Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD ja POOLTE SEISUKOHAD Pooltel ei ole vaidlust, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt 1/8 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tartu. Kinnistu on kuni käesoleva hetkeni korteriomanditeks jagamata. Kostjale kuuluvat eluruumi kasutab igapäevaselt kostja poeg Jevgeni Ulanov. Hageja esitas hagi 19. Aprillil 2010 ja taotles kostjalt 5493.80 krooni väljamõistmist. Esialgse hagiavalduse kohaselt on XXX majaomanikud valinud hageja korteriomandiseaduse § 20 alusel valitsejaks. Kostjale kuuluv korter on kasutanud ajavahemikul 1. Veebruar 2009 – 28. Veebruar 2010 hageja poolt tellitud teenuseid ja elamu hooldustöid, kuid on jätnud selle eest tasumata. Hageja nõuab seisuga 28. Veebruar 2010 kostjalt põhivõlana 5206.80 krooni ja viivisena 287 krooni, viivisemäär on 0, 02 % viivist päevas tasumata summalt.

hageja oma väidet tõendama. Seltsingu osaline on sel juhul Jevgeni Ulanov. Asjaolu, et kostja on tasunud ühe seltsinglase eest makseid, ei tee kostjat veel seltsingu osaliseks. Hageja ei ole välja toonud ühtegi kohustust, mis oleks seltsinglastel tema ees. Kostja vaidleb vastu ka viivise arvestusele. Puudub igasugune põhjus lugeda esmalt tasutuks viivised, hageja ei ole sellisest tegevusest kostjat informeerinud vastavalt VÕS § 88 lõige 4 punktile 1. Kuna kostja on vaidlustanud oma võlgnevuse, välistab sama lõike p 4 selle, et hageja võiks kanda kostja poolt tasutud summad viiviste katteks. Põhjendatud ei ole hageja poolt kasutatav viivisemäär 0, 07 % päevas. Kostja taotleb menetluskuluna välja mõista tema kasuks kulutused nõustajale 2500 krooni. Samuti taotleb kostja TsMS § 175 lõike 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ning kohaldamata jätmist. Nimetatud piirang- mitte hüvitada nõustaja kulusidon ebaproportsionaalne piirang, piirang riivab PS § 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust, kuna kohtusse pöördumisel on vajalikud õigusteadmised ning piirangu jõus olemisel saaks hageja kohtusse pöördumisel kasutada ainult lepingulise esindaja (advokaadi) abi. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED 1.Septembril 2007 sõlmisid hageja ja XXX korteriomanikud (lepingu järgi Ühisus) lepingu, mille p 1 kohaselt annab ühisus hagejale haldamiseks elamu asukohaga XXX, Tartus. Lepingu p 3.7 kohaselt on haldaja kohustatud hooldustööde, haldustööde ja remonttööde maksumused majasiseselt jaotama võrdselt kõikide omanike vahel. Lepingu p 3.10 kohaselt on hagejal õigus esitada omanikele arve-makseteateid eluaseme kulude kohta igakuuliselt. VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuse eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kohus leiab, et hagejal võib iseenesest olla õigus esitada 1. Septembri 2007. A lepingu alusel kostja vastu nõue iseenda nimel talle lepingu alusel hageja poolt osutatud hooldustööde, remonttööde ja teenuste eest tasumiseks, kuid hageja peab oma nõuet ka tõendama. Hageja on vaatamata kostja vastuväidetele oma nõude sisu ja suuruse tõendamiseks esitanud üksnes hageja raamatupidaja poolt koostatud kostjale esitatud arvete koondi (lk 24, 58). Arveid endid ei ole hageja esitanud. 5. Oktoobri 2010 kirjaga kohus juhtis hageja tähelepanu oma nõude tõendamise vajadusele ja tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja andmeid- millistest osadest nõue koosneb, kas hageja on ise tasunud midagi kostja eest jms (lk 38-39). Hageja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud, kuid on vähendanud oma nõuet põhjusel, et kostja on vahepealsel perioodil osaliselt võlgnevust tasunud. Kuna kohus ei tea, milles nõue seisneb, siis ei saa kohus hinnata ka kostja poolset tasumist. 19. oktoobri 2010 hagi täiendusega on hageja samas ka laiendanud oma nõuet, arvestades nõude suurust enam mitte 28. veebruari 2010 seisuga, vaid 1. oktoobri 2010 seisuga (lk 58). Pärast hageja nõude suurendamist täiendava perioodiga oleks hagihinnaks 6523 krooni (perioodil 1. märts- 30. september 2010 kuulus tasumisele 1316.80 krooni), mistõttu hageja oleks pidanud tasuma täiendavat riigilõivu 200 krooni (riigilõiv hagihinnalt kuni 7000 krooni on 1400 krooni, hageja on tasunud riigilõivuna üksnes 1200 krooni). TsMS § 147 lg 4 kohaselt kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses, mida kohus käesoleval juhul teebki. Kuna hageja ei ole kohtule tõendanud, et tema poolt kostjale esitatud ja tasumata arved sisaldavad makseid hageja poolt lepingu alusel osutatud teenuste eest, mitte aga kaasomanike vahelisi arveldusi kaasomanike enamuse otsuse alusel (sh remondifondi maksed), mille proportsionaalsusele kostja peamiselt vastu vaidleb), siis tuleb hagi tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. 3/4

