lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-54773/42

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-54773/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2130
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Arbuja10124855

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2010. a Tartu

Tsiviilasja number

2-09-54773

Tsiviilasi

OÜ Arbuja (registrikood: 10124855; asukoht: Põlvamaa Veriora vald Kikka küla Kotka talu) hagi Riina Rattiku vastu kahjuhüvitise 6210 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2283 krooni

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 02.03.2010. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riina Rattiku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Riina Rattik Vastustaja OÜ Arbuja

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 02.03.2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta Riina Rattiku kanda 51 % ulatuses OÜ Arbuja poolt maakohtus kantud kuludest. 49 % ulatuses jätta OÜ Arbuja poolt maakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.

Riina Rattiku menetluskulud maakohtus jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud kulud jätta Riina Rattiku kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Arbuja esitas 19.10.2009 maakohtule hagiavalduse Riina Rattiku vastu, milles palus mõista VÕS § 127 ja § 1043 alusel kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6210 krooni. Kohtuistungil loobus hageja osaliselt nõudest 2183 krooni osas seoses lisateenuse ostmisega. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja 28.09.2008 Tartus Riia 185b Teaduspargi parklas hagejale kuuluva sõiduki Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX XXX, esimese ja tagumise rehvi. Väärteo toimepanemisega on kostja hagejale tekitanud kahju. Algselt lootis hageja, et endise olukorra taastamiseks piisab lõhutud kummide vulkaniseerimisest, mis maksis 872 krooni. Tegelikkuses ei pidanud vulkaniseerimine tekitatud vigastustele vastu ning hageja oli sunnitud ostma uued rehvid, mis läksid maksma 3155 krooni. Seoses rehvide lõhkumisega ei olnud hagejal võimalik kahe päeva jooksul täita talle esitatud transporditeenuse tellimusi, ta oli sunnitud teenuse sisse ostma ja tasuma OÜ-le Intraver 2183 krooni. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele on kostja kahju hüvitamisest keeldunud.
2.Kostja märkis, et ta on toimepandud väärteo eest saanud karistuse ja juhtunut kahetsenud. Hageja väide, et ta on korduvalt püüdnud tekitatud kahju hüvitamist saada ja kostja on keeldunud, ei ole tõene. Summa 900 krooni, mille hageja politseile esitatud avalduses kahjuna märkis, on hagejale tasaarvestuse korras tagastatud. Hageja otsustas võtta Põlvamaalt Kõlleste vallast kostja istandusest 100 männitaime, samuti on hagejal kostjale tasumata 1,5 aasta garaaži rent ja töötasu OÜ-s Arbuja laadijana töötatud aja eest. Hageja ei ole vastanud ühelegi kostja kõnele, sms-le ega meilile. Vulkaniseeritud rehvide purunemisel on võimalik, et tegu oli ülekoormusega või vastu äärekivi sõitmisega. Kummiboxi juhataja on kostjale teatanud, et neile ei ole laekunud hagejalt ühtegi pretensiooni. Ühestki dokumendist ei nähtu, et uued TAK-Autost ostetud rehvid oleks kaubikule töökojas alla pandud. Järelikult osteti rehvid

