Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tasumist peale lepingu punktis 5. 2 märgitud tingimuse (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt loo asulasse) täitumist.

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.054.546 krooni. Kolmas osamakse 311.080 krooni on tasaarvestuste tulemusena vähenenud ja kostjale tasumata makse suuruseks on 243.227, 12 krooni. Liitumislepingus leppisid pooled kokku, et kolmas makse ühiskanalisatsiooniga liitumise eest tasutakse pärast reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist ja hageja kirja teel teavitamisest 14 päeva jooksul. Kostja teatas, et ta ei kavatse kohaselt täita liitumislepingu punktist 5. 2 ja 7. 1. 1 tulenevat kohustust tagada liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni hiljemalt 2008. – 2009. a. jooksul, vaid loodab selle kohustuse täita alles 2011. – 2012. a. jooksul. Seetõttu keeldus hageja ühiskanalisatsiooniga liitumise eest viimase osamakse tasumisest, nõudes, et kostja täidaks oma kohustuse luua liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni ühel ajal viimase osamakse tasumisega hageja poolt. Kostja nõudis hagejalt jätkuvalt ühiskanalisatsiooniga liitumise eest kolmanda osamakse kohest tasumist, kuna leidis, et ühiskanalisatsioon Aaviku DP arendusalas on valminud 2008. a. jooksul, kõikidele arendusalas olevatele kinnistutele on loodud võimalus reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni ning kostja on oma liitumislepingust tulenevad kohustused kogu mahus täitnud. Seoses kostja seisukohtadega esitas hageja kostjale vastava päringu koos omanikujärelevalve eksperdi T. J. arvamusega ühiskanalisatsiooni kohta. 3. detsembril 2009. a. teatas kostja kanalisatsioonitorustiku sulgemisest Karla külas Vaadi ja Pruuli teel. Poolte ühine tahe liitumislepingu sõlmimisel oli luua kinnistu omanikule võimalus ühiskanalisatsiooni (mitte lokaalse kanalisatsiooni) kasutamiseks, mis eeldab ka eelvoolu valmimist – ehk lepiti kokku kostja poolt võimaluse loomine juhtida kinnistult reovesi mitte lokaalsesse mahutisse, vaid ühiskanalisatsiooni (kust reovesi suundub vastavasse reoveepuhastisse). Liitumisleping on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg. 1 kohaselt ette nähtud liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, mis peab tagama kinnistu omanikule võimaluse ÜVVKS § 8 lg. 2 kohaselt muuhulgas juhtida reovett veeettevõtja hallatavasse ühiskanalisatsiooni – see võimalus saab hagejal tekkida aga alles peale liitumislepingu punktis 5. 2 nimetatud eelvoolu valmimist. Selles lepingupunktis on pooled kokku leppinud, et hagejale liitumislepinguga kostja poolt võimaldatav liitumine eeldab ka peapumpla ja eelvoolu valmimist, mis on ka poolte poolt fikseeritud liitumistähtajaks, ehk liitumist ei saa toimuda enne peapumpla ja eelvoolu valmimist. Liitumislepingu punktis

mingit kasu ja neid ei ole võimalik kasutada, kui nende kaudu ei ole võimalik kanaliseerida reovett vee-ettevõtja poolt hallatavasse kanalisatsioonivõrku (kust vesi suunatakse reoveepuhastisse). Sellise vee-ettevõtja poolt hallatava kanalisatsioonivõrguga liitumise eest ongi kostjal vastavalt liitumislepingule õigus nõuda liitumistasu ning sellise kanalisatsioonivõrguga liitumine ongi liitumislepinguga kokku lepitud. Hageja kolmanda osamakse tasumise kohustus ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sest ühiskanalisatsiooniga liitumist ei ole toimunud ja ühis-kanalisatsiooniga liitumise võimalust ei ole kostja poolt loodud. Samuti ei ole kogu reoveekanalisatsioonile (s. h. eelvoolutorustik) kasutusluba väljastatud, sest ei ole võimalik väljastada kasutusluba asjale, mida ei eksisteeri: eelvoolutorustikku, mis võimaldaks heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni, ei ole veel valmis ehitatud. Seda arvestades on kostja nõue reoveekanalisatsiooni viimase osamakse koheseks tasumiseks alusetu. Kostja hinnangul valmib liitumislepingu p. 5. 2 kohane eelvoolutorustik hiljemalt 2011. a. ning rahataotlus eelvoolutorustiku ehitamise finantseerimiseks on rahuldatud, mille tulemusena laekub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA-lt Keskkonna-investeeringute Keskus kokku 224.840.526 krooni ning hagejale teadaolevalt on eelvoolutorustiku ehitustöödega juba ka alustatud – seega ei ole eelvoolutorustiku valmimise näol tegemist tingimusega, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Kohaliku omavalitsuse kasutusluba on väljastatud kostja poolt rajatud lokaalsele arendusala sisesele kanalisatsioonitorustikule, mille näol on tegemist vaid osaga ühiskanalisatsioonist – kogu ühiskanalisatsioonile ei ole kasutusluba väljastatud, sest see ei ole veel kogu mahus valminud. Liitumisleping on sõlmitud liitumiseks ühis-kanalisatsiooniga, mitte selle osaga. Vastuolulistest selgitustest hoolimata on kostja kui mõistlik isik teadlik, et liitumislepingust tulenev põhikohustus luua võimalus reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, on täitmata. Tegelikkuses on ka kostja ise omaks võtnud, et temapoolsed liitumislepingust tulenevad kohustused ei ole kogu mahus täidetud, sest vastasel juhul puuduks vajadus pikendada liitumislepingu punktis 5. 2 fikseeritud liitumistähtaega. Pooltel ei ole tegelikkuses vaidlust selles, et liitumislepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsiooni ei ole veel rajatud ja kogu ühiskanalisatsiooni rajamata jätmisega hiljemalt 2009. aastaks on kostja rikkunud liitumislepingut. Oluline ei ole, kas eelvoolutorustiku rajab tegelikkuses kostja või kolmas isik (näiteks AS Elveso): hageja ees on selle kohustuse liitumislepinguga võtnud kostja, kellel on ka õigus peale selle kohustuse täitmist ja kogu reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist saada hagejalt kolmas osamakse ühiskanalisatsiooniga liitumise eest. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale on kostja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendaja Lagedi alevikus, Ülejõe külas, Kopli külas ja Karla külas, mistõttu kostja kohustuseks on välja ehitada kogu ühiskanalisatsioon koos liitumislepingu punktis 5. 2 nimetatud eelvoolutorustikuga, mida on kinnitanud ka kostja ise. Kostja poolt hagi vastusele lisatud projekti näol on tegemist arendusala siseste trasside projektiga, liitumislepingust ei nähtu aga, et pooled oleksid kokku leppinud liitumise vaid arendusala siseste trassidega, kuhu ei ole võimalik juhtida reovett, sest puudub ühendus eelvoolutorustikuga; liitumislepingu punktist 5. 2 nähtub üheselt, et pooled on kokku leppinud liitumise ühiskanalisatsiooniga, mis hõlmab ka eelvoolu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Liitumistasu veevarustusega liitumise eest on hageja kooskõlas liitumislepingu punktiga 6. 2. 1 täies ulatuses tasunud. Hageja väide, et tasaarvestuse tulemusena on liitumistasu kolmas osamakse vähenenud 243.227, 12 kroonini, on alusetu ning tõendamata. Poolte vahel ei ole tasaarvestust toimunud ning lepingu hinda ei ole vähendatud. Liitumislepinguga leppisid pooled kokku, et kolmas ehk viimane makse 311.080 krooni ühiskanalisatsiooniga liitumise eest tasutakse pärast reoveekanalisatsioonile kasutusloa

väljastamist ja hageja kirja teel teavitamisest 14 päeva jooksul. Vastav kasutusluba numbriga 1615K anti välja Rae Vallavalitsuse 26. augusti 2008. a. korraldusega, millest teavitati kostjat kirjalikult augustis 2008. Sellest hoolimata eeltoodust on hagejal tasumata kolmas lepingujärgne osamakse 311.080 krooni. Praeguseks on liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, mida rajooni elanikud õigusliku aluse ja teenuselepinguta ka faktiliselt kasutavad. Hageja keeldumine ühiskanalisatsiooniga liitumise eest viimase osamakse tasumisest jääb mõistmatuks, kuivõrd kostja on loonud liitumispunktis võimaluse kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, selle kasutamiseks on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba ning ühiskanalisatsiooni kasutatakse sealsete elanike poolt reovee ärajuhtimiseks oma kinnistutelt. Kostja poolt väljaehitatud ühiskanalisatsiooni-süsteem koosneb tänavatorustikest koos majaühendustega, reoveepumplast, mille kostja annab Rae valla vee-ettevõtjaga sõlmitud ÜVK arendamise lepingu kohaselt tasuta üle vee-ettevõtjale ASile Elveso ning Rainer Rohtla poolt ehitatud ajutisest reoveemahutist. Lepingu punktis 7. 