2-10-47505/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-47505 Ärinimi - Outmaster OÜ; Registrikood – 11252012; asukoht - Kangelaste 8-65, Narva 20603; osakapital - 40 000 krooni; põhitegevusala - metallkonstruktsioonide tootmine; juhatuse liikmed S V (alates 06.06.2006); I V (alates 06.06.2006); I A (alates 03.05.2006 kuni 07.06.2006). Maksejõuetuse tekkimine Võlgnik kanti äriregistrisse 03. mail 2006. Võlgniku põhitegevusalaks on metallkonstruktsioonide tootmine. Äriregistri andmetel võlgniku 2008. aasta majandusaasta aruande kohaselt rentis võlgnik tööruumid AS-lt Narva Bark. Töid teostati Eesti territooriumil, välispartnereid võlgnikul ei olnud. Võlgniku peamised äripartnerid 2008. aastal olid Rauameister AS ja Baltik Real Grupp OÜ. Võlgniku juhatuse liikme I V pankrotiavalduse kohaselt võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon asub juhatuse liikme S V käes ning alates novembrist 2009 ei võimaldanud S V osaleda I V äriühingu majandustegevuses. I V selgituse kohaselt viis S V äriühingu dokumentatsiooni enda juurde ja keeldus I V dokumente väljastamast. I V selgituse kohaselt on S V võlgniku vara ära müünud ja käesoleval hetkel võlgnikul vara puudub. Arvestades võlgniku võlgade suurust (Maksuja Tolliamet võlg 23. septembri 2010 seisuga - põhivõlg 588 023 krooni ja intressid 164 133,37 krooni) ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotihaldur saatis 11. oktoobril 2010 teabenõude võlgniku e-posti aadressile [email protected], 12. oktoobril 2010 äriregistrijärgsele aadressile Kangelase 8-65, Narva, tähitud postiga ja 13. oktoobril 2010 võlgniku juhatuse liikmele S V, xxx, tähitud postiga, kuid käesoleva ajani ei ole haldur vastust saanud. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda vastust maksejõuetuse põhjuste ja maksejõuetuse tekkimise aja suhtes, kuivõrd juhatuse liikmed ei ole esitanud ajutisele haldurile nõutud dokumente. Võlgniku 31. detsembri 2008 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 2008. aastal 75 138 krooni. Seisuga 31. detsember 2008 oli võlgnikul varasid kokku summas 2 327 248 krooni, kohustusi 546 578 krooni ning omakapital oli 1 780 670 krooni. Võlgniku 31. detsembri 2007 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 2007. aastal 1 702 008 krooni. Seisuga 31. detsember 2007 oli võlgnikul varasid kokku summas 2 773 703 krooni, kohustusi 917 895 krooni ning omakapital oli 1 855 808 krooni. Võlgniku 31. detsembri 2006 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 111 928 krooni. Seisuga 31. detsember 2006 oli võlgnikul varasid kokku summas 600 920 krooni ja kohustusi 448 992 krooni ning omakapital oli 151 928 krooni. Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikme I V pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul varad puuduvad. Telefonivestluses 19. oktoobril 2010 teatas võlgniku juhatuse liige S V, et AS Viking Motors hindamisakti kohaselt (juuli-august 2010 seisuga) on maasturi Opel Antara väärtuseks määratud 117 000,00 krooni. Äriregistri andmetel oli võlgniku 2008 bilansi kohaselt 31. detsembri 2008 seisuga järgmised varad kogusummas 2 327 248 krooni: 1) raha ja pangakontod 66 198 krooni; 2) nõuded ja ettemaksed 233 196 krooni, nõuded ostjate vastu 96 871 krooni, maksude ettemaksed ja tagasinõuded 89 926 krooni, muud lühiajalised nõuded 46 269 krooni, ettemaksed teenuste eest 130 krooni; 3) varud 9 001 krooni; 4) materiaalne põhivara 2 018 853 krooni, masinad ja seadmed 1 983 373 krooni, muu materiaalne põhivara 35 480 krooni. 3(9)

