2-10-34537/7 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-34537 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Korterelamu, asukohaga Uus-Sauga 38 Pärnu, haldamiseks ja majandamiseks on 2002. a asutatud Korteriühistu Uus-Sauga tn 38 (edaspidi hageja). Elamus asuva korteri nr 6 omanik ja korteriühistu seaduse (edaspidi KÜS) § 5 alusel korteriühistu liige Anu Limeng (edaspidi kostja) on kohustatud osa võtma elamu majandamiskuludest vastavalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustele ning tasuma ühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, s.h haldustasu arvestatuna kostjale kuuluva eluruumi üldpinna ning kostja poolt tarbitud veevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse, prügiveo ja üldelektri eest. Kostja ei ole alates 2008. a septembrist tasunud nõuetekohaselt temale esitatud arveid ning võlgneb perioodi 01.08.2008. a kuni 31.05.2010. a haldustasu ja kommunaalteenuste eest seisuga 31.05.2010. a hagejale 5733 krooni, millele lisandub viivis 0,07 % päevas laekumata võlasummalt alates 01.08.2008. a kuni 31.05.2010. a, s.o viivis 719,80 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlga likvideerima asunud ega taotlenud ka maksegraafikuga võla tasumist. 18.07.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu haldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevuse ning viivise nõudes summas 6452,80 krooni /tlk 4-20/. 16.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 29-32/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 29.09.2010.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2-10-34537 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 18.07.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 5733 krooni ja viivise väljamõistmist summas 719,80 krooni. Hageja on kohtule esitanud: Korteriühistu Uus-Sauga tn 38 Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte, mille kohaselt K. Pilv on KÜ juhatuse liige; Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri väljavõtte Uus-Sauga 38 korter 6 kohta, mille kohaselt on II jakku kantud omanikuna Anu Limeng; hageja poolt 15.07.2009. a kostjale esitatud arve nr 09079 summas 1834,28 krooni /tlk 11/; hageja poolt 15.05.2010. a kostjale esitatud arve nr 10056 kogusummas 6337,19 krooni, mille kohaselt kuulub tasumisele jooksva kuu haldustasu, laen ning laenuintress ning eelneva kuu tasu vee, prügiveo ja elektri eest kogusummas 399,70 krooni, võlg seisuga 30.04.2010 on 5333,39 krooni ning viivised seisuga 30.04.2010 on 604,10 krooni /tlk 13/; kostja korteri arvete ja laekumiste ajalugu 2008. a, mille kohaselt on arvete kogusumma 6191,90 krooni, kostja on tasunud 5749,94 krooni ning viiviseid on arvestatud summas 13,70 krooni /tlk 15/; kostja korteri arvete ja laekumiste ajalugu 2009. a, mille kohaselt on arvete kogusumma 5921,50 krooni, kostja on tasunud 2767,67 krooni ning viiviseid on arvestatud summas 386,70 krooni /tlk 17/; kostja korteri arvete ja laekumiste ajalugu 2010. a jaanuar kuni juuni, mille kohaselt on arvete kogusumma 2535,30 krooni, kostja on tasunud 0 krooni ning viivised on arvestatud summas 468,70 krooni /tlk 19/. Viimatinimetatud väljavõtte kohaselt on mais 2010 arvestatud viiviseid summas 115,70 krooni. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõendite alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 8 2. lause sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 alusel on tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama §-i lg 2 alusel on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.

2-10-34537 KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Anu Limeng'ilt hageja Korteriühistu Uus-Sauga tn 38 kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6452,80 krooni, millest põhivõlgnevus on 5733 krooni ja viivis 719,80 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 krooni ja riigilõiv elektrooniliste menetlusdokumentide väljatrüki eest summas 40 krooni. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1240 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 21/. Nimetatud summast 1200 krooni on riigilõivu hagiavalduse esitamise eest. Lisaks on hageja tasunud 40 krooni elektrooniliste menetlusdokumentide väljatrüki eest. TsMS § 340 lg 4 sätestab, et kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida.