Tagaseljaotsus Kohus
xxxxx Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
08.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-57364
Tsiviilasi
OÜ A. F. hagi A.A. põhivõlgnevuse, summas 1279,09 krooni ja viivise, summas 1278,09 krooni ning lisanduvate viiviste nõudes
Hagi hind
1279,09 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx.xx xxxxx, xxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. , xxx xx.xx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: A.Ä K. ), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx, xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista A.Ä OÜ A. F. kasuks 2557 (kaks tuhat viissada viiskümmend seitse) krooni 18 senti võla ja viivise (kuni 08.02.2010) katteks. 2.Välja mõista A. OÜ A. F. kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudelt – 1279,09 krooni - alates 09.02.2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni 3.Määrata kindlaks A. A. F. OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. 4.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS R. õigusjärglane) A.Ä (endine K. ) 01.07.2004.a. lepingu nr 10043216, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud mobiiltelefoni ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimused). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII alusel on kostja kohustatud arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja lepingu ennetähtaegselt. AS Tele2 Eesti loovutas nõude kostja vastu summas 2611,86 krooni (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik tema nõuet ei rahuldanud. Hageja on arvestanud vastavalt Üldtingimustele ajavahemiku 01.11.2004 kuni 08.02.2010 eest viivist 2196,84 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist summas 1278,09 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes VÕS §-de 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 lg 1 alusel kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku summas 2557,18 krooni väljamõistmist. Lisaks soovib hageja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 28-29). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 17.03.2010.a. (tl 60), kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule kirjalikku vastust hagile saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
2 (4)
§ 407 lg 1 alusel rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lg 1 täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl 36-54), sealhulgas Tele2 Eesti AS 04.06.2007.a. teatise kostjale nõude loovutamise kohta hagejale (tl.53). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest 1279,09 krooni. Hageja on esitanud taotluse viivise väljamõistmiseks kuni hagi esitamiseni summas 1278,09 krooni ja edasiselt TsMS § 367 alusel lepingus kokkulepitud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2557,18 krooni ning lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
3 (4)
Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka A. hüvitatavad OÜ A. F. menetluskulud. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1000 krooni. Sellest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl.3 pöördel) ja 750 krooni hagiavalduse esitamisel (tl.31). Arvestades asjaoluga, et hagi menetlusse võtmise määruses (tl.28-29) on leitud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv katab ka hagiavalduse esitamiseks nõutava riigilõivu , võttes aluseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (kuni 31.12.2008.a.) kehtivaid riigilõivumäärasid, on hageja poolt tasutud 750 krooni riigilõivu rohkem, kui seaduses sätestatud. Tulenevalt TsMS §-st 150 lg 1 p 1 ja lg 4 tagastatakse menetlusosalise, kes riigilõivu tasus, avalduse alusel tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv 250 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad TsMS § 144 p 7 alusel menetluskulude hulka. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. arve 08.02.2010.a., summas 1500 krooni (tl.57). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. 08.02.2010.a. arvest nähtub, et 1500 krooni on tasutud esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 1279,09 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1750 (250+1500) krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel meneluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.