Äriregistri andmetel oli võlgniku 2007 bilansi kohaselt 31. detsembri 2007 seisuga järgmised varad kogusummas 2 773 703 krooni: 1) raha ja pangakontod 607 758 krooni; 2) nõuded ja ettemaksed 351 628 krooni; 3) varud 1 764 krooni; 4) materiaalne põhivara 1 812 553 krooni, masinad ja seadmed 1 802 049 krooni, muu materiaalne põhivara 10 504 krooni. Äriregistri andmetel oli võlgniku 2006 bilansi kohaselt 31. detsembri 2006 seisuga järgmised varad kogusummas 600 920 krooni: 1) raha ja pangakontod 154 102 krooni; 2) nõuded ja ettemaksed 132 878 krooni; 3) varud 175 397 krooni; 4) materiaalne põhivara masinad ja seadmed 138 543 krooni. Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab järgmisi kontosid: arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, mille saldo oli 7,21 krooni 14. oktoobri 2010 seisuga. Kohustused panga ees puuduvad. Konto käsutamise õigust omavad I V ja S V. Konto arestitud ja sundtäitmine peatatud 13. oktoobri 2010 seisuga. AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, AS-is Marfin Bank Eesti, BIGBANK AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS Citadele Banka Eesti filiaalis, AB Bankas Snoras Eesti filiaalis ja LHV Pangas võlgnik arvelduskontot ei oma. AS-ilt SEB Pank, Tallinna Äripank AS-ilt, Danske Bank A/S Eesti filiaalilt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris 14. oktoobri 2010 seisuga registreeritud alljärgnev sõiduk: maastur Opel Antara Cosmo, universaal, reg märk xxx, 2008.a, diisel, värvus must. Sõiduki omanik on võlgnik ja kasutaja S V. Sõidukile on seatud käsutamise keeld Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kasuks ning ajutise pankrotihalduri Martin Krupp kasuks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule vara ei kuulu ega ole kuulunud. AS-i DnB NORD Liising, AS-i SEB Pank Liising ja ALG Liising AS-i andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Nordea Finance Estonia AS-ilt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. Swedbank Liising AS-i teatel võlgnikul kehtivaid liisinglepingud ei ole. Swedbank Liising AS ja võlgniku vahel oli sõlmitud liisingleping nr 01105600L, mille objektiks oli maastur Opel Antara Cosmo, ehitusaasta 2008. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku reaalseks varaks maastur Opel Antara, reg märk xxx, 2008.a, mille turuväärtuseks on võlgniku juhatuse liikme S V selgituse kohaselt AS Viking Motors hindamisaktiga (juuli- august 2010.a seisuga) määratud 117 000,00 krooni. Samas võlgnik ei ole esitanud haldurile eeltoodud hindamisakti ja haldurile ei ole teada, millises seisukorras sõiduk on, kuivõrd halduril ei ole olnud võimalust varaga tutvuda. Sõiduki tegelik turuväärtus selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 23. septembri 2010 seisuga põhivõlg 588 023,00 krooni ja intressid 164 133,37 krooni. 4(9)

2-10-47505 Äriregistri andmetel oli võlgniku 2008 bilansi kohaselt 31. detsembri 2008 seisuga kohustusi kokku kogusummas 546 578 krooni alljärgnevalt: 1) lühiajalised kohustused 546 578 krooni, laenukohustused 40 216 krooni, võlad ja ettemaksed 506 362 krooni. Äriregistri andmetel oli võlgniku 2007 bilansi kohaselt 31. detsembri 2007 seisuga kohustusi kokku kogusummas 917 895 krooni alljärgnevalt: 1) lühiajalised kohustused võlad ja ettemaksed 917 895 krooni. Äriregistri andmetel oli võlgniku 2006 bilansi kohaselt 31. detsembri 2006 seisuga järgmised kohustused kogusummas 448 992 krooni alljärgnevalt: 1) lühiajalised kohustused võlad ja ettemaksed 448 992 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 15. oktoobri 2010 teatise kohaselt võlgnikul on võlgnevus 593 495,00 krooni, mis koosneb käibemaksust, kinnipeetud tulumaksust, sotsiaalmaksust, töötuskindlustusmaksest ja intressidest. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 171 851,40 krooni. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte seisuga 14. oktoober 2010) kohaselt toimub võlgniku suhtes järgmine täitemenetlus: kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses on võlgniku suhtes avatud 12. mail 2009 toimik nr 158/2009/1887, peamine sissenõudja on Rahandusministeerium ning nõude summa on 5 000,00 krooni. Ajutise haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 765 346,40 krooni ja Rahandusministeeriumi ees summas 5 000,00 krooni (täitemenetlus). Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31. detsembri 2008 ja 31. detsembri 2007 bilansid. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2007.a seisuga 1,047 ja mitterahuldav 31.12.2008.a seisuga 0,564. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus oli 2008.a seisuga kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja normi piires 2007.a 1,045, ning alla lubatud piiri 2008.a. 0,548. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid 5(9)

