Diana Prohhorova ja Lidia Prohhorova hagi Terje Käärik ja Tarmo Käärik vastu 409 882 krooni väljamõistmiseks
Hagihind
409 882 krooni Hagejad: - Diana Prohhorova - Lidia Prohhorova - Hagejate esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond, Riia 14, Valga 68203) Kostjad: - Terje Käärik - Tarmo Käärik Kostjate esindaja: vandeadvokaat Tauri Sokk (Advokaadibüroo De Lege, Vanemuise 54, Tartu 50410)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
08.09.2010.a.
Protokollija
vanemistungisekretär Natalia Mark
RESOLUTSIOON
1.Kohaldada hagejate nõudele aegumist.
2.Jätta rahuldamata Diana Prohhorova ja Lidia Prohhorova hagi Terje Käärik ja Tarmo Käärik vastu 409 882 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud solidaarselt Diana Prohhorova ja Lidia Prohhorova kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja
kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 449 lg 3, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD (tl 1-4)
1.22.02.2010.a. esitasid Diana Prohhorova ja Lidia Prohhorova Tartu Maakohtule hagiavalduse Terje Käärik ́u ja Tarmo Käärik ́u vastu 409 882 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 15.05.2006.a. kostjatega lepingu, mille kohaselt ostsid hagejad kostjatelt Tartumaal tähtvere vallas Märja alevikus Päikese tn 6 asuva kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega 2 950 000 krooni eest. Lepingu punkti 1.6.3 kohaselt kinnitasid müüjad, et lepingu esemel ei ole müüjatele teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjaid teavitanud ning mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
2.2008/2009 aasta talvel külmade ilmadega muutusid kinnistul asuva elamu põrandad külmaks, põrandaküte lakkas töötamast ning elamus normaalse temperatuuri hoidmine muutus praktiliselt võimatuks. Selguse saamiseks pöördus Lidia Prohhorova eksperdi poole. OÜ Jyrr Invest ekspert Jüri Org koostatud eksperthinnangu kohaselt on maja sokkel nõuetekohaselt soojustamata, aknaplekid tuleb uuesti paigaldada, et vältida vihmavee sattumist krohvi alla ning rõdude-varikatuste kandeosade kinnitused on puudulikult lahendatud, mille tõttu on tekkinud oluline külmasild. Kokkuvõtteks leidis ekspert, et hoones ei ole võimalik tagada normaalsel teel vajalikku soojust ning vihmavesi tungib eluruumi. Vigade kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 409 882 krooni. Eksperdilt vastuse saamise järel teavitasid hagejad kostjaid ilmnenud puudustest ning palusid neil esitada oma seisukoht puuduste kõrvaldamise osas. 26.06.2009.a. saatis kostjate esindaja hagejatele kirja, milles teatas, et kostjad peavad esitatud pretensioone põhjendamatuteks. Mõistlik aeg ehitise puudustest teatamiseks oleks olnud mitte enam kui kuus kuud. Lisaks sellele vastutavat müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 2 kohaselt vaid juhul, kui mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Seetõttu ei pidanud kostjad vajalikuks mingite läbirääkimiste pidamist ega esitatud asjaoludele sisuliste vastuväidete esitamist.
3.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi teise lõike punkti 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele eelkõige, kui asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejad ostsid kinnistu eesmärgiga kasutada seda alalise elamiskohana, mis tähendab seda, et seal peaks olema võimalik normaalse kütmisega saavutada elamiskõlblik temperatuur.
4.Elamu ehitas OÜ KVL Ehitus, mille juhatuse liikmeks on Tarmo Käärik. Tegemist on juba alates 2001. aastast tegutseva ettevõttega, mille peamiseks tegevusalaks on olnud elamute
ehitamine. Nimetatud asjaolu oli hagejatele enne kinnistu ostmist teada. Seega oli hagejatel põhjus eeldada, et elamu on rajatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ning hoone kvaliteet on nõuetekohane. Kostja Tarmo Käärik pidi olema teadlik sokli puudulikust soojustamisest ning vigadest varikatuse konstruktsioonis, kuid ta ei teavitanud hagejaid varjatud puudustest ning rikkus sellega tahtlikult VÕS § 217 lõikes 1 sätestatud kohustust anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi.