1. 1 on sätestatud kostja kohustus luua liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt veekasutusvajadusele lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Kostja on sellise võimaluse hageja jaoks ka loonud. Leping ei reguleeri peapumpla või eelvoolu rajamist või nende valmimise tähtaegu. Eelvoolu ja peapumpla rajamine ei kuulu kostja lepinguliste või muude kohustuste hulka, vaid on tegevuspiirkonna vee-ettevõtja kohustus, kelle tegevust kostja mõjutada ei saa. Lepingus ei ole liitumistasu maksmine seotud ühiskanalisatsiooni eelvoolu valmimisega, kuna eelvoolu rajamine on seotud Euroopa Liidu finantseeringutega, mille kaasrahastajaks on AS Elveso. Kostja on loonud kinnistule võimaluse reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni ÜVVKS § 2 lg. 1 tähenduses, mis on hetkel ühendatud reoveemahutiga. Ühiskanalisatsiooni ühendus reoveemahutiga või eelvooluga ei oma ühiskanalisatsiooni või ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse määratlemisel tähtsust. Kinnistute kanalisatsioonid on ühendatud kostja poolt rajatud ühiskanalisatsiooniga. Poolte vahel sõlmitud liitumisleping ei reguleeri kinnistust väljapoole jääva ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamist. Kostja lepingulised kohustused piirdusid kinnistule ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamisega ning selle ühendamise võimaluse loomises tsentraalse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. ÜVVKS § 8 lg. 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Vee-ettevõtjaks Rae vallas on AS Elveso, mitte kostja. Kinnistul elavad inimesed kasutavad vett ja juhivad reovett ühiskanalisatsiooni vastava lepinguta. Lepingu punktis 5. 2 fikseeritakse üksnes liitumistähtaeg. See ei loo kostjale täiendavaid kohustusi peapumpla või eelvoolu rajamiseks või sellele kasutusloa hankimiseks. Tegu ei ole tingimusliku sättega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg. 1 ega lg. 2 tähenduses. Peapumpla ja eelvoolu puudumine ei tähenda seda, et liitumine on võimatu või liitumist ei toimu 2008. – 2009. a. jooksul. Asjakohane ei ole väide, et liitumist ei saa toimuda enne peapumpla ja eelvoolu valmimist. Kostja poolt väljaehitatud kanalisatsiooni tuleb käsitleda ühiskanalisatsioonina. Asjaolu, et reovesi kogutakse mahutitesse, ei ole aluseks, et mitte käsitleda lokaalset ühiskanalisatsiooni ühiskanalisatsioonina. Kogumismahutite kasutamine on ühiskanalisatsioonisüsteemi tehniline lahendus, mis võimaldab reovee ärajuhtimist kinnistutelt. Reovee jõudmise viis vee-ettevõtja puhastusjaama, kas läbi eelvoolu või mõnel muul viisil, ei oma tähtsust. Ühiskanalisatsiooni määratlemisel on oluline, et reovee ärajuhtimine toimub läbi vee-ettevõtja poolt hallatavate tehniliste seadmete. Kostja väljaehitatud süsteem on ühiskanalisatsiooni osa, mis kuni eelvoolu valmimiseni on hageja soovil ühendatud reoveemahutiga. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat, et reoveemahuti haldamiseks vee-

ettevõtja poolt on vajalik sõlmida vastav leping vee-ettevõtjaga, seda ei ole hageja teinud. Seega on hageja ise takistanud süsteemi haldamist vee-ettevõtja poolt. Eelvoolu puudumine ei ole etteheidetav kostjale. Eelvoolu valmimise eest vastutab AS Elveso, kes on Rae valla vee-ettevõtja. Kostja on välja ehitanud kõik ühiskanalisatsiooni rajatised kuni eelvooluni, mille eest on lepinguga ette nähtud liitumistasu. Arusaamatuks jääb hageja etteheide selle kohta, et kogumismahutid on paigaldatud hageja omavahendite arvelt. Lepingu punktis 6. 2. 