2-10-23821/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2.Välja mõista kostjalt Signe Silde'lt AS SEB Pank kasuks menetluskulu kogusummas 3000 (kolm tuhat) krooni s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2250 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik 25.06.2007. a sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja Signe Silde (edaspidi kostja) U-Net'i vahendusel arvelduslaenu lepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt avati kostja arvelduskontol laenulimiit summas 14 000 krooni. Lepingu p 3.2.2 kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada laenulimiidi ulatuses konto jäägist suuremat summat lepingus märgitud tähtaja jooksul. Laenutähtpäeval kohustus kostja tagastama kasutatud laenulimiidi summa tagades oma kontol rahaliste vahendite olemasolu, mis kataks laenulimiidi summa ning kõik muud lepingust tulenevad maksed. Laenutähtpäevaks leppisid pooled kokku 25.06.2008. a. Lepingu p-st 4 tulenevalt oli fikseeritud intressimääraks 17% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi igakuiselt 06. kuupäevaks. Kostja rikkus lepingut, mistõttu ütles hageja lepingu ülesse alates 18.05.2010. a. 19.05.2010. a esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16 374,73 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 03.06.2010. a määrusega kostjale makseettepaneku võla tasumiseks, mille kostja sai kätte 04.06.2010. a. 11.06.2010. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 31.08.2010. a määrusega lõpetas kohus käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 03.09.2010. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 09.09.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 12 489,80 krooni ja täiendava viivise nõudes kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja seisukoht 10.09.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 39-42/. 06.10.2010. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet ning soovib selle esimesel võimalusel pangale tagastada. Vastuhagi esitada ei soovi, on nõus asja kirjaliku menetlusega ning võtab menetluskulud enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 10 963,85 krooni, intressivõlgnevust summas 923,99 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 08.09.2010 (k.a) summas 601,96 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist viivisemääraga 17% aastas tasumata põhinõudelt alates 09.09.2010. a Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Signe Silde'lt hageja AS SEB Pank kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 12 489,80 krooni, millest põhivõlgnevus on 10 963,85 krooni, intressivõlgnevus 923,99 krooni ja 08.09.2010 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 601,96 krooni. Samuti kuulub S. Silde'lt AS SEB Pank kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 17% aastas tasumata põhinõudelt alates 9. septembrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista ning kostja on hagi õigeksvõtul põhinevas vastuses nõustunud menetluskulud enda kanda võtma. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks hagiavalduse ja sellele lisatud kuludokumentide kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni /tlk 18, 37/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 2250 krooni /tlk 32, 36/. 27.10.2010. a kirjaga hageja kinnitas, et tema menetluskuludeks on riigilõiv kogusummas 3000 krooni. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ning kohtule esitatud vastuses on kostja kinnitanud, et on nõus kandma hageja menetluskulud. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 2250 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud 10.09.2010. a /tlk 36/.