28. oktoober Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-09-66090
Tsiviilasi
Osaühingu APhagi T AS-i vastu 374 790,71 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
335 446,49 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing AP(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Saima L (Õigusbüroo Dica OÜ ); Kostja T AS (endise ärinimega OVAS, registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta O ja vandeadvokaadi vanemabi Kairi T (Advokaadibüroo Aivar Pilv ).
Viimane kohtuistung
23.septembril 2010.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T AS (endine OVAS) hageja OÜ AP kasuks põhivõlgnevus 312066 (kolmsada kaksteist tuhat kuuskümmend kuus) krooni ja 09 senti ja viivised kuni kohtuotsuseni 28.10.2010 summas 29949 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) krooni, so kokku 342015 krooni 09 senti.
Välja mõista kostjalt T AS (endine OVAS) hageja OÜ AP kasuks alates 28.10.2010 viivised 8 % aastas põhinõudelt (312066,09 krooni) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta 97/100 menetluskuludest kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
2-09-66090 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.10.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.OÜ AP(edaspidi hageja) esitas 08.12.2009.a Harju Maakohtule hagi T AS-i (endise ärinimega OVAS-i) vastu 335 446,49 krooni ja viiviste 39344,22 krooni nõudes (tl 1-6).
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 05.06.2009.a vastavalt OÜ H ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule nõuded kostja vastu, mis on tekkinud OÜ H (töövõtja) poolt kostja (tellija) ehitusobjektil „ VK“ teostatud tööde eest. OÜ H osutas 2008.a töövõtjana kostjale ehitusteenuseid ning tarnis ehitustooteid objektile „ VM“. OÜ H poolt objektil „ VM“ teostatud tööd anti kostjale ka üle, mille kohta vormistati 22.08.2008.a ja 01.10.2008.a üleandmis-vastuvõtmise aktid, mille kostja esindaja hr MM ka kinnitas. Seega oli OÜ H ja kostja vahel sõlmitud leping, mille kohaselt OÜ H kohustus teostama ehitustöid ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et OÜ H on kostja ees oma kohustused täies mahus täitnud ning tööde üleandmises ja vastavuses ning kvaliteedis poolte vahel vaidlust ei ole. OÜ H esitas kostjale tasumiseks arve nr E-08/032 summas 724 591,21 krooni, millest kostja on esialgsele võlausaldajale tasunud osaliselt 500 000 krooni. Kostja ei ole esitanud OÜ-le H tööde vastuvõtmisest kuni hetkeni, mil hageja kostjalt võla tasumist nõudma hakkas, ühtegi pretensiooni tööde vastavuse või kvaliteedi osas. Tõendamata, fabritseeritud dokumentidel tuginevad ning paljasõnalised pretensioonid tekkisid kostjal alles peale nõudekirja saamist hagejalt. Hagejal on nõue kostja vastu summas 335 446,49 krooni, mis moodustub 1) OÜ H poolt kostjale esitatud arvest nr E-08/032, väljastatud 22.08.2008.a summas 724 590,21 krooni, tasumata jääk 224 590 krooni; 2) OÜ H poolt kostjale esitatud arvest nr E-08/034, väljastatud 01.10.2008.a summas 110 856,28 krooni, tasumata 110 