5.VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Eksperdi arvamusest nähtuvalt on hoone sokkel kas täiesti soojustamata või on seda tehtud ebapiisavalt. Seina paigaldatud plaatide murdumise ja lahtitulemise põhjuseks peab ekspert vundamendi läbikülmumisega kaasnenud kerkimist. Arvestades Tarmo Käärik ́u erialast ettevalmistust ning pikaajalist kogemust ehituse valdkonnas võib eeldada, et ta oli elamul esinevatest puudustest teadlik, kuid ei teavitanud kinnistu ostjaid sellest.
6.VÕS § 220 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejad avastasid puudused 2008/2009 aasta talvel, kui vaatamata kütmisele ei õnnestunud hoones tagada normaalset temperatuuri. Hagejad teatasid kostjatele asja lepingutingimustele mittevastavusest 2009. aasta mais, s.o pärast eksperdilt arvamuse saamist. Hagejad tegid kostjatele ettepaneku asuda läbirääkimistesse, kostjad keeldusid. Hagejate hinnangul on tegemist keeldumisega müüdud asja parandamisest. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja ise asja parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. KOSTJATE VASTUS (tl 81-83)
7.03.06.2010.a. esitasid kostjad oma vastuse hagiavaldusele. Kostjad on seisukohal, et hagi on aegunud. Hagiavalduse aluseks on VÕS § 208 lg 1 mõistes müügileping, mis sõlmiti hagejate ja kostjate vahel 15.05.2006.a. Lepingu eseme valduse üleandmine s.o. otsese valduse üleandmine hagejatele kui ostjatele toimus kostjate poolt 01.07.2006.a. (müügilepingu punktist 3.1.tulenev tähtaeg). Hagi on ajendatud väitest, et üleantud asi ei vasta VÕS § 217 tähenduses lepingutingimustele. Hageja nõuab VÕS § 222 lg 5 alusel asja parandamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist.
8.Vastavalt VÕS § 227 algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul toimus asja üleandmine (aegumistähtaja algus) hagejatele 01.072006.a., hagi on esitatud aga 18.02.2010.a. Seega on asja üleandmisest nõude esitamiseni möödunud kolm aastat ja kaheksa kuud, mistõttu on hagejate nõue kostjate vastu aegunud.
9.Tartu Maakohus on oma varasemas jõustunud ja sarnastel asjaoludel tehtud 21. jaanuari 2009. a otsuses nr 2-07-42783 kinnitanud, et müügilepingust tuleneva nõude aegumisel näeb just VÕS § 227 ette erisuse võrreldes TsÜS §-s 147 ettenähtud üldreegliga – müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale, mitte nõude sissenõutavusest. Aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 146 lg-st 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ka Tartu Ringkonnakohus on jõustunud otsuses nr 2-06-17517 (22. november 2007.a) väljendanud seisukohta, et asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õigus säilib üldise hagi aegumise tähtaja
jooksul ning isik saab tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele üksnes VÕS § 227 sätestatud tähtaja jooksul. VÕS § 227 sätestatud nõuete aegumise regulatsioon erineb mõnevõrra TsÜS §-s 147 sätestatud üldisest nõude aegumise tähtaja algushetkest, milleks on nõude sissenõutavaks muutumise hetk. Erisused VÕS-i § 227 ja TsÜS-i § 147 rakendamisel seonduvad eelkõige müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivate kahju hüvitamise nõuete aegumisega: TsÜS-i § 147 rakendamise korral hakkaksid vastavad nõuded aeguma kahju tekkimisest, VÕS-i § 227 rakendamisel hakkavad kõik lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivad nõuded aeguma üheaegselt, st asja üleandmisest ostjale. Müügilepingu mittekohase täitmise korral, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale, aeguvad seetõttu VÕS-i § 222 lg-st 1 tulenevad asja parandamise ja asendamise nõue, samuti § 222 lg-s 5 nimetatud nõue (just see on käesoleva hagi aluseks olev nõue) ja §-st 115 tulenev kahju hüvitamise nõue.
10.Seega, müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivad nõuded alluvad üldistele TsÜS-i §-is 146 sätestatud lepinguliste nõuete suhtes kehtivatele aegumistähtaegadele. Reeglina aeguvad vastavad nõuded kolme aasta jooksul, aegumistähtaeg algab VÕS-i §-is 227 nimetatud ajahetkest. Eeltoodust lähtuvalt on selge, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud juba alates 01.07.2009.a., mistõttu ei soovi kostjad hagiavalduses toodud väidetele hetkel muid sisulisi vastuväiteid esitama hakata.
12.Kohus edastas kostjate vastuse hagejatele (tl 87-88). 02.07.2010.a. esitasid hagejad omapoolsed seisukohad seoses kostjate vastusega. Hagejad ei nõustu kostjate väidetega hagi aegumise kohta. Kostjate esindaja on jätnud tähelepanuta TsÜS § 146 lg 2 teise lause, mille kohaselt ei aegu ehitise puuduste tõttu müügilepingust tulenev nõue enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt on lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
13.Ehitusseaduse (EHS) § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba. Kostjad ei andnud kinnistu müümisel hagejatele üle ehitise kasutusluba ning hiljem selgus, et sellist luba ei olnudki kostjatele väljastatud. Seega tuleks TsÜS § 146 lõikes 2 sätestatud hagi aegumise tähtaega arvestada ehitise hagejate valdusesse andmisest.
14.Arvestades asjaolu, et elamu ehitas OÜ KVL Ehitus, mille juhatuse liikmeks on kostja Tarmo Käärik, leiavad hagejad, et Tarmo Käärik pidi olema teadlik ehitise puudustest, ta ei teavitanud neist hagejaid ning rikkus sellega tahtlikult oma kohustusi. Sellest tulenevalt kuulub hagejate hinnangul kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud hagi aegumise tähtaeg. KOHTUISTUNG (tl 119)
15.08.09.2010.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varem avaldatu juurde. Kostjate esindaja selgitas, et hagejate väide, mille kohaselt elamu on ehitanud KVL Ehitus OÜ, ei ole tõene. Elamu ehitas AS Jõgeva Ehitus. Kostjate esindaja jäi vaheotsuse tegemise taotluse juurde. Hagejate esindaja nõustus vaheotsuse tegemisega. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele aega täiendavate tõendite ja dokumentide esitamiseks kuni 29.09.2010.a. ning selgitas, et teeb vaheotsuse oktoobri kuu lõpuks.
16.29.09.2010.a. esitas kostjate esindaja kohtule teesid menetluse lõpetamiseks seoses hagi aegumisega. Kostjad jäid varem avaldatu juurde, kuid lisasid järgmist. 2004. aasta märtsikuus,
pärast kõigi siseviimistlustööde lõpetamist ja Tähtvere Vallavalitsuse eelkontrolli, taotleti elamule kasutusluba ning Tähtvere Vallavalitsus esitas 15.04.2004. a kostjatele kasutusloa vormistamiseks arve. Arve tasumist kostjate poolt 19.05.2004.a. tõendab pangakonto väljavõte. Kasutusluba, mis iseenesest ei tõenda ega saa tõendada ehitise valmimist, väljastati küll alles 27.06.2006.a, kuid seda seoses Tähtvere Vallavalitsuse ametnike poolse lohakuse tõttu (Tähtvere Vallavalitsuse kiri 12.07. 2010. a nr 6-5/770).
17.Kostjad rõhutavad veelkord, et asja üleandmisest nõude esitamiseni on möödunud üle kolme aasta ja seitsme kuu ning sellest tulenevalt on hagi aegunud ja kostjad paluvad kohtul kohaldada hagi suhtes aegumist. Hagejate viidatud sätet (TsÜS § 146 lg 2 teist lauset ei saa antud kontekstis kasutada, kuna tegemist on ennekõike juhtumitega, kus ehitise müüb sellesse esimestena elama asuvatele ostjatele ehitise ehitanud isik. Kõik tõendid, mis kohtule on esitatud näitavad selgelt, et ehitis ehitati 2002.a. ning siseviimistlus valmis 2003.a. Kostjad asusid sellesse elama 2003.a. suvel ning ehitis valmis 2004.a kevadeks, s.o. kuus aastat enne hagi esitamist.
18.Lisaks eeltoodule on hagejad oma vastuses meelevaldselt soovinud näidata, et tegemist oli kostjate pahatahtlikkusega ning palunud seega kohaldada 10-aastast aegumistähtaega. Pahatahtlikkuse sisustamisel on hagejad viidanud paljasõnaliselt üksnes asjaolule, et elamu müüja Terje Käärik ́u tollane abikaasa Tarmo Käärik oli ametis OÜ-s KVL Ehitus ning et vastava elamu ehitas OÜ KVL Ehitus. Mitte ükski tõend seda aga ei kinnita. Kostjad on esitanud kirjalikud tõendid, mis näitavad üheselt ja vankumatult, et vaidlusaluse elamu on ehitanud 2002.a. AS Jõgeva Ehitus, kellega kostjatel puudub vähimgi isiklik suhe, ning ainsaks suhteks on töövõtuleping, mis oli sõlmitud Terje Käärikuga ning täidetud 2002.a. ehk kaheksa aastat enne hagiavalduse esitamist. Seega ükski viide kostjate pahatahtlikkusele (arvestades veel siinkohal ka asjaolu, et ostu-müügileping sõlmiti Terje Kääriku kui Müüja ja hagejate kui Ostjate vahel) ja sellega seoses pikendatud aegumistähtaja kohaldamisele ei ole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta.
19.29.09.2010.a. esitas ka hagejate esindaja kohtule täiendavad seisukohad (tl 120-126). Hagejate hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostjad on sõlminud elamu ehitamiseks lepingu mõne teise ehitusettevõttega. Kostja Tarmo Käärik on isik, kes omab ehitusalaseid eriteadmisi ning ulatuslikku vastavat praktikat. OÜ KVL Ehitus kodulehel (www.kvlehitus.ee) sisalduva teabe kohaselt on tegemist ettevõttega, mis tegeleb peatöövõtu, üldehituse ja betoonitöödega. Samas antakse teada, et KVL Ehitus OÜ tegutseb alates 2001.aastast ning osaühingu omanikud on aktiivselt seotud ettevõtte jooksva tegevusega. Eeldades, et Tarmo Käärik ei esita avalikkusele valeandmeid, tuleb tõdeda, et tegemist on isikuga, kes on hästi kursis ehitusalaste küsimustega. Seega on alust arvata, et ta oli kursis tema enda perekonna vajadusteks rajatava hoone ehitustöödega ning puudustega elamu konstruktsioonis. Kinnistu ostu-müügilepingus kinnitab Tarmo Käärik, et elamul ei ole varjatud puudusi. Eeltoodust nähtuvalt on kohustatud isik jätnud tahtlikult täitmata oma kohustuse anda ostjale täielikku ja objektiivset informatsiooni. Sissekirjutus omab Eesti Vabariigis vaid informatiivset tähendust, mis näitab isiku seotust teatud aadressiga ning ei saa tõendada seda, kas ja millal eluruumi tegelikult kasutama asuti. Seetõttu ei saa väita, et Päikese 6 asuv elamu valmis juba 2003. aastal ning sellest ajast peaks lähtuma hagi aegumise tähtaja arvutamisel.
20.Kostjate viide, et kasutusluba jäi väljastamata ametniku hooletuse tõttu, on vaid oletus, tõendeid selle kohta kostjad esitanud ei ole. Kostjad võisid tõepoolest esitada taotluse kasutusloa väljaandmiseks juba varem, kuid sellest ei saa järeldada, et selleks ajaks oli hoone lõplikult valmis ning kõlblik elamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et asjas tuleb vaheotsusega lahendada kostja poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlus.
22.TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
23.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kostja Terje Käärik sõlmid AS-ga Jõgeva Ehitus töövõtulepingu elamu ehitamiseks kostjatele kuulunud kinnistule Tartumaal Tähtvere vallas Märja alevikus. Kostjad on kinnitanud, et asusid nimetatud elamusse elama 2003. aastal ning elasid seal kolm aastat, s.o kuni elamu müümiseni hagejatele 2006. aastal. Kuni 2009. aastani hagejad kostjatele pretensioone ei esitanud.
24.Kohus on seisukohal, et maja valmimise ajaks tuleb lugeda hetke, mil valmis siseviimistlus ja mil kostjad majja faktiliselt elama asusid, s.o 2003. aasta kevadel. Asjaolu, et selleks ajaks ei olnud elamul kasutusluba, ei tõenda seda, et elamu ei olnud elamiseks valmis. Kasutusloa andmine võib viibida mitmete asjaolude tõttu, mis iseenesest ei näita elamu valmidusastet. Kasutusloa olemasolu või selle puudumine ei mõjutanud hagiavalduse alusena märgitud võimalike puudusi ehitisel (vähene või olematu soojustus, ehituslikud iseärasused).
25.Kohtu hinnangul tuleb antud juhul hagi aegumise tähtaja kulgemist hakata arvestama alates 02.07.2006.a. Hagejatele anti elamu üle 01.07.2006.a. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohaldada tuleb TsÜS § 146 lõiget 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
26.Hagejad on müügilepingu punktis 1.7.1 kinnitanud, et on lepingu eseme üle vaadanud ja on lepingus toodud andmete alusel teadlikud maaüksuse suurusest ja piiridest ning lepingu eseme seisukorrast. Kohus selgitab, et kerge vaatluse läbi oleks hagejatel olnud võimalik lepingueseme ülevaatamise käigus märgata varikatuse metallist konstruktsioone ja elamu sokli soojustuse seisundit. Nimetatud asjaolude hindamiseks ei olnud vajalik nt konstruktsioonide avamine. Hagejad on kinnitanud lepingus, et on eseme üle vaadanud ja teavad selle seisukorda. Eseme ülevaatamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus hagejate nimetatud puudusi varjatud puudusteks. Hagejate endi kinnitusel ilmnesid hagiavalduses kirjeldatud asjaolud alles 2008/2009 aasta talvel, seega mitu aastat pärast elamu soetamist. Kohtu hinnangul oleks hagejad pidanud juba peale esimest majas elatud talve aru saama hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest.
27.Kostjad on tõendanud, et ei ole ise nimetatud elamut ehitanud, samuti ei ole ehitamisega seotud Tarmo Kääriku isikuga seotud ja ehitusega tegelev ettevõte KVL Ehitus OÜ. Asjaolu, et Tarmo Käärik on nimetatud ettevõttega juhatuse tasandil seotud, ei anna alust eeldada, et tegemist on ka ehitusalaste teadmistega isikuga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja eriala või töökogemuse kohta. Seega on hagejate viide kostjate pahatahtlikkusele asjakohatu.
28.Antud juhul ei tuvastanud kohus ka TsÜS 10. ptk 5 jaos, sh § 167, sätestatud aegumise katkemisele või peatumisele viitavaid asjaolusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle koha,
et käesoleva kohtuasja pooled oleks nõude osas pidanud mingeid eelnevaid läbirääkimisi. Sellest tulenevalt on kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ning hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab käesoleva hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda..
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.