega, kuivõrd kostjal ei olnud võimalik esindajat koheselt Tartusse saata ja tähtkirja saatmisel oleks tekkinud ajakadu, leppisid pooled kokku teistsuguses, kiiremas edastamise viisis, täpsemalt Cargobus'i teenuste kasutamises 29. juunil 2007.a. Seda asjaolu tõendab hageja esindaja poolt kostjale 29. augustil 2007.a. saadetud e-kiri, kus mainitakse, et projekt on kätte saadud ja see on esitatud kohalikule omavalitsusele loamenetluse raames. Eskiisprojektile ei kohaldu lepingu punkt 11 ja eskiisprojekti etapis puuduvad kostjapoolsed rikkumised ja lepingu kohase esimese osamakse tasumine toimus alusega ning põhjendatult. Lepingu p 11.1 kohane üleandmisdokument eelprojekti kohta on hagejale saadetud ja hageja on selle kätte saanud ning eelprojekti etapis puuduvad kostjapoolsed rikkumised. Punktis 1.4 kirjeldatud Cargobus'i saadetisega oli kaasa pandud ka dokument, mis sisaldas järgmisi andmeid: saadetises sisalduvate dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg. Vastavalt lepingu punktile 11.1 on nimetatud dokument käsitletav kostja poolse sammuna üleandmis- vastuvõtmisakti koostamiseks. Seega ei olnud järgitud formaalset teadete edastamise korda. Samas, esiteks ei ole nimetatud formaalse korra eesmärgiks mitte teate tühisus korra mittejärgimisel, vaid vastutuse jaotamine juhtudel, kui teateid kätte ei saada: säte toimib nii, et kui teade on saadetud formaalset korda järgides, kannab mittekättesaamise tagajärje riisikot saaja ja kui formaalset korda ei ole järgitud, kannab mittekättesaamise riisikot saatja. Antud juhul on aga teade reaalselt kätte saadud ja seda on ka hageja ise kinnitanud. Teiseks, kuivõrd eelprojekti saatmisviis tulenes hageja enda palvest, tuleb see lugeda suuliseks kokkuleppeks lepingut vastavas osas ja vastavale sündmusele kohaldumisel muuta. Leping on kirjalikus vormis poolte endi kokkulepe ja leping ei sisalda kokkulepet selle muudatuste tegemise vormi osas. Seega, tulenevalt VÕS § 13 lg-st 2 võis lepingut muuta ka suuliselt, pooled muutsid suuliselt lepingu punkti 13.1 ja eelprojekti saatmine Cargobus'iga oli seega muudetud lepinguga kooskõlas. Eelneva põhistuseks märgib kostja, et enne hageja 18. aprilli 2008.a. kirja ei olnud hageja mingil viisil väljendanud rahulolematust kostjapoolse üleandmisdokumendiga või selle saatmisviisiga. See näitab veelkord, et ka hageja arusaamist mööda oli eelprojekt valmis ja vastu võetud ning et hageja praegune seisukoht on meelevaldne õiguslik formalism. Töö üleandmine ise loetakse töövõtulepingu raames kõrvalkohustuseks, seega selle kõrvalkohustuse dokumenteerimine ei saa mitte kuidagi olla lepingu järgseks oluliseks kohustuseks, mille rikkumisel ei saaks eeldada teise poole huvi jätkumist lepingu täitmise vastu. Vastavalt lepingu punktile 11.2 oli hagejal üleandmisdokumendi ja projekti saamisest aega 10 päeva pretensioonide esitamiseks, mida ei ole tehtud. Seega tuleb vastavalt lepingu punktile 11.2 lugeda eelprojekt vastuvõetuks. Lisaks tuleb märkida, et kostja ei olnud eelprojekti üleandmise ega valmimisega viivituses, kuivõrd lepingu punkt 3.2 sätestab valmimise tähtajaks 2007.a. ja eelprojekt valmiski ning anti üle 2007. aastal. Hageja viide kostjapoolsele hinnapakkumisele on alusetu, sest hinnapakkumine ei ole lepingu osaks ja leping määratleb poolte suhted ammendavalt. Kuivõrd eelnevast tulenevalt on selge, et lepingu punkti 11.1 kohane dokument on hagejale esitatud, hageja on selle kätte saanud ja ei ole pretensioone esitanud ning eelprojekt tuleb lugeda vastuvõetuks, tekkis hagejal lepingust tulenevalt kohustus tasuda kostjale eelprojekti valmimise järgselt maksmisele kuuluv summa 164 800 krooni. 27. novembril 2007.a saatis kostja poolt volitatud Instrum Justitia AS hagejale nõudekirja võlasumma tasumiseks, millele järgnesid

4 (13)

ainult lubadused. Hageja nõustus leppima kokku maksegraafikus eelprojekti tasu maksmiseks peale Instrum Justitia poolt temale pankrotihoiatuse saatmist 15 000,00 krooni kuus ning tasus ka 08. veebruaril 2008.a esimese osamakse summas 10 000,00 krooni (maksekorralduses nr 686 on hageja poolt selgituseks märgitud "arve nr 28 osaline tasumine") Viidatud asjaolu näitab, et hageja pidas eelprojekti valminuks ja vastuvõetuks, kuna ei esitanud ka inkassoettevõttele eelprojekti suhtes ainsatki pretensiooni enne juriidilise nõustajaga konsulteerimist. Hageja käesoleva hagi näol on tegu pahauskse katsega kasutada õiguslikku formalismi, saamaks lahti tema vastu esitatud nõudest ja üritada kohtu kaudu sisse nõuda endapoolset fiktiivset nõuet. Kuna aga hagejal tekkisid tõenäoliselt makseraskused, asus hageja vältima kostjaga kontakteerumist ja ei ole käesoleva hetkeni eelprojekti eest tasunud. Seega on kostjal kestvalt õigus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda oma kohustuse (põhiprojekti koostamise) täitmisest kuni hageja on eelprojekti tasu ära maksnud. Seega on kostjapoolne lepingu mittetäitmine põhiprojekti osas vabandatav ja tegu ei ole lepingu rikkumisega. Arhitektuurset põhiprojekti ei ole võimalik koostada ilma teiste eriosade projektideta ning hageja ei täitnud enam lepingus võetud kohustust koordineerimaks kõikide eriosade projektid. Nagu eelnevast nähtub, puudub kostjapoolne igasugune rikkumine eskiisprojekti etapi osas, samuti eelprojekti osas ning põhiprojekti osas on kostjapoolne täitmisest keeldumine õigustatud VÕS § 110 lg 1 alusel. Seega puudub kostjapoolne igasugune rikkumine, rääkimata olulisest rikkumisest, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda ja seega on hageja 27. mai 2008.a. taganemisavaldus tühine. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal tagasitäitmisnõue ja seega ei saa sellest tuleneda ka viivisenõuet. Hageja poolt tehtud varakäsutustel on olemas kehtiv õiguslik alus ja seega ei ole alust seadusjärgse intressi nõudmiseks raha kasutamise aja eest. Kuna kostjapoolne põhiprojekti koostamisest keeldumine on hageja tegevuse tõttu õigustatud, ei saa kohaldada lepingu punktis 9.2 sätestatud leppetrahvi. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja vastuväited hagile pole põhjendatud. Hageja taganes pooltevahelisest lepingust , kuna kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja ei ole koostanud ja üle andnud nõuetele vastavat eelprojekti s.t. ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus koos digitaalsel kujul AutoCad versioonina. Osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldatakse, et taganeda saab vaid selle kohustuse v. osa suhtes, mida rikuti. Kogu lepingust võib sel juhul taganeda vaid siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult lepingu osalise täitmise vastu huvi. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et taganemise alus ja mittekohasus tuleneb üksnes üleandmis-vastuvõtmisakti mittekohasest vormistamisest. Kostjapoolsed rikkumised eelprojekti koostamisel ja üleandmisel tingisid hageja huvi kaotuse kohustuse osalise täitmise vastu. Hageja on müünud lepingu objektiks oleva kinnistu ning ei ole huvitatud Pärnumaal, Tahkuranna valda, Reiu külla hotelli ehitamisest. Kostja väidab, et eelprojekt koos vastava arvega saadeti Cargobus’iga Tallinnast Tartusse, kuid see väide ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud arvelt nähtub, et pakk on saadetud Sebe AS reisiga nr 145, mis liigub marsruudil Pärnu-Kilingi-Nõmme-Viljandi-Tartu. Kostja väide, et projekt edastati 29.06.2007 Cargobus’iga, kuna hagejal oli vaja seda kiiresti, ei vasta tõele. Väide, et hageja kiirustamise tõttu oli vaja projekt saata Tartusse reede õhtul kella 20.55-ks, ei ole mõistlik, nädalavahetusel poleks hageja saanud projekti kohalikule omavalitsusele mingil juhul esitada. Veelgi enam, kostja büroo asub Pärnus ning töövõtulepingu objektiks on Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas asuva hotelli projekttööd. Ehitusnõunikuga kohtumiseks ning projekti esitamiseks kohalikule omavalitsusele loamenetluse raames pidanuks hageja Pärnumaale sõitma, mistõttu ei oleks olnud probleemiks viivitamatu vajaduse korral tööpäeva hommikul kohtuda kostja büroos ning dokumentide üleandmine vormistada allkirja

5 (13)

vastu ning lepinguga kooskõlas. 29.08.2007 edastatud e-kirjast ei ole võimalik välja lugeda, et projekt on kätte saadud ja see on esitatud kohalikule omavalitsusele loamenetluse raames, nagu väidab kostja. E-kiri tõendab vaid seda, et ehitusnõunikuga kohtuti ja ta on projekti osas positiivselt meelestatud, kuid vajalikud on veel läbirääkimised, mis viitab asjaolule, et projekti ei ole kohalikule omavalitsusele esitatud, vaid sel teemal on üksnes läbirääkimisi peetud. Lepingu I osamakse kuulus tasumisele koheselt pärast lepingu allkirjastamist. Kostja on põhjendamatult sidunud selle makse üksnes eskiisprojekti eest tasumisega. Tegemist oli ühe osamaksega. Lepingu tasu on 412 000 ning ka kostja hinnapakkumisest ei tulene, et eskiisprojekti hinnaks oli 123 600 krooni. Kostja hinnapakkumises ei ole eristatud erinevate projektide eest maksmisele kuuluvat tasu. Samuti on hageja seisukohal, et 123 600 krooni arvestamine eskiisprojekti hinnaks ei ole mõistlik. Eskiisprojekti osas ei ole hagejal vastuväiteid, kuid rikkumiste tõttu eelprojekti etapis kadus hageja huvi töövõtulepingu osalise täitmise vastu. Hageja on müünud lepingu objektiks olnud kinnisasja, ta on kaotanud huvi lepinguobjekti väljaehitamiseks. Samuti on hageja seisukohal, et rikkumist eelprojekti osas saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks kogu lepingu suhtes. Eskiis-, eel- ja põhiprojekt ühe objekti raames on omavahel tugevalt seotud ning rikkumine neist ühe osas, on rikkumine kogu lepingu osas. Eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 116 lõike 3 kohaselt on võimalik taganemine kogu lepingust. Kuivõrd hageja on taganenud kogu lepingust, tuleb kostjal tagastada ka esimene osamakse. Kostja läheb iseenda väitega vastuollu, alguses väidab ta, et saadeti üksnes eelprojekt koos arvega, pärast väidab, et lisatud oli ka üleandmisdokument. Kostja poolt lisatud arvega ei ole võimalik tõendada, mida saadetisega 29.06.2007 edastati. Arvelt nähtub üksnes, et edastatud on 1,3 kg raskune pakk. Paki sisu ei ole võimalik esitatud tõendiga tuvastada. Cargobusi saadetisele ei olnud lisatud viidatud üleandmisdokumenti, saadetis sisaldas üksnes arvet ja projekti. Hageja poolt saadetud e-kirjast nähtub, et Cargobus’iga saadetud projekt oli puudulik, see ei olnud koostatud piisavas mahus, et taotleda ehitusluba. Hageja esitas vastava pretensiooni ka suuliselt. Lepingu punktis 11 on sätestatud kord projekteerimistöö üleandmiseks ja vastuvõtmiseks ning seda korda ei ole kostja järginud. Maksekohustuse tekkimise eelduseks on projekti nõuetele vastav üleandmine. Hagejal oli lepingu punkti 11.2 kohaselt aega 10 päeva pretensioonide esitamiseks alates projekteerimistöö või selle osa üleandmise päevast. Eelprojekti üleandmist lepingu punkti 11.1 mõttes aga toimunud ei ole, mistõttu ei saa väita, et hageja ei esitanud tähtaja jooksul pretensioone. Töö üleandmine ja üleandmisdokumentide korrektne vormistamine on tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja, see õnnestub tal eelkõige juhul, kui tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Arve osaline tasumine eksituse tõttu ei tõenda, et eelprojekt oli vastuvõetud. Eelprojekt pidi olema koostatud ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, kuid ehitusluba taotletud hageja ja kostja vahelise lepingu objekti osas ei ole, mis viitab sellele, et nõuetele vastavat eelprojekti ei ole üle antud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja esitas menetluses vastuhagi , mille kohaselt on poolte vahel 23. märtsil 2007.a sõlmitud töövõtuleping nr 04/152, mille p.3.2 järgi jagati teostatavad tööd kolme ossa: eskiisprojekt , eelprojekt ja põhiprojekt. Lepingu punkt 5.2 sätestas, et kostjal on lepingu sõlmimisel õigus saada lepingu 412 000,00 kroonisest kogutasust 123 600,00 krooni. Järgmised osamaksed pidi kostja saama pärast eelprojekti valmimist s.o. 164 800,00 krooni ja pärast põhiprojekti valmimist 123 600,00 krooni. Hageja jättis kostjale tasumata lepingust tuleneva tööde teise etapi teostamise eest 164 800,00 krooni. Eelprojekt koos vastava arvega saadeti Cargobus'iga Tallinnast Tartusse ja on üle antud 29. juunil 2007.a. Seda asjaolu tõendab hageja esindaja poolt kostjale 29. augustil 2007.a. saadetud e-kiri, kus mainitakse, et projekt on kätte saadud ja see on esitatud kohalikule omavalitsusele loamenetluse raames. 27. novembril 2007.a saatis kostja poolt volitatud Instrum

6 (13)

Justitia AS hagejale nõudekirja võlasumma tasumiseks. Hageja nõustus leppima kokku maksegraafikus eelprojekti eest tasumiseks alles peale Instrum Justitia ASi poolt temale pankrotihoiatuse saatmist 15 000,00 krooni kuus, kuid millest tasus 08. veebruaril 2008.a ainult esimese osamakse summas 10 000,00 krooni. Eelprojekti kohta pretensioone ei esitatud. Ja seega tuleb lugeda eelprojekt vastuvõetuks. Seega tekkis hagejal lepingust tulenevalt kohustus tasuda kostjale eelprojekti valmimise järgselt maksmisele kuuluv summa 164 800,00 krooni ning nimetatud kohustus muutus sissenõutavaks 10 päeva möödumisel eelprojekti ja selle saatedokumentide kättesaamisest ehk alates 10. juulist 2007.a. Hageja poolt saabus esimene pretensioon alles 18. aprillil 2008.a Instrum justitia ASile, kus hageja poolt viidati eksimusele maksegraafiku koostamisel enne projekteerimislepingu juriidilise analüüsi teostamist. Selles kirjas viidatakse asjaolule, et tööde üleandmisakti ei ole poolte vahel allkirjastatud. Kostja möönab, et poolte vahel ei järgitud lepingus sätestatud formaalset teadete edastamise korda. Kuid esiteks ei ole nimetatud formaalse korra eesmärgiks mitte teate tühisus korra mittejärgimisel, vaid vastutuse jaotamine juhtudel, kui teateid kätte ei saada. Antud juhul on aga teade reaalselt kätte saadud ja seda on ka hageja ise kinnitanud. Enne 18. aprilli 2008.a. kirja ei olnud hageja mingil viisil väljendanud rahulolematust kostjapoolse üleandmisdokumendiga või selle saatmisviisiga. See näitab veelkordselt, et ka hageja arusaamist mööda oli eelprojekt valmis ja vastu võetud ning et hageja praegune seisukoht on meelevaldne õiguslik formalism ning 08. septembril 2009. a esitatud hageja taganemisavaldus tühine algusest peale. Hageja ei ole kostjale seoses töövõtulepingu täitmisega esitanud pretensioone ega viidanud kostja poolsele lepingurikkumisele enne kui kostja alustas tasu sissenõudmist Instrum justitia AS vahendusel. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks; kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega on hageja tasu maksmise kohustus muutunud sissenõutavaks ja kuulub täitmisele. Hagejal on eelprojekti eest tasumata 164 800 – 10 000 = 154 800 krooni. Vastuhagi esitamise ajaks kogunenud viivisesumma moodustab vastavalt lepingule vastuhagi esitamise kuupäeval kokku 246 368,40 krooni. Arve nr 28 summas 164 800,00 krooni muutus sissenõutavaks 06. juulil 2007.a. Hageja tasus oma võlgnevuses 08. veebruaril 2008.a 10 000,00 krooni. Seega moodustab viivis perioodil 06. juuli 2007 kuni 08. veebruar 2008 (kokku 217 kalendripäeva) 53 642,40 krooni (164 800 * 0,15% * 217) ja perioodil 09. veebruar 2008 kuni 19. mai 2010.a (kokku 830 kalendripäeva) 192 726,00 krooni (154 800* 0,15* 830). Kostja /vastuhagis hageja palub vastuhagis hagejalt /vastuhagis kostja välja mõista põhivõlgnevus 154 800,00 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 154 800 krooni ja edasine viivis null koma viisteist protsenti (0,15%) põhinõudest ühe kalendripäeva kohta, mis ei ole sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jätta hageja/ vastuhagis kostja kanda. Hageja /vastuhagis kostja kirjalikes vastuväidetes vastuhagile leidis, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja ei ole koostanud ega üle andnud eelprojekti ja hagejal ei ole tekkinud tasu maksmise kohustust. Kostja / vastuhagis hageja väidab, et eelprojekt koos vastava arvega saadeti Cargobus’iga Tallinnast Tartusse ja on üle antud 29. juunil 2007 , mis ei vasta tõele. Vastavalt kostja vastuse lisaks olevale Cargobus’i veoleping/arvele on pakk kaaluga 1,3 kg edastatud reisiga nr 145, mis liigub marsruudil Pärnu-Kilingi-Nõmme-ViljandiTartu. Vastuhagi punktis 6 väidab vastuhageja aga, et lepingu punkti 11.1 kohane dokument on hagejale esitatud, hageja on selle kätte saanud ja ei ole üleandmise ja kvaliteedi osas mingisuguseid pretensioone esitanud, mistõttu tuleb eelprojekt lugeda vastuvõetuks. Vastuhageja väidetes on vastuolu – esmalt väidetakse, et edastati eelprojekt koos arvega, hiljem aga, et lisatud oli ka üleandmisdokument. Enne kohtumenetlust ei ole Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard OÜ väitnud kordagi, et Sebe AS bussiga saadetud dokumentide seas olid ka üleandmisdokumendid.

