Tsiviilasi nr. 2-10-954
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
28.oktoober 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-954
Tsiviilasi
AS X hagi OÜ X vastu viivise, summas 10 000 krooni, väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; xxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x)
asukoht
:
Hageja esindaja : M. K. (juhatuse liige) Hageja nõustaja : K. P. Kostja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Kostja esindaja : T. K. (tegevjuht)
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.2, §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus AS X hagis OÜ X vastu viivise, summas 10 000 krooni, väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Tagastada AS-le X (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxx, Swedbank) viimase poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud (maksekorraldus nr.57; 13.05.2010.a.)
riigilõivudest pool summat, see on üks tuhat (1 000) krooni (märkides makse selgitusena „riigilõivu osaline tagastamine ts.asi nr.2-10-954“). Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 07.01.2010.a. on AS X esitanud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõuab OÜ-lt X müügilepingu järgse põhivõla summas 16 314.23 krooni ja samas summas viivise tasumist /tl.3-4/. 08.02.2010.a. esitas võlgnik OÜ X maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite /tl.8-9/ ning tasus 05.02.2010.a. põhivõla summa 16 314.23 krooni /tl.10/. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 29.04.2010.a. määrusega lõpetati võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras /tl.2/. 17.05.2010.a. laekus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale AS X hagi OÜ X vastu, milles hageja nõuab kostjalt müügilepingujärgselt põhivõlalt arvestatud viivise summas 10 000 krooni väljamõistmist /tl.17-19/. 04.10.2010.a. toimunud eelistungil selgitas kohus pooltele kohustuste tekkealuseid, vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes ning juhtis poolte tähelepanu väite tõendamiskohustuse vajadusele ning taotletavate õiguskaitseviiside asjakohasuse hindamisele; kohus palus pooltel kaaluda asja kokkuleppelise lahendamise võimalikkust /tl.59-62/.
Hageja taotlus 07.10.2010.a. on kohtule laekunud hageja esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Seoses hagist loobumisega palub hageja esindaja tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust /tl.68-69,70/. 08.10.2010.a. edastas kohus kostjale e-maili teel hageja taotluse ning määras kostjale oma seisukohtade ja menetluskulude nõude esitamise tähtajaks 14.10.2010.a. /tl.7273,74/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §314 lg.2
esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldisele elektronposti aadressile või kohtule teatavaks tehtud menetlusposti aadressile. Kohus edastas sellekohase kohtumääruse /tl.72-73/ kostjale elektrooniliselt /tl.74/ kostja enda poolt menetluses avaldatud elektronposti aadressile „X“ /tl.58,59/, kuid kostja dokumendi kättesaamiskinnitust kohtule ei saatnud. Istungisekretäri seletusest /tl.74/ nähtuvana on ta 18. ja 27.10.2010.a. kontakteerunud kostjaga telefoni (nr. 372 69 600) teel ning viimane on kinnitanud kohtu poolt saadetud ülalnimetatud menetlusdokumendi kättesaamist; kostjal paluti saata kohtule dokumendi kättesaamiskinnitus, kuid kuni käesoleva ajani kostja seda teinud ei ole. Riigikohtu lahendis nr.3-2-1-81-10 p.11 antud juhiste kohaselt on olukorras, kus kohus on saatnud menetlusdokumendi menetlusosalise enda poolt avaldatud e-posti aadressil, kuid menetlusosaline pole kohtule andnud dokumendi kättesaamiskinnitust, kohtul õigus eeldada dokumendi kättetoimetatust ka ilma sellekohase kättesaamiskinnituseta. Seega loeb kohus menetlusdokumendi (kohtumäärus kostjale hagist loobumise avalduse osas seisukoha menetluskulude nõude esitamiseks 14.10.2010.a.) kostjale kättetoimetatuks. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluste ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hagist loobumise vastuvõtmine Kohus on 04.10.2010.a. toimunud eelistungil pooltele selgitanud kohustuste tekkealuseid, vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes ning palunud pooltel kaaluda asja kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on eelistungil avaldanud, et on valmis pidama läbirääkimisi õigusvaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks /tl.59-62/. 07.10.2010.a. on kohtule laekunud hageja esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada poolte vahel kohtuvälise kokkuleppe saavutatust ja seeläbi hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist hagiavalduses toodud kostja vastu. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. Asja menetluse lõpetamine TsMS §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohus on eelistungil pooltele selgitanud asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi ning hageja on hagist loobumise avalduses tuginenud TsMS §429, milline asjaolu võimaldab kohtul eeldada nii hageja kaalutletud tahet hagist loobumiseks kui ka – hageja teadlikkust hagist loobumise vastuvõtmisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud TsMS §174’ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus
menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 750 krooni ning hagi esitamisel on OÜ A Õ poolt tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni /tl.32/; s.o. kokku 2 000 krooni. Hageja on hagist loobumise avalduses palunud tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr.xxxxxxxxxx Swedbank-s /tl.70/. Seega tuleb hagejale tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 1 000 krooni. Kohus on kostjale andnud tähtaja oma menetluskulude hagejalt väljamõistmise taotluse esitamiseks, kuid kostja menetluskulude nõuet hageja vastu ei esitanud. Seega jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud kulutuse kandnud poole enda kanda.
A.Kaldma kohtunik 28.10.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.