2 on sätestatud, et ajutiste heitvee mahutite tarne ja paigaldus ei kuulu lepingu mahtu, mis viitab üheselt sellele, et heitvee mahutid paigaldati poolte kokkuleppel ning nende tarnimise, paigaldamise ja tasumise kohustust ei lasu kostjal. Reoveemahuti paigaldamist soovis hageja, kuna soovis kanalisatsiooni kasutada juba 2007. a. lõpus, võimaldades kinnistute ostjatele ühis-kanalisatsiooni ja vee kasutamist. Kostja on loonud hageja Aaviku detailplaneeringu arendusalas võimaluse kinnistutelt reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kõigil 15 arendusalas asuval kinnistul on liitumispunktide kaudu võimalus reovee ärajuhtimiseks. Samuti on kogu kinnistu ühiskanalisatsioon valmis üldise ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks, mis hetkel ei ole võimalik, kuna puudub selleks vajalik eelvool. Kogumismahutite kasutamine on aktsepteeritud ja projektikohane ühiskanalisatsiooni tehniline lahendus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis maksab lokaalne kanalisatsioon või mis on lokaalne kanalisatsioonisüsteem. Hageja viited võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg. 3 punktile 21 ja § 635 lõikele 4 on asjakohatud, kuivõrd poolte vahel sõlmitud liitumisleping ei ole tarbijaleping, selle punkt 6. 2 ei ole tüüptingimus ning hageja ei ole vaidlusaluses õigussuhtes tarbija VÕS § 34 tähenduses. Samuti ei ole liitumisleping töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses, vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisleping ÜVVKS § 5 lg. 2 tähenduses. Liitumislepingu puhul on tegu eriliiki lepinguga, millele kohalduvad VÕS-i üldosa sätted. Eelvoolu rajamine oli lepingu sõlmimise ajal ja on ka käesoleval hetkel ettenähtud Euroopa Ühisfondi finantseerimisel ja AS Elveso kaasfinantseerimisel. Liitumistasu sisaldas ainult kinnistu piirkonnas tehtavaid kulutusi ehitusele, projekteerimisele, ehitusjärelvalvele ja arendusele. Kostja on vastavalt lepingule välja ehitanud kõik ühiskanalisatsioonirajatised kuni eelvooluni ning saanud sellele kasutusloa. Reoveepumpla aadressil Vaadi 15A on piiriks, kus lõpeb kostja poolt arendatud ühiskanalisatsioon. Eelvoolu valmimine ja sellele kasutusloa hankimine ei kuulu kostja lepinguliste kohustuste hulka. Kolmas osamakse muutus sissenõutavaks hiljemalt 1. septembril 2008. a., s. o. pärast kinnistu reoveekanalisatsiooni kasutusloa saamist ja kliendi sellest teavitamisest. Liitumistasu maksmise tingimused ja kord on lepingus üheselt sätestatud ja kolmanda osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise tingimused on reoveekanalisatsiooni kasutusloa olemasolu ja hageja teavitamine selle olemasolust, mis said kostja poolt täidetud augustis 2008. Eelvoolu ja peapumpla rajamise eest vastutab AS Elveso. Eelvoolu valmimine ei too kostja jaoks kaasa täiendavaid tegevusi ega ehitustöid, kuivõrd kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunkt on eelvoolu ühendamiseks valmis. Samuti ei too ühiskanalisatsiooni ühendamine eelvooluga hagejale kaasa täiendavaid kulusid. Eelvoolu valmimisel ühendab vee-ettevõtja AS Elveso eelvoolu kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunktiga. Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg. 8 kohaselt esitab kasutusloa taotluse ehitise omanik. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või –rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või –rajatise omanikule. Kuna kostja ei ole eelvoolu rajaja ega ka omanik, ei saagi kostja eelvoolule kasutusluba taotleda. Pooltevahelises liitumislepingus eristatakse selgelt termineid ühiskanalisatsioon ja eelvool. Sellele eristusele viitab üheselt punkt 5. 2. Ei ole kohane hageja käsitlus, justkui oleks eelvoolutorustik ja kostja poolt rajatud ühiskanalisatsioon kogu ühiskanalisatsioon ja eelvooluta ühiskanalisatsioon osa ühiskanalisatsioonist, kuivõrd liitumislepingus on neid