7 (13)

Ühtegi pretensiooni seoses väidetava üleandmisdokumentide allkirjastamata ja tagastamata jätmise osas varasemalt esitatud ei ole. Vastupidi, 19.06.2009 vastuses Albatrek OÜ pretensioonile on kinnitatud, et üleandmisdokumendid plaaniti vormistada tagantjärgi. 29.06.2007 Cargobus’iga saadetud pakis oli vaid arve ning poolik eelprojekt. Kostja / vastuhagis hageja väide, et projekt edastati 29.06.2007 Cargobus’iga, kuna hagejal oli vaja seda kiiresti, ei vasta tõele ning on kohut eksitav. 29.06.2007 Cargobus’iga edastati eelprojekt, milles puudusid hoone tehnilised andmed s.o. ehitusalune pind, maht, kõrgus, pikkus, laius. Kaustad olid poolikud, puudus ka eelprojekti 3D visualiseering. Sisuliselt oli tegu pelgalt ehitusjoonistega, mitte projektiga. Projekt ei olnud koostatud piisavas mahus, et taotleda ehitusluba. Ehitusluba kostja poolt koostatud pooliku eelprojekti alusel ei väljastatudki. Hageja esitas töövõtjale pretensiooni suuliselt ning e-kirja teel. Pooltevahelise lepingu p 7.1 kohaselt kuulub tasumisele ainult punkti 11 kohaselt vastuvõetud projekteerimistöö. Lepingu punktile 11 vastavat tööde üleandmist toimunud ei ole. Kostja / vastuhagis hageja ei ole tõendanud nõuetele vastava eelprojekti kohast üleandmist. Pretensioonide esitamise tähtaja kulgemine ei ole alanud, kuna eelprojekti ei ole üle antud. Kuivõrd tööde teostamise (nii eelprojekti kui ka põhiprojekti) orienteeruv aeg oli 12 nädalat ning poolik eelprojekt saadeti nimetatud tähtaja möödumisel, oli tegemist viivitusega. Selleks ajaks pidanuks olema valmis ja üle antud nii eelprojekt kui ka põhiprojekt. Lepingu p 13.3 kohaselt on poolte volitatud esindajad, kellel on õigus vastu võtta ja üle anda pooltevahelise lepinguga seotud dokumente Aivar Rammo (Albatrek OÜ) ja Hardi Lehemaa (Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard OÜ). Ka nimetatud sätet ei ole järgitud eelprojekti väidetaval üleandmisel. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei ole tellija rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust, vastuhagi on alusetu ja tuleb hageja / vastuhagis kostja arvates jätta rahuldamata. Kuna hotelli eel- ja põhiprojekti ei tehtud ega antud üle, andis tellija töövõtjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ning ka selle aja jooksul ei täitnud kostja / vastuhagis hageja pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust. Kuna tellija huvi kogu objekti arendamise suhtes kadus, taganes tellija töövõtulepingust, mille tulemusena asendus lepingust tulenevate kohustuste täitmisele suunatud võlasuhe võlasuhtega, mille sisuks on lepingu täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine. Seega hageja palub jätta Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard OÜ vastuhagi rahuldamata; Rahuldada Albatrek OÜ hagi Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard OÜ vastu ja jätta menetluskulud Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard OÜ kanda. Kohus määras poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse vastavalt TsMS § 403 lg.1 ja andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks hiljemalt 08.10.2010.a. Hageja esitas omapoolsed kirjalikud seisukohad 08.10.2010.a. Kostja esitas oma kirjalikud seisukohad 26.10.2010 s.t. üle kahe nädala peale kohtu poolt määratud tähtaega ja kohus jättis esitatud seisukohad tähelepanuta. Hageja täpsustas viivisenõuet ja palus välja mõista viivis perioodi 28.05.2008 – 29.10.2010.a. eest summas 29 269.09 krooni ning alates 30.10.2010.a. kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg.1 ja § 94 sätestatud määras. Kostja /vastuhagis hageja täpsustas viivisenõuet ja palus vastuhagis viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 154 800 krooni ja edasi 0,15% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni s.o. 232,20 krooni päevas.

8 (13)

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele s.t. et kohus võttis vastu kostja poolt hilinenult esitatud tõendi. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud , kuna kohus kohtuistungil leidis, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, mis takistab asja lõpuni arutamist vastavalt TsMS § 352 lg.1 ja lükkas asjaarutamise edasi, tegi hagejale ettepaneku esitada talle saadetud väidetav eelprojekt ja määras poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse. Kuna kohus asjaarutamise edasi lükkas, siis võttis kohus vastavalt TsMS § 331 lg.1 vastu ka kostja poolt hilinenult esitatud tõendi. Hageja ja kostja vahel on 23.03.2007.a. sõlmitud Pärnumaal, Tahkuranna vallas, Reiu külas asuva hotelli projekteerimisleping 04/152 (tl.10-13). Lepingu kohaselt OÜ Albatrek tellis Arhitektibüroolt Lehemaa ja Urgard OÜ lepingu objektiks oleva Pärnumaal, Tahkuranna vallas, Reiu külas asuva hotelli projekteerimistööd. Tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v. muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu p.3 järgi projekt koosnes eskiisprojektist kooskõlastamiseks vajalikus mahus valmimise aeg 08.02.2007.a., arhitektuurse osa eelprojektist ehitusloa taotlemiseks – valmimise aeg 2007.a. ja arhitektuurse osa põhiprojektist – valmimise aeg 2007.a. Tellija OÜ Albatrek pidi tasuma töö eest kolmes osas - peale lepingu allkirjastamist 123 600 krooni, peale eelprojekti valmimist 164 800 krooni ja peale põhiprojekti valmimist 123 600 krooni - lepingu p. 5.2. OÜ Arhitektibüroo Lehemaa ja Urgard pidi koostama lepingu objektiks oleva projektdokumentatsiooni lepinguga määratud mahus ning tähtaegadeks lõpphinnaga 412 000 krooni vastavalt lepingu p.6.1 ja kooskõlastama tellijaga kirjalikult kõik väljatöötatud projektlahendused vastavalt lepingu p.6.2. Tellija OÜ Albatrek pidi tasuma vastuvõetud projekteerimistööde eest ja tasumisele kuulus ainult vastuvõetud projekteerimistöö – lepingu p.

9 (13)

Lepingu p. 11.1 järgi projekteerimistöö loetakse üleantuks poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, milleks on konsultandi poolt koostatud saateleht v. kiri, milles on fikseeritud üleantava projektdokumentatsiooni dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg. Tellijapoolsete pretensioonide puudumise korral üleantud projekteerimistöös loetakse projekteerimistöö vastuvõetuks, mille kohta koostatakse kirjalik vastuvõetud projekteerimistööde akt ning antud projekteerimistöö kuulub väljamaksmisele konsultandi poolt esitatud sellekohase arve alusel. Lepingu p. 10.2 järgi tellijale pidi esitatama arhitektuurse osa eelprojekt 4 eks, arhitektuurse osa põhiprojekt 4 eks. Digitaalsel kujul arvutikettal Auto Cad versioonis 1 (üks). Eelprojekti vastuvõtmist vastavalt poolte vahel lepingu p.-is 11.1 kokkulepitule ei toimunud ja ka kohtule ei ole esitatud hageja poolt allkirjastatud vastuvõetud projekteerimistööde akti. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas töö s.t. arhitektuurse osa eelprojekt ehitusloa taotlemiseks, saab lugeda vastuvõetuks vastavalt VÕS §-le 637 lg.4. Töövõtja s.o. kostja peab tõendama , et töövõtulepingu esemeks olnud töö on täielikult lepingutingimustele vastaval viisil teostatud. Kostja kirjalikus vastuses hagile on märkinud, et Cargobusssiga saadeti hagejale eelprojekt ja kaasa oli pandud ka dokument, mis sisaldas saadetises sisalduvate dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg ning arve. Kostja juhatuse liige Hardi Lehemaa kirjalikus vastuses hageja pretensioonile 16.09.2009.a. märgib „ vastu tulles tellija soovile edastasime valminud arhitektuurse osa eelprojekti ja sellele lisatud arve ning informeerimise tellijat, et tema poolt soovitud kiirusega materjale edastades ei jõua mee vormistada nõuetekohaseid üleandmisdokumente (tl.25). Kostja on kohtule esitanud ka selle eelprojekti, mida ta väidetavalt hagejale Cargobussiga saatis. Hageja väitel saadeti Cargobussiga tööjoonised ja arve, mida hageja väitel tal enam alles ei ole (tl.79). Cargobussi saadetise vastuvõtmist ei saa võrdsustada allkirjastatud vastuvõetud projekteerimistööde aktina, kuna projekteerimistöö vastuvõtmist ja üleandmist sätestab lepingu p.11. Seda ei sätesta ka poolte vahel sõlmitud lepingu p.13.1 , mille kohaselt kõik käesoleva lepingu täitmisega v. lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas käesoleva lepinguga esitatuks , kui need teated on pooltele edastatud tähitud postiga kirja teel v. antud teisele poolele allkirja vastu v. edastatud telefaksi teel. Lepingu p.3 ja 5.2 järgi pidi arhitektuurse osa eelprojekt teostatama ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus ja tellija pidi tasuma peale eelprojekti valmimist 164 800 krooni. Kostja ise on eelistungil kinnitanud, et see, mis üle anti vastas arhitektuurse osa eelprojektile, aga sellise projekti alusel ehitusluba väljastada ei saa (tl.80). Seega kostja on ise kinnitanud, et hagejale saadetud ehitusprojekt ei olnud selline, mille alusel oleks saanud taotleda ehitusluba. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit , et kohtule esitatud eelprojekt on koostatud ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus ja esitatud projektilt puudub esilehelt teise arhitekti R.O.`i allkiri. Projekti on esilehel allkirjastanud ainult üks arhitekt H. L., kuigi projekteerijatena on märgitud nii H. L. kui R.O.. Samuti on õiged hageja väited selle kohta, et joonised ja ruumide eksplikatsioonid on allkirjastamata ja ruumide eksplikatsiooni tabelid on poolikult täidetud. Kostja esialgselt taotles tunnistajana üle kuulata Tahkuranna valla ehitusnõunik A.A., kelle juures hageja käis eelprojektiga, kuid hiljem loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Samuti pidi kostja koos eelprojekti 4 eksemplariga üle andma ka 1 eks. digitaalsel kujul arvutikettal AutoCad versioonis, mille üleandmist ei ole kostja samuti tõendanud. Seda, et kostja poolt hagejale saadetu ei vastanud lepingutingimustele, tõendab ka hageja poolt 29.08.2007.a. saadetud e-kiri kostjale „ projekti vahelt on puudu hoone tehnilised andmed: ehitusalune pind, maht, kõrgus, pikkus, laius. Vajalik Tahkuranna vallas läbirääkimiste pidamiseks, A. kohtus eelmisel nädalal ehitusnõunikuga ja nad on projekti osas positiivselt