tagavaraks ja kostja ei pea neid kinni maksma. Hagejal on olemas ka teine kaubik ja vajadus teenuse sisse ostmiseks mujalt puudus. Kostja soovis taastatud rehvide talle üleandmist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 02.03.2010 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja R. Rattikult OÜ Arbuja kasuks 3155 krooni. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel OÜ Arbuja menetluskulud 51% ulatuses R. Rattiku kanda ja R. Rattiku menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja torkas 28.09.2008 läbi hagejale kuuluva sõiduki parempoolse esimese ja tagumise rehvi ning kostja suhtes on väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsus. Seega on kostja VÕS § 1043 alusel vastutav hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hageja nõuab kahjuhüvitisena nii asja parandamise kui ka uue samaväärse asja soetamise kulusid. Kohtu arvates ei ole mõlema kahju hüvitamine hagejale kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus nõustus kostja vastuväidetega selles, et rehvide parandada laskmine oli hageja enda risk. OÜ Kummibox selgitusest 29.09.2008 arvele nähtub, et rehvid parandati kliendi soovil, küljelt läbilõigatud rehvidele garantiid ei antud ja see oli kliendi omal vastutusel. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja on taotlenud talle lõhutud rehvide välja andmist, milleks ta on kohtu arvates tulenevalt VÕS § 127 lg-st 5 õigustatud. Hageja väitel ei ole lõhutud rehvid säilinud. Seega ei ole põhjendatud hagejale rehvide taastamisega seotud kulu 872 krooni hüvitamine. Kostjalt tuleb seoses kahju tekitamisega hageja kasuks välja mõista uute rehvide soetamiseks tehtud kulutused 3155 krooni. Tehtud kulutused on kohtu arvates mõistlikud, hageja on soetanud kasutatud rehvid (samaväärsed) ning kulutuste suurus on tõendatud OÜ TAK-Auto 30.09.2008 arvega nr 820 ja selle arve tasumist tõendava 30.09.2008 maksekorraldusega. Nähtuvalt OÜ TAK-Auto selgitusest sisaldab arve nr 820 kahte rehvi, markeeringuga 195/70 R15C, ja rehvide vahetust. Kuna hageja loobus seoses teenuse ostmisega OÜ-lt Intraver nõudest 2183 krooni osas, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht hageja nõude selle osa põhjendatuse suhtes.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.R. Rattik taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, mõistes uue otsusega kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 872 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt lõhkus kostja 28.09.2008 endise x kaubiku vanad rehvid, kuna ta ei maksnud kostjale tagasi tema rahasid – kaubiku ostmiseks antud laenuprotsenti, garaaži 1,5 aasta renti, töötasu OÜ-s Arbuja tehtud laadimistööde eest jne. Kostjalt 3155 krooni väljamõistmine uute varurehvide soetamise kulude katteks 30.09.2008 arve nr 220 alusel on põhjendamatu. Nimetatud arve on tõendina ebapiisav. Hageja valetas kohtule, et TAK-Autost osteti kasutatud rehvid ja saadi hea hinnapakkumine – 2 rehvi 3155 krooni. Tegelikult osteti uued rehvid, uute (M+S) rehvide hinnad on 1300-1800 krooni, kasutatud (M+S) 195/70 R15C 104R rehvide hinnad on 500-1000 krooni (2010 veebruari hinnapakkumised, keskmine hind 750 krooni). Arvel nr 220 on kirjas, et osteti rehvid, nende allapaneku kohta puudub dokument. Liikluseeskirjades keelatud ja mõttetu risk on sõita

purunemisohtlike rehvidega linna teise otsa Võru tn lõppu TAK-Autosse, kui rehvivahetust tehakse soodsalt Kummiboxis 1,5 km kaugusel xxxx elukohast. Hageja sai arve 220 järgi 2008. a tagasi käibemaksu 481.25 krooni. Seega uute rehvide tegelik hind firmale on (3155 – 481.25) 2673.75 krooni. Hageja saab kostjalt 3155 krooni väljamõistmisel teistkordselt käibemaksu 481.25 krooni. Uute rehvide ja vanade kaubiku all olnud rehvide hinnavahe moodustab (3155 – 1500) 1655 krooni. See on lisatulu, millelt makse ei maksta. Vulkaniseeritud rehvid jättis hageja endale – puhastulu 1500 krooni (750 krooni kasutatud rehvi tk). Kostja peab õiglaseks ja mõistlikuks läbitorgatud rehvide taastamiseks tehtud kulude hüvitamist, 29.09.2008 arve nr 283395 alusel 872 krooni, mis on dokumentaalselt tõendatud reaalsed kulud rehvide remondile ja vahetamisele, mille tulemusena saadi kaubikule sõidukõlblikud rehvid. Sama summa oli märgitud ka politseile esitatud avalduses. 10.02.2010 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja tagastab 15.02.2010 kostjale läbitorgatud ja vulkaniseeritud rehvid, tuues need OÜ Kummibox õuele. Hageja esindaja teatas 12.02.2010, et rehve pole alles. Asitõendite mitteesitamine näitab, et hageja väited vulkaniseeritud rehvide tugevast sopistumisest ei ole tõendatavad. 30.09.2009 hommikul xxx juures seisnud kaubiku, registreerimismärgiga XXX XXX, vulkaniseeritud rehvid ei olnud välja sopistunud ja katsumisel oli rehvide pind sile. Ei ole usutav, et mõlema rehvi vulkaniseeritud kohad paisuvad samaaegselt. Arve järgi remonditi kasutatud talverehve, mitte universaalrehve (M+S), siit ka võimalus, et katkilõigatud rehve ei vulkaniseeritudki, vaid taastati suvalised kasutuskõlblikud talverehvid. Puudub ka fotomaterjal, mille hageja esindaja oleks kindlasti teinud, kui väljasopistumine oleks reaalselt aset leidnud.