selgelt eristatud ja erinevalt käsitletud. Kõnealuse ühiskanalisatsiooni kasutusluba anti välja Rae Vallavalitsuse korraldusega. Seejuures EhS § 33 lg. 5 kohaselt väljastatakse kasutusluba valminud ehitisele kui tervikule, mistõttu ei ole kohane hageja väide, nagu oleks kasutusluba antud vaid ühiskanalisatsiooni osale. Liitumislepingu punkt 5. 2 sätestab üksnes liitumistähtaja, mis hetkeks peab olema loodud võimalus kinnistult aadressiga Aaviku talu, Karla küla, Rae vald, reovee ärajuhtimiseks kostja poolt rajatud ühiskanalisatsiooni. See lepingupunkt ei loo kostjale täiendavaid kohustusi peapumpla või eelvoolu rajamiseks või sellele kasutusloa hankimiseks. Liitumislepingu punktis 7. 1. 1 on sätestatud kostja kohustus luua liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt veekasutusvajadusele lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Esimese astme kohtu otsus 28. mai 2010. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et Rainer Rohtla ja AS-i Vensen vahelise 10. märtsi 2006. a. liitumislepingu nr. 5/1 ja selle lisa 1 alusel on AS-il Vensen õigus nõuda Rainer Rohtlalt ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse tasumist osaliselt, summas 151.194, 59 krooni, peale liitumislepingu punktis

kanalisatsioonitorustik ja reoveepumpla lõpeb käesoleval ajal hagejale kuuluvate ajutiste heitvee mahutitega. Vaidlus on poolte vahel selles, kas liitumislepingu punktiga 6. 2. 2 ettenähtud kolmas makse on muutunud hageja suhtes sissenõutavaks, tulenevalt kostja poolt väljaehitatud kanalisatsioonitorustikule ja reoveepumplale kasutusloa väljastamisest, või oli kostja lisaks neile rajatistele kohustatud tagama ka liitumislepingu punktis 5. 2 märgitud reovete kanalisatsiooni peapumpla ja eelvoolu valmimise Lagedilt Loo asulasse. VÕS § 29 lg. 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub hagejaga, et liitumislepingu sõlmimise ajal oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu sõlmimise motiiviks, et arendaja poolt teostatavate ehitustööde (kanalisatsioonitrassid, reovee-pumpla) tagajärjel oleks hagejal (s. o. hageja poolt arendatava Aaviku talu-arendusprojekti kruntide omanikel) võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis oleks olnud ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Sellele viitab lepingu vormistamine liitumislepinguna ja punktis 5. 2 näidatud liitumistähtaja sidumine 2008. – 2009. a. peapumpla ja eelvoolu valmimisega Lagedilt Loo alevisse, samuti punktis

kohaselt AS Vensen arendab Rae vallas vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning hiljemalt 2009. a. antakse rajatud süsteemid üle AS-ile Elveso. Rae valla ühiskanalisatsioon koosneb kanalisatsioonipumplatest, mis pumpavad reovee kas biopuhastitesse, AS-i Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi või ajutiselt kogumismahutitesse (Patika, Karla ja Kopli külades) ning Jüri, Vaida, Lagedi ja Assaku alevikesse umbes 15 aastat või rohkem tagasi rajatud torustikest. Seega ei ole praktikas asjaolu, et kanalisatsioonisüsteemi reoveed pumbatakse enne perspektiivse kanalisatsiooni-süsteemi valmimist ajutistesse mahutitesse, takistuseks lugeda sellist süsteemi ÜVVKS § 2 lg. 1 tunnustele vastavaks ühiskanalisatsiooniks. Sellest tulenevalt vastab ka kostja poolt väljaehitatud kanalisatsioonisüsteem (trassid, reoveepumpla) selle praegusel kujul (kus kruntide reovesi kogutakse torustiku kaudu ajutistesse mahutitesse) formaalselt ühiskanalisatsiooni tunnustele. Kuivõrd ülalnimetatud arengukavast tulenevalt sõltub liitumislepingus ettenähtud peapumpla ja eelvoolu valmimine AS-i Elveso kui Rae valla vee-ettevõtja ja EL Ühtekuuluvusfondi finantseerimisallikate avanemisest, siis on alusetu järeldada, et hageja poolt seni tasutud ja tasumisele kuuluva liitumistasu eest peaks kostja valmis ehitama ka peapumpla ja eelvoolu. Asjaolu, et liitumistähtaeg on seotud nimetatud tööde valmimise tõenäolise tähtajaga vastavalt finantseerimisallikate avanemisele, ei tee peapumpla ja eelvoolu valmisehitamist kostja lepinguliseks kohustuseks. Rae Vallavalitsuse andmetel rahuldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

tasumist osaliselt (151.194, 59 krooni) pärast liitumislepingu punktis 5. 2 märgitud tingimuse (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt Loo asulasse) täitumist. Hageja esitas kohtule nõude tuvastada, et liitumistasu kolmas makse muutub sissenõutavaks pärast lepingu punktis 5. 2 ja 6. 2. 2 märgitud tingimuste (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt Loo asulasse ning sellest hageja kirja teel teavitamine) täitumist. Hageja ei esitanud nõuet tuvastada ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse kohest sissenõutavust – kui kohus asus seisukohale, et osa liitumistasu kolmandast maksest on hagejalt koheselt sissenõutav, siis oleks kohus otsuse resolutsioonis, hagi eset arvestades, saanud jätta vaid hagi rahuldamata, mitte tuvastada liitumistasu osalist kohest sissenõutavust. Eeltoodut silmas pidades on maakohus ületanud otsust tehes nõude piire. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, kõiki tõendeid analüüsinud ega vastanud kõikidele hageja poolt esitatud faktilistele väidetele. Kohus on õigesti tuvastanud, et poolte ühiseks tahteks ja liitumislepingu sõlmimise motiiviks oli, et kostja poolt teostatavate ehitustööde tagajärjel oleks hagejal võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis on ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Samas ei ole kohus põhjendanud, milliste asjas esitatud tõendite alusel ta jõudis järeldusele, et liitumislepingu punktis 5. 2 märgitud peapumpla ja eelvoolu valmimine/ehitamine ei ole kostja lepingujärgseks ülesandeks – kostja ei ole oma paljasõnalise väite kinnituseks asjas mitte ühtegi tõendit esitatud. Kohus ei ole analüüsinud ega arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid. 7. detsembri 2005. a. tehnilised tingimused nr. 227/05 ja 27. juuni 2006. a. tehnilised tingimused nr. 282/06 tõendavad, et just nimelt kostjal oli piirkonna arendajana kohustus ehitada välja Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava järgne kanalisatsioonitorustik ja eelvool Lagedilt Loo asulasse, s. h. nähtub tingimuste punktist 2. 1, et AS Elveso on nõus Aaviku kinnistult reovett vastu võtma alles peale Rae valla asulate veevarustuse arengukava järgse kanalisatsioonitorustiku ja Loole eelvoolu väljaehitamist piirkonna arendaja (ehk AS-i Vensen) poolt. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale ongi kostja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendaja Lagedi alevikus, Ülejõe külas, Kopli külas ja Karla külas, mistõttu on just nimelt kostja kohustuseks välja ehitada kogu ühiskanalisatsioon koos liitumislepingu punktis 5. 2 nimetatud eelvoolutorustikuga, mida on kinnitanud ka kostja ise. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et ei olegi oluline, kas eelvoolutorustiku rajab tegelikkuses kostja või kolmas isik – hageja ees on selle kohustuse liitumislepingu alusel võtnud kostja, kellel on õigus alles peale selle kohustuse täitmist ja kogu reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist saada hagejalt kolmas osamakse ühiskanalisatsiooniga liitumise eest. Kohus jättis tuvastamata, kas kostja on lokaalse kanalisatsioonitorustiku (asukohaga Vaadi tee 15A) rajamisega loonud hagejale võimaluse kinnistult reovee ärajuhtimiseks kokkulepitud ühiskanalisatsiooni (liitumislepingu p. 5. 2 ja 7. 1. 1) ja täitnud kogu mahus kõik lepingust tulenevad omapoolsed kohustused. Kohus ei analüüsinud ega arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid ja väiteid, millest üheselt nähtub, et kostja poolt ei ole lokaalse kanalisatsioonitorustiku rajamisega loodud hagejale võimalust kinnistult reovee ärajuhtimiseks liitumislepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsiooni ega ole täidetud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Liitumisleping on sõlmitud liitumiseks ühiskanalisatsiooniga, mis hõlmab ka eelvoolutorustikku. Liitumist ühiskanalisatsiooniga ei ole veel toimunud, sest rajamata on vastav eelvoolutorustik, kuhu oleks võimalik juhtida reovett lokaalsest kanalisatsioonitorustikust asukohaga Vaadi tee 15A. Liitumislepingut ei ole sõlmitud liitumiseks n. n. ajutise mahutiga ega ühiskanalisatsiooni osaga. Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et tema poolt väljaehitatud lokaalset kanalisatsioonitorustikku tuleb käsitleda ühiskanalisatsioonina vastavalt ÜVVKS § 2 lõikele