10 (13)

meelestatud“ (tl.47). Seega kohus leiab, et kostja poolt tehtud tööd ei saa vastavalt VÕS § 637 lg.4 lugeda vastuvõetuks ja kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja väited, et hageja kadus ära, ei vastanud telefonile ega e-mailidele ei ole millegagi tõendatud. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit , et ta on hageja poole peale Cargobussi saadetise saatmist üldse pöördunud kas telefoni teel (telefonieristuste väljavõte) v. e-maili teel v. kirjalikult (koopiad kirjadest ja e-mailidest), kuigi eelistungil kostja avaldas, et esitab täiendavalt saadetud e-kirjad (tl.80). Samuti pole kostja esitanud tõendeid , et ta on üldse pöördunud kostja poole palvega vormistada töö üleandmise kohta üleandmisdokumendid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ega esitanud kohtule omapoolselt koostatud saatelehte v. kirja, milles on märgitud üleantava projektdokumentatsiooni dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg ning projekteerimistööde üleandmise akti , mis pidi olema koostatud vastavalt lepingu p.-le 11.1. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud v. kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja pole tõendanud, et on hagejale andnud töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kostja pole tõendanud ka seda , et hageja pidi töö nõuetekohaseks valmimiseks teatavaid toiminguid tegema ega teinud neid v. esitanud tõendeid selle kohta, et ta on soovinud korraldada nõupidamine vastavalt lepingu p.-le 8.1 ja hageja on sellest kõrvale hoidunud. Kostja esitas arve ja hakkas tasu nõudma enne tasunõude sissenõutavaks muutumist s.t. enne seda kui arhitektuurse osa eelprojekt ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus oli üle antud. Hagejale oli üle antud eelprojekt , mis ei olnud valmis ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. 27.05.2008.a. hageja taganes lepingust tehes kostjale sellekohase avalduse , mis on kostja poolt kätte saadud 28.05.2008.a. (tl.21-22). Eelnevalt s.o. 18.04.2008.a. oli hageja teatanud kostjale , et ta on maksegraafiku arve tasumiseks koostanud kostja poolt eksitusse viiduna, et kohustust tasumiseks ei ole tekkinud, andnud kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja ja hoiatanud, et kui lepingut ei täideta siis taganeb hageja lepingust (tl.20). Vaatamata sellele kostja eelprojekti ehitusloa taotlemiseks vajakus mahus lepingu kohaselt hagejale üle ei andnud. VÕS § 116 lg.1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lg. 3 järgi kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse v. kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes kohustuse v. kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis , kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi v. kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Hageja taganes kogu lepingust 27.05.2008.a. ja nõuab kogu tasutud raha tagastamist 123 600 krooni + 10 000 krooni. Ositi täitmisele kuuluvast lepingust võib taganeda vaid siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult lepingu osalise täitmise vastu huvi v. kui rikkumist saab lugeda oluliseks kogu lepingu suhtes. Antud juhul kostja koostas eskiisprojekti kooskõlastamiseks vajalikus mahus ja selle eest tasus hageja 123 600 krooni. Eskiisprojekt teostati enne lepingu sõlmimist ja selles osas hagejal pretensioone ei ole. Seejärel pidi teostatama eelprojekt ehitusloa taotlemiseks ja selle eest kuulus tasumisele 164 800 krooni, millest hageja tasus 10 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi pidi kostja eelprojekti tegema 2007 aastal, täpset kuupäeva ei ole lepingus määratletud ja esitatud hinnapakkumist 12.10.2006.a.ei saa lugeda lepingu osaks (tl.17). Sellest tulenevalt kohus leiab, et lepingust taganemise avaldus on tehtud mõistliku aja jooksul vastavalt VÕS § 118 lg.1. Mõistlik aeg kohtu arvates peaks sisaldama rikkumise ja tähtaja möödumise teadvustamist, oma võimaluste kaalumist ja hindamist s.h. konsulteerimist juristiga ja alternatiivide otsimist lepinguga saavutada soovitu asendamiseks. Eelprojekt pidi valmis olema

11 (13)

hiljemalt 31.12.2007.a. ja lepingust taganeti 27.05.2008.a. Pooled on eelnevalt pidanud läbirääkimisi kostja poolt esitatud arve tasumiseks ja hageja on lubanud arve tasuda ja tasunud ka osaliselt summas 10 000 krooni. Seejärel on hageja konsulteerinud juristiga. Hageja nõue kostjale 09.04.2008 ja kostja vastus 18.04.2008.a. (tl.19,20). Antud juhul on lepingu erinevad osad (eskiisprojekt, eelprojekt ja põhiprojekt) seotud ja ei ole eraldi kasutatavad. Hotelli ehitamiseks on vajalik lõpptulemus s.o. põhiprojekt ja üksnes eskiisprojekti v. eelprojekti alusel ei ole võimalik soovitud tulemust saavutada s.t. ehitusluba taotleda, ehitamisega alustada ja hoone valmis ehitada. Seega kohus leiab, et eelprojekti tähtajaks üle andmata jätmisega ja ka hageja poolt täiendava tähtaja andmisel üleandmata jätmisega , rikkus kostja lepingut oluliselt ja antud lepingu rikkumise korral oli hagejal õigus taganeda kogu lepingust. Samuti käesolevaks ajaks on hageja kinnistu võõrandanud ja tal puudub huvi vaidlusaluse töö teostamise vastu (tl.60-62). VÕS § 189 lg.1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega hageja nõue tasutud 133 600 krooni tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 189 lg.1 järgi tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Muude kokkulepete puudumisel on selleks VÕS § 94 lg.1 järgne intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg.1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja intressinõue on järgnev : 10.04.2007.a. tasutud 123 600 krooni, perioodi 10.04.2007.a. – 30.06.2007.a. eest 3,5% aastas ; 0,01 % päevas , 82 päeva eest x 12,36 = 1013.52 krooni; perioodi 01.07.2007 – 31.12.2007.a. eest 4% aastas; 0,01 % päevas, 184 päeva eest x. 12,36 = 2274.24 krooni; perioodi 01.01.2008 – 27.05.2008.a.eest 4 % aastas, 0,01 % päevas, 149 päeva eest x 12,36 1841.64 krooni; 08.02.2008.a. tasutud 10 000 krooni, perioodi 08.02.2008 – 28.05.2008.a. eest 4% aastas, 0,01% päevas, 111 päeva eest x 1 = 111 krooni. Seega kokku 5240.40 krooni. Intressiarvestust ei ole kostja vaidlustanud ja hageja intressinõue summas 5240.40 krooni on põhjendatud. Hageja on lepingust taganenud 28.05.2008.a. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS § 113 järgse viivisenõudega. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja viivisenõue on alljärgnev: Perioodi 28.05.2008 -31.12.2008.a. eest 11% aastas, 0,03% päevas , 217 päeva eest 8697.36 krooni; perioodi 01.01.2009 – 30.06.2009.a. eest 9,5% aastas, 0,026% päevas, 181 päeva eest 6287.22 krooni; perioodi 01.07.2009.a. – 29.10.2010.a. eest 8% aastas; 0,022 % päevas , 486 päeva eest 14 284.51 krooni+ 352,70 krooni( kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 10.11.2010.a. + 12 päeva eest 352,70 krooni). Seega viivisenõue on kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 8697.36 + 6287.22 , 14 284.51 + 352,70 krooni = 29 621.79 krooni ja sealt edasi VÕS-is sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud ega viivise vähendamist nõudnud. Seega kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Hageja nõuab leppetrahvi perioodi 15.06.2007 – lepingust taganemiseni 28.05.2008.a. eest s.o. 348 päeva eest 0,15% lepingu hinnast 412 000 kroonist s.o. 618 krooni päevas, kokku 215 064 krooni ja kuna kostja viivitas eelprojekti ja põhiprojekti üleandmisega leiab hageja , et tal on

12 (13)

õigus nõuda leppetrahvi 2 x 215 064 krooni = 430 128 krooni, kuid hageja vähendab leppetrahvi nõuet ja nõuab 109 642.24 krooni. VÕS § 158 lg.1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2 kohaselt kui konsultant ei ole teenust tähtaegselt üle andnud, peab ta maksma tellijale iga hilinenud päeva eest leppetrahvi 0,15% lepingu hinnast, kuni teenuse v. selle osa üleandmiseni tellijale käesolevas lepingus ja seadustes ettenähtud korras. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi alates 01.01.2008.a. s.o. lepingukohane täitmise tähtaeg 2007.a. kuni lepingu ülesütlemiseni s.o. kuni 28.05.2008.a. 0,15% lepingu hinnast 412 000 kroonist s.o. 618 krooni päevas, 148 päeva eest kokku summas 91 464 krooni. Leppetrahvi nõuet eelprojekti ja põhiprojekti üleandmisega viivitamise eest samaaegselt sama perioodi eest ei pea kohus põhjendatuks. Seega kuulub rahuldamisele leppetrahvi nõue osaliselt s.o. summas 91 464 krooni. Kostja väited, et leppetrahvi nõuet ei ole enne hagi esitamist esitatud ei ole põhjendatud , hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudest kirjaga 18.04.2008.a., kui andis täiendava tähtaja lepingu täitmiseks (tl.20). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub enamuses rahuldamisele v.a. leppetrahvi nõue, mis kuulub rahuldamisele 83% ning vastuhagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Arhitektuuribüroo Lehemaa ja Urgard kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.