2-10-47505 vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 2007.a 43 255, kuid negatiivne 2008.a -238 183, mis tähendab, et äriühingul on suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist üle normi olles 2007.a 0,331 ja 2008.a 0,235. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe 2007.a 0,495 ja 2008.a 0,307. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole halduril olnud võimalik tuvastada, kuivõrd haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud mitte ühtegi võlgniku majandustegevust puudutavat dokumenti, siis ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Samuti on halduril väga keeruline anda hinnangut sellele, kas äriühing on maksejõuetu või mitte. Haldur palub välja kuulutada Outmaster OÜ pankrot, kinnitada Outmaster OÜ pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, [email protected], telefon 50 72 034), määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 07. oktoobri 2010 kohtumäärusega nimetati Outmaster OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: suhtles võlgniku esindajaga – 1 h; tutvus võlgniku registri ja arhiivmaterjalidega – 2 h; koostas ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse - 1 h; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid – 2 h; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostasin ajutise pankrotihalduri aruande – 6 h. 6(9)

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku teadaolevate varade väärtuseks on mitte rohkem kui 117 000 krooni (ainukeseks varaks on maastur Opel Antara) ja teadaolevad kohustused Maksu- ja Tolliameti ees summas 765 346,40 krooni ja Rahandusministeeriumi ees summas 5 000,00 krooni (täitemenetlus), kokku 770 346,40 krooni, s.o võlad ületavad vara väärtust ligikaudu 6,5 kordselt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Ajutise halduri esitatud finantsanalüüsist selgub, et võlgniku majandustegevus oli 2008. aasta seisuga kahjumis ning seetõttu puuduvad käesoleval hetkel võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks; äriühingul on suur käibekapitali defitsiit ja sõltuvus võõrkapitalist; võlausaldajate riskimäär on võlgniku puhul lubamatult suur. Käesolevaks ajaks teadaolevatel andmetel ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et võlgnik esitas ajutisele haldurile bilansi seisuga 01. oktoober 2010, milles on varade väärtuseks märgitud 550 000 krooni. Ajutine haldur leiab, et bilanss ei vasta tegelikkusele. Lisaks märkis ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seetõttu võib eeldada, et maksujõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud.

2-10-47505 Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 29. oktoobril 2010 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, Martin Krupp on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 17. novembril 2010 kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Ajutine haldur esitas kohtuistungil taotluse võlgnikult vande võtmiseks. Kohus nõustub ajutise halduri taotlusega, kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile kõiki raamatupidamisdokumente. Lähtuvalt PankrS § 85 lg 1, võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Vastavalt PankrS § 86 lg 1 ja lg 2, kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgniku juhatuse liikmeid S V ja I V tuleb kohustada kinnitama vandega vara, võlgade ja äritegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Vande andmine toimub enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 17. novembril 2010 kell 14.45 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Kui võlgnik ei täida vande andmise kohustust, võib kohus teda trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 8(9)

2-10-47505 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 12 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 1200 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 12 töötunni eest 14 400 krooni. Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 1960,80 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 14 400 krooni ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 1960,80 krooni. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku 16 360,80 krooni. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.