tulenevad kostja kohustused on vaatamata sellele ikkagi kogu mahus täidetud. Hageja hinnangul on ilmselge, et rajamata on liitumislepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsioon ja sellisele ühiskanalisatsioonile on väljastamata kasutusluba. Oluline on see, millise ühiskanalisatsiooniga liitumise leppisid pooled kokku liitumislepinguga, mitte see, mida kujutab endast ühiskanalisatsioon praktikas – pooled on kokku leppinud liitumise ühiskanalisatsiooniga, mis hõlmab ka eelvoolutorustikku Lagedilt Loo asulasse. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et liitumislepingu alusel on kostja kohustatud looma hagejale võimaluse kinnistult reovee ärajuhtimiseks vee-ettevõtja poolt hallatavasse ühiskanalisatsiooni – sellist võimalust ei ole kostja poolte poolt vaidlustamata asjaolude kohaselt hagejale loonud. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus hagi rahuldas, siis ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust osas, millega hagi rahuldati. Kolleegium leiab, et vaidlustatud osas ei ole otsus õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas rahuldada. Apellatsioonikohtu istungil avaldas hageja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust hagi rahuldavas osas. Hageja on esitanud hagi tuvastamaks, et kostjal on pooltevahelise liitumislepingu alusel õigus nõuda temalt ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu kolmanda makse tasumist alles peale võimaluse loomist juhtida kinnistult reovett eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooni. Tegemist on nõudega tuvastada poolte vahel oleva õigussuhte osasuhet ehk seda, kas kostjal on hageja vastu nendevahelisest õigussuhtest tulenevalt konkreetne sissenõutav nõue liitumistasu saamiseks. Niisuguse tuvastushagi esitamine on TsMS § 368 lõikest 1 tulenevalt iseenesest lubatud eeldusel, et hagejal on osasuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on oma õiguslikku huvi põhjendanud sellega, et kostja nõuab temalt liitumistasu kolmanda makse tasumist kohe, ähvardades osamakse tasumata jätmise korral kanalisatsioonitorustiku sulgeda. Kolleegium leiab, et taolistel asjaoludel tuleb hageja huvi eespoolkirjeldatud viisil tuvastushagi esitamise vastu viisil jaatada, sest hagejal ei ole kostja poolt kanalisatsioonitorustiku sulgemise vältimiseks muid õiguskaitsevahendeid. Samas ületas maakohus TsMS § 439 rikkudes hagi lahendamise piire, kui tunnistas vaidlusaluse osamakse osaliselt sissenõutavaks. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et leidnud, et nõue ei ole kogu ulatuses põhjendatud, oleks maakohus küll saanud otsuse resolutsiooniga jätta nõude osaliselt rahuldamata, ei saanud aga rahuldada nõuet viisil, nagu seda ei olnud esitatud. Siiski ei nõustu kolleegium ka maakohtu põhjendusega hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et 10. märtsil 2006. a. sõlmisid hageja kui klient ja kostja kui arendaja liitumislepingu Rae vallas Karla külas Aaviku talu kinnistul asuvate kruntide liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (kd. I, tl. 13 – 17). Tegemist on ÜVVKS § 5 alusel sõlmitud lepinguga. Oma järeldust, nagu oleks lepingu näol tegemist ühtlasi töövõtulepinguga, ei ole maakohus põhjendanud. Kolleegium taolise järeldusega ei nõustu, sest leping ei vasta töövõtulepingu VÕS § 635 lõikes 1 sätestatud tunnustele, seega ei kohaldu lepingule ka VÕS-i töövõtulepingu kohta käivad sätted. Lepingus sisaldub punkt 5 pealkirjaga „Liitumistähtaeg“ ning selle alapunktis 5. 2. on märgitud: „Reovete kanalisatsioon: 2008 – 2009. a. jooksul vastavalt peapumpla ja eelvoolu valmimisele Lagedilt Loo asulasse.“ Liitumistasus on kokku lepitud lepingu punktis 6, mille