Kostja on esitanud ka vastuväite, et kuna tema ei osalenud 23. augusti 2007. a koosolekul, siis ei ole tema ka moodustatud seltsingu osaline ja kohustatud hagejaga sõlmitud lepingut täitma. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud koosolekul osales kostja poeg, kes tegelikult ka eluruumi kasutab. Kostja poeg on andnud allkirja kostja nimel (lk 20). Isegi kui isikul puudub teise isiku nimel tehingu tegemiseks esindusõigus, ei ole tema poolt tehtud tehing tühine, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (TSÜS § 129 lg 1). Asjaoludest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingut täitnud, seega on ta ka tehingu hiljem heaks kiitnud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole XXX korteriomanike seltsingu liige, toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine ikkagi kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (AÕS § 72 lg 1). Kui kostja kokkulepet ei tunnista, tuleb 23. augusti 2007. a koosolekul osalenud ja esindatud kaasomanike seda kokkulepet ja hilisemaid kokkuleppeid käsitleda kaasomanike enamuse otsusena, mis on kohustuslik ka kostjale, kuni kostja ei ole kaasomanike enamuse otsust vaidlustanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja vastuväited viivise arvestusele VÕS § 88 lg 4 alusel ei ole asjakohased. Nimetatud säte reguleerib täitmist erinevate kohustuste katteks, mida kohtule avaldatu alusel käesoleval juhul ei esine. Olukorda, kus võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi (sh viivisintressi) reguleerib sama paragrahvi lõige 8, mille kohaselt sellisel juhul tõepoolest loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Õige on kostja märkus, et kuigi hagis on märgitud nõutavaks viivise määraks o, 02 % päevas tasumata summalt, siis on arvete koondis märgitud kohaldatava viivise määraks 0, 07 % päevas (lk 58). Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on teinud pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv, kostja peab oma menetluskuluks nõustaja tasu 2500 krooni. TsMS § 175 lõige 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu, mistõttu kohus jätab selles osas kostja taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega, sest ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohtusse pöördumine on tagatud ka ilma nõustaja abi kasutamata. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 218 sätestab, kes võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus. Lisaks advokaadile ja muule seadusega kindlaksmääratud õigusteadmistega isikule võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla ka näiteks füüsilise isiku üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Tagatud on riigi menetlusabi advokaadist esindaja kulude katmiseks. Nõustaja ei ole poole esindajaga võrdsustatud isik, ta võib menetluses esineda üksnes koos poolega, nõustaja ei saa iseseisvalt teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja ei ole seaduse mõtte kohaselt ka õigusteadmistega isik. Seega on kostja taotlus ka vastuoluline. Kostja möönab, et kohtusse pöördumine nõuab õigusteadmisi, kuid nõustajal ju neid teadmisi eelduslikult ei ole, sest vastasel juhul saaks ta menetluses osaleda poole esindajana.

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.