Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
09.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-28402
Tsiviilasi
OÜ A. F. hagi A. R. vastu võla, viivise ja lepingu sõlmimise tasu, kokku summas 6679 krooni nõudes
Hagi hind
3680 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xx xx.xxxxxxx xxxxxxx Esindaja: S. E. - OÜ J. I. , asukoht xx xx.xx xxxxxxx E-post: Kostja: A. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.x-xx, xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista A. R. OÜ A. F. kasuks 4543 (neli tuhat viissada nelikümmend kolm) krooni 76 senti võla, lepingu sõlmimise tasu ja viivise katteks. 2.Määrata kindlaks A. R. poolt A. F. OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 1500 (üks tuhat viissada ) krooni. 3.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ P. L. S. ja kostja 15.01.2007 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 680 krooni hiljemalt 14.02.2007.a. Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust laenusumma tagastamiseks, mistõttu OÜ P. L. S. loovutas nõude A. R. vastu hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid 0,5% päevas alates laenusumma tagastamise tähtaja saabumisest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni kokku 7575 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viiviseid põhivõla summani. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 6679 krooni väljamõistmist, millest 3000 krooni on põhivõlg, 680 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 2999 krooni viivis. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.24-25). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 26.02.2010 (tl.49), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvxx. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 (5)
Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude txx lisanud hagile nõuet txx dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest (tl.30-31), makseteatise (tl.32), konto väljavõtte (tl.33) ja laenulepingu üldtingimused (tl.34-40), võlateatise (tl.41), mille kohaselt vastavalt Julianuse Inkasso Agentuur AS ja OÜ P. L. S. lepingule volitas viimane hagejat kostjalt 3680 krooni sissenõudmiseks koos viivisega ja teiste kõrvalnõuetega. Kohus leiab, et viivis kuulub väljamõistmisele vaid seaduses sätestatud ulatuses, sest lepingus kokkulepitud viivisekokkulepe - 0,5 % päevas – on tüüptingimusena tühine. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 5 loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 42-s tarbijakaitse kohta sätestatust on põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul VÕS § 415 lg 1 sätestatut, mis keelab nõuda tarbijalt kõrgemat viivist, kui on VÕS § 113 sätestatud. Seaduses sätestatud viivise määr oli alates 14.02.2007 (laenu tagastamise tähtaeg) kuni 30.06.2007 10,5 % aastas, s.o. 0,028 % päevas; alates 01.07.2007 kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. A. R. on olnud viivituses laenusumma – 3000 krooni – tagastamisega ajavahemikul 15.02.2007-30.06.2007 136 päeva, 01.07.2007-09.12.2008 527 päeva ,alates 10.12.2008 31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.01.2010.a. 391 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 863,76 krooni (3000 x 0,028% x 136= 114,24 krooni) + (
3 (5)
3000 x 0,030% x 527 =474,30 krooni) + (3000 x 0,026 % x 22 = 17,16 krooni) + (3000 x 0,022% x 391= 258,06 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, lepingu sõlmimise tasu ja viivise katteks 4543,76 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.29), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. R. poolt hüvitatavad OÜ A. F. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 250 krooni (tasutud maksekäsu kiirmenetluses, tl.1 pöördel) ja esindaja õigusabitasu, summas 2500 krooni väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 17.02.2010 (tl.46), kuid kohus on hagiavalduse esitamise nõudes 13.01.2010 leidnud, et kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivumäärade järgi oli hagilt, hinnaga 3680 krooni tasutav riigilõiv 250 krooni. Arvestades asjaoluga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv katab hagiavalduse esitamiseks nõutava riigilõivu on hageja poolt tasutud 1000 krooni riigilõivu rohkem, kui seaduses sätestatud. Tulenevalt TsMS §-st 150 lg 1 p 1 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud menetlusosalise avalduse alusel tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv 250 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad TsMS § 144 p 7 alusel menetluskulude hulka. Õigusabikulude txx on hageja esitanud J. I. OÜ 21.01.2010.a. arve nr 914046 summas 2500 krooni (tl.44). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50 % võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1500 (1250+250) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4 (5)
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.