Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kostjalt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.05.2005.a. sõlmitud laenulepingust , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 200 000 krooni. 30.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu , millega pooled leppisid kokku hageja poolt täiendavas laenu andmises summas 295 000 krooni. Viimase makse on kostja hagejale teinud 17.11.2008.a. Kostjal on tasumata 15.10.2009.a. seisuga laenu põhiosamaksed summas 10 143,16 krooni, intress 61 132,31 krooni perioodi 15.12.2008-15.10.2009 ja viivis tasumata laenult (üksnes põhiosalt) hagi esitamise seisuga. s.o 27.10.2009.a. on 16 263,27 krooni. Vastavalt lepingu p 5.3 ja p 6.4 palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 24 000 krooni. Nimelt võib hageja nõuda kostjalt viidatud lepingu p-de järgi 12 000 krooni (lepingu p 5.3) kui ta on viivitanud laenusumma tagasimaksmisega enam kui 30 päeva, kostja on viivitanud korduvalt ja jooksvalt laenusumma tasumisega enam kui 30 päeva. Sama on sätestatud lepingu p 6.4 Laen on antud kostjale seoses tema majanduskutsetegevusega. Pooled olid kokku leppinud viivises 1% päevas (lepingu p 9.1.). Kohtuistungil märkis, et ei tugine 05.04.2010.a. (lk 61) esitatud menetlusdokumendile (vt istungi protokoll 20.09.2010 (lk 92) ning jäi esitatud hagi juurde. TÕENDID: 1) laenuleping ; 2) laenulepingu lisa nr 2 Kostja seisukoht 03.02.2010.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et hageja on nõudnud põhivõlgnevuselt summas 10 134,16 krooni liiga suurt viivist ja leppetrahvi. Kostja palub kohtul määrata viiviste ja leppetrahvi mõistlik summa, vähendades hageja esitatud vastavaid nõudeid. Kostja palub kohtul rahuldada hagi ainult osaliselt põhisumma osas, vajadusel mõistliku suuruseni vähendatud viivistega. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lg 3 järgi on kohustus täidetud kohaselt siis, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja kohas. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Pooled ei vaidle selle üle, et 1) nende vahel on 13.05.2005.a. sõlmitud laenulepingu , mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 200 000 krooni, et 2) 30.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu Lisa, millega sai kostja hagejalt täiendavat laenu 295 000 krooni ning et 3) kostja sai laenu majanduskutsetegevuses. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 369 lg 1 ja § 401 tähendus laenu e. krediidileping, kuna laenuks anti raha. Esitatud laenulepingust nähtub, et laenult tuleb tasuda intressi vastavalt lepingu p. 6 ning et laenusaaja e. kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale intressi ja tagastama igakuiselt laenu ositi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (graafik- lepingu lisa 2, t lk 29, 31). Seega on pooltel kokkulepe ka laenu ja intressi igakuise tasumise kohustuses ning et laenult tuleb maksta intressi, mis on kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja § 401. Lepingu Lisa 2 järgi leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtajas 15.08.2022.a. Kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikust nähtub, et selles on täpselt määratletud nii intressi kui laenuosa suurus kuude lõikes ja graafiku kohaselt pidi kostja tasuma 15.12.2008.a. laenu osaliselt 855,65 krooni, 15.01.99 876,77 krooni jne vastavalt graafikus märgitule (t lk 32) kuni 15.10.2010.a. kokku summas 10 134,16 krooni ning intressi 15.12.2008.a. 5 612,62 krooni, 15.01.99.a. 5 602 krooni jne. kuni 15.10.2010.a. kokku 61 138,31 krooni. Seega on maksegraafikus selgelt määratletud ühes tulbas tasumisele kuuluva intressi suurus ja järgmises tulbas laenuosa suurus ning need tuli kostjal tasuda iga kuu 15.kuupäevaks ning hagetav intress ja laenuosa ongi vastaval perioodil tasumisele kuuluvate vastavate maksete liitmise tulem e. summa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited, et intressi suurus ja 2 (4)

arvestuskäik perioodi eest alates 15.12.2008.a. kuni 15.10.2009.a. on ebaselge ja väide arusaamatusest on põhjendamatu. Vaidlust ei ole selles, et kostja pole ülalviidatud perioodil hagejale laenu ega intress tasunud, st pärast 17.11.2008.a. Eelpool tuvastas kohus, et tasumisele kuuluva intressi arvestuskäik on jälgitav vastavalt graafikule ja et kostja pidi tasuma perioodi 15.12.2008.a.-15.10.2009.a. eest, intressi 61 132,31 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et tasumata laen viidatud perioodil on kokku 10 143,16 krooni. Kuna kostja pidi tasuma laenu ja intressi igakuiselt vastavalt graafikule eelmärgitud perioodil, siis on viidatud laenu osa tasumise ja intressi tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevat igakuiste laenuosa ja intressi tagasimaksmise kohustust pärast 17.11.2008.a. kuni hagi esitamiseni 15.10.2009.a. ja jäi võlgu hagejal laenu 10 143,16 krooni ja intressi 61 132,31 krooni, siis ei ole ta oma lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt VÕS § 76 lg 1, 3 järgi ning seega on kostja oma kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist Eeltoodu alusel võib hageja nõuda kostjalt märgitud perioodil tasumata laenuosa tagastamist ja intressi tasumist kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja lepingu p 6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnetavat laenuosa 10 143,16 krooni ja intressi maksmist 61 132,31 krooni ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja leidis, et viivis on liiga suur, st 1% päevas on liiga suur võrreldes seadusjärgse viivisega ja et leppetrahv on liiga suur. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Selle üle vaidlus puudub, et kostja on pole hagetavat laenu siianui tagasi maksnud, seega on kostja VÕS §100 järgi kohustust rikkunud, olles viivituses. VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohustuse rikkumise korral viivist ning viivise määr on § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas ning § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepingus on kokkulepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Eeltoodust järeldub, et võlasulandaja võib nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist, mis võibki olla suurem kui seadusjärgne viivis. Seega on hagejal õigus kooskõlas lepingu p 9.1 ja VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p6 järgi nõuda 1% päevas põhivõlalt. Kostja leidis, et viivist ja leppetrahvi tuleks vähendada, kuna hageja saab kasu intressidest. Lepingus on pooled kokku leppinud, et hageja võib kostjalt nõuda leppetrahvi 12 000 krooni siis, kui kostja on võlgnevuses üle 30 päeva graafikujärgse laenu tagastamisega vastavalt lepingu p 5.3 järgi ja p 6.4 intressi maksmisega viivitamise korral üle 30 päeva samuti trahvi 12 000 krooni VÕS § 113 lg 8 järgi võib kohustatud isiku taotleda viivise vähendamist VÕS § 162 alusel ning VÕS 162 lg 1 alusel saab võlgniku taotluse alusel kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni siis, kui nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundist arvestades. Kostja ei ole majanduslikku olukorda ilmestavaid asjaolusid ja tõendeid esitanud vaatamata kohtu ettepanekule (t lk 79, 80 protokoll 10.05.2010). Hageja leidis, et leppetrahv ei ole suur ega riku kostja õigusi, kuna kostja on pikka aega rikkunud lepingut. Viidatud lepingu p 5.3 ja 6.4 nähtub, et hageja võib nõuda võlgnikult nii intressi kui laenuosa tagasimaksmisega viivitamise korral leppetrahvi 12 000 krooni (kummagagi viivitamise korral 12 000 krooni). Seega on viidatud leppetrahv oma olemuselt täiendav viivis, kuna seda võib eelkõige nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kokku moodustab viivis ja leppetrahv 40263,27 krooni. 3 (4)

Kuna laenuvõlg ise on veidi üle 10 000 krooni ja sellelt leppetrahv selle kohustuse rikkumise eest on 12000 krooni, siis nõustub kohus kostjaga, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Ehkki kostja ei esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, on kohtu arvates laenuvõlalt arvestatud leppetrahv 12 000 krooni ebamõistlikult suur, arvestades seda, et hageja on laenuvõlalt nõudnud ka viivist, mis on üle 16000 krooni ja ületab laenuvõlga. Kohtu arvates tuleb seega vähendada laenuvõlalt arvestatud leppetrahvi ja viivist eelkõige põhjuse, et tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahvi ja viivisega ning kohus vähendab seda laenuvõla suuruseni e. 10 143,16 kroonile. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid varandusliku olukorra kohta, ei ole põhjendatud vähendada viivist enamalt. Võlgnetav intress on üle 60 000 krooni ja leppetrahv sellelt ühekordselt on 12 000 krooni, moodustades intressist ca 20%, mis on kohtu arvates ebamõistlikult suur. Kostja on olnud viivituses laenu ja intressi tasumisega üle aasta kuni hagi esitamiseni (15.12.2008.a.- 27.09.2009.a.) ja kuna kostja ei ole esitanud tõendeid varandusliku olukorra kohta, leiab kohus, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel saab intressilt makstavat ühekordset leppetrahvi vähendada vaid 6000 kroonile ja enamaks vähendamiseks puudub alus. TsMS § 367 võib esitada viivise nõude sellisena, et see mõisteke teiselt poolelt välja protsendina kuna põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus viivise välja mõista 1% päevas kuni nõuda rahuldamiseni. Tegemist on lepingus kokkulepitud viivisega vastavalt VÕ § 113 lg 1 3. lausele Eeltoodu alusel on nõue viise väljamõistmiseks protsendina põhivõlast põhjendatud ja kooskõlas lepingu p 9.1 ning VÕS § 76 lg 1. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3. aluse, § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 mõistab kohus hageja taotluse alusel kostjalt välja viivise põhivõlalt 10134,16 krooni alates 28.10.2009, so hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 1% päevas. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 10143,16 krooni, viivist ja leppetrahvi laenult kokku 10143,16 krooni ja alates 28.09.2009 viivist 1% päevas laenult 10143,16 krooni kuni selle tasumiseni ning intressi 61132,31 krooni ja intressilt trahvi 6000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele (hageja nõudis 111529,73 krooni, kohus rahuldas 87418,63 krooni, seega rahuldatud osa 78%). Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jäävad menetluskulud 78% ulatuse kostja kanda. Hagihind on arvestades põhinõuet ja seda ületavaid kõrvalnõudeid vastavalt TsMS § 133 lg 1, 2 101395,58 krooni. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.