alapunkt 6. 2. 2 sõnastati järgmiselt: „Klient kohustub maksma kanalisatsiooniga liitumistasu 1.244.000 EEK kolmes osas; esimene makse 311.080 EEK hiljemalt 31. 10. 2006. a. Teine makse 622.160 EEK siis kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 311.080 EEK peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14-ne päeva jooksul.“ Selles punktis märgiti ka, et ajutiste heitvee mahutite tarne ja paigaldus ei kuulu lepingu mahtu. 1. juunil 2007. a. sõlmitud lepingulisas sõnastati alapunkti 6. 2. 2 kolmandat makset puudutav osa järgmiselt: „Kolmas makse 311.080 EEK peale reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist ja kliendi kirja teel teavitamisest 14-ne päeva jooksul.“ (kd. I, tl. 18). Arendaja kohustusi käsitleti lepingu punktis 7, selle alapunkti 7. 1. 1 kohaselt on arendaja kohustatud looma liitumispunktis võimaluse kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt kinnistu veekasutusvajadusele hiljemalt lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ehitas välja Aaviku talu kinnistul Pruuli ja Vaadi teel asuva 15 krundi liitumispunktideni ulatuva kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla, kuid peapumplat ja eelvoolu Lagedilt loo asulasse ei ole valminud ning kostja ehitatud kanalisatsioonitorustik lõpeb hagejale kuuluvate ajutiste heitvee mahutitega, mis lepingu punkti 6. 2. 2. viimase lause kohaselt ei olnud lepingu esemeks. Hageja on tasunud kostjale liitumistasust kanalisatsiooniga liitumise eest kaks esimest makset. Kolmandat makset ei ole hageja tasunud ja kohtu ette on toodud vaidlus selle üle, kas kostjal on õigus lepingu kohaselt nõuda hagejalt kolmanda osamakse tasumist vaatamata sellele, et tema poolt hageja kinnistule rajatud kanalisatsioonisüsteemi ei ole ühendatud ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi. Maakohus leidis õigesti, et pooled vaidlevad kolmanda osamakse sissenõutavuse üle. Vaidlusaluses asjas ei ole kohtu ette toodud vaidlust liitumistasu kolmanda makse tasumise kohustuse olemasolu, suuruse või põhjendatuse üle. Maakohus leidis samuti õigesti, et vaidlus taandub pooltevahelise liitumislepingu tõlgendamisele ning et seda lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud põhimõtetega. Osundatud paragrahvi lg. 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Maakohus tuvastas, et liitumislepingu sõlmimise ajal oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu sõlmimise eesmärgiks, et hagejal ja tema poolt arendatava Aaviku talu arendusprojekti kruntide omanikel oleks võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis oleks ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Seega leidis maakohus, et pooltevahelises lepingus on ühiskanalisatsiooni all peetud silmas peapumpla ja eelvooluga ühendatud kanalisatsioonisüsteemi, mis praeguseks ei ole valminud. Oma järeldust on maakohus otsuses piisavalt põhjendanud, apellatsiooniastmes ei ole seda vaidlustatud ja kolleegium nõustub selle järeldusega. Et poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel on tuvastatud, siis ei ole vaidluse lahendamiseks oluline see, kas ühiskanalisatsiooniks saab iseenesest pidada ka niisugust kanalisatsioonitorude süsteemi, mida ei ole eelvooluga ühendatud ja mis suubub ajutisse mahutisse, maakohtul puudus aga vajadus seda hinnata. Vastavalt VÕS § 29 lõigetele 2 – 5 oleks sellel asjaolul võinud tähtsus olla juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei oleks õnnestunud tuvastada. Pooled vaidlevad liitumistasu maksmise tingimuste üle. Liitumistasu käsitletakse ÜVVKS §-s 6, selle lg. 1 kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus võtta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestud korras ja tingimustel, arvestades ÜVVKS-s sätestatut. ÜVVKS-s ei ole norme, mis käiksid liitumistasu sissenõutavuse kohta. Rae Vallavolikogu

ettenähtud tähtaegadel. Seega olid pooled vabad lepingu sõlmimisel tasu maksmise tähtaegades kokku leppima. VÕS § 29 lg. 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kolleegium leiab, et lepingu olemust – liitumisleping – ja eesmärki – peapumpla ja eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooniga liitumine – ning liitumislepingu punkte 5. 2,

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.