Pärast apellatsioonkaebuse esitamist on apellant esitanud ringkonnakohtule veel mitu kirjalikku pöördumist. 05.04.2010 saabunud pöördumises palub apellant nõuda ringkonnakohtul hageja seaduslikult esindajalt välja järgmised dokumendid: 1) väljavõte kostjale saadetud kirjadest ja pöördumistest seoses võlgade tagasimaksmisega (hagiavalduses väitis hageja, et ta pöördus korduvalt kostja poole ja soovis rehvide hüvitamist, kuid kostja olevat keeldunud). Seda küsimust kohtuistungil ei puudutatud; 2) tõend selle kohta, kas ja kui suure summa hüvitas hagejale lõhutud rehvide eest KASKO kindlustus; 3) tõendusmaterjal, et rehvid olid välja sopistunud, sest rehve kostjale ei tagastatud; Lisaks soovib apellant ringkonnakohtult arvamust hageja seadusliku esindaja E. P. valetamise kohta hagiavalduses. Hageja on kostjat laimanud ja kohtule valetanud. 26.04.2010 saabunud pöördumises palub apellant ringkonnakohtul nõuda hagejalt veel üks kord tõendeid hageja väite, et hageja on korduvalt püüdnud võla tagasimaksmist küsida, kuid kostja on keeldunud, tõestamiseks. Oma väite tõendamise kohustus lasub väite esitajal. Kostja väidab, et hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole. Apellant märgib, et valesid on fabritseeritud suurel hulgal ka kostjalt nõutud summa kujundamisel. Apellant lisab, et on rehvide lõhkumisega tehtud kahju 900 krooni hüvitanud juba 2008 sügisel, kui saatis hagejale sõnumi, et võtku hageja kostja istandusest 100 männitaime – sellega saab rehvide lõhkumisega tekitatud kahju tasaarvestatud. Kuna eitavat vastust ei tulnud ja hageja kasutuses olevale maatükile kostja 150 männitaime istutati, siis seega hüvitas kostja kahju ca 1350 krooni väärtuses. 2009 augustis lubas hageja esindaja Põlva politseinikele kostja juuresolekul, et helistab enne toomist ja tagastab x talust kõik kostja taimed. Tänaseni pole ühtki taime tagastanud.

Apellant märgib muuhulgas, et hageja esindajat E. P. on väärteo korras karistatud 21.08.2008 80 trahviühikuga e 4800 krooni väärteoasjas nr 2602,08,011017. 28.04.2010 esitatud pöördumises märgib apellant, et hageja esindaja E. P. tegeleb laimu levitamisega; ehkki tema väitel olevat politsei kostjat kolmel korral karistanud, on karistusregistri teatise järgi kostjal üks väärtegu, mille fabritseeris E. Pr.; samuti on vale väide, et mingi pere Tallinnast võttis kostjaga seoses hageja esindajaga ühendust. 02.05.2010 saabunud pöördumises kordab apellant muuhulgas soovi, et ringkonnakohus nõuaks hagejalt tõendeid tema väite, et hageja on korduvalt püüdnud võla tagasimaksmist küsida, kuid kostja on keeldunud, tõestamiseks, ning rõhutab, et hageja väidab, et osteti kasutatud rehvid väga hea hinnaga, tegelikult aga soetati vanade rehvide asemele täiesti uued rehvid 3155 krooniga, mitte samaväärsed kasutatud rehvid, mille hinnaks on turul 600-700 krooni/tk. Õige ei ole hageja väide, et ostutšekk kajastab ka rehvide allapanekut, arve kajastab ainult ostu, allapanekut ei toimunud, sest vulkaniseeritud rehvid pidasid vastu. Kostja käis tunnistajatega 29. ja 30.09.2008 auto juures xxx ja mingit väljasopistumist ei olnud. Summa 3155 kr sisaldab käibemaksu 481.25 krooni, mille hageja on riigilt tagasi saanud 2008. a. Seega küsib hageja kostjalt ka juba tagastatud käibemaksu, saades puhastulu (2 x 481.25) 962.50 kr. Hageja ebaausat käitumist on näha igal sammul. Hageja ei soovi mäletada oma võlgnevusi, toomata jäänud vallasvara ning kostjale tekitatud kahjusid tagastamata lillede ja väljakaevatult garaaži õuele kuivama jäetud männitaimede näol, maksmata tasu laadijana tehtud tööde eest.

5.OÜ Arbuja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt arutati kohtuistungil läbi kõik vajalikud küsimused ja lepiti teatud asjades kokku. Hageja on esitanud kõik vajalikud dokumendid. Kostja poolt läbilõigatud kahe rehvi asemele on hageja soetanud kaks samaväärset rehvi. Arve summas 3155 krooni sisaldab kahte rehvi ja vahetuspaketti, mille hind turul on igati normaalne. Osast kahjust loobus hageja seetõttu, et see asi ükskord ära lõpetada, kuid kõikidest kahjudest ta ei loobu. Kostja on kohtus oma süüd tunnistanud ja seega peab ta kahju hüvitama. Hageja väidetele ja tõenditele vastuväidete esitamise korral lasub vastuväidete tõendamiskoormus kostjal. Hageja märgib muuhulgas, et politsei on kostjat kolmel korral karistanud. Sarnast skeemi kasutab kostja veel ühe Tallinna pere peal, kes on hagejaga ühendust võtnud. Kostja on hageja esindaja kohta politseile palju avaldusi teinud, kuid politsei ei ole ühtegi väärteomenetlust alustanud, vaid kõik on kohe lõpetatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant esitas tähtaegselt apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsust 2283 kr ulatuses põhjusel, et apellandi arvates on hageja nõue põhjendatud üksnes rehvide parandamise nõude osas summas 872 kr.

Ringkonnakohus märgib, et nimetatud nõude ja summa osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning hageja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud nõude rahuldada hagi osas, mille rahuldamata jätmisega hageja nõustus. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused selle kohta, et hageja rehvide ostmise nõue on põhjendamatu ja ülemäärane, ei ole õiged. Ringkonnakohus leiab, et hageja on maakohtus esitatud tõenditega oma nõude alust ja suurust tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi.

8.Ringkonnakohus tagastab TsMS § 652 lg 4 alusel apellatsioonkaebusele lisatud e-kirja ja uute rehvide hinnakirja. Apellant ei ole põhjendanud, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta uute tõenditega tõendada soovib, samuti ei ole apellant põhistanud, miks nimetatud tõendid esmakordselt ringkonnakohtule esitatakse. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole ka asjakohaste tõenditega.
9.Pärast apellatsioonitähtaja möödumist esitas apellant ringkonnakohtule 05.04.2010. a, 26.04.2010. a, 28.04.2010. a ja 02.05.2010 kirjalikud pöördumised, mis sisaldasid taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata TsMS § 238 lg 1 tuginedes, mille kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asja lahendamisel tähtsust. Apellandi poolt hilinemisega ja põhjendusi esitamata esitatud taotlused ei ole asjakohased. Ringkonnakohus märgib, et apellandi väited tema poolt hagejale pakutud tasaarvestuse kohta on maakohus jätnud tähelepanuta ning apellant ei vaidlustanud selles osas maakohtu otsust.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda.

Egon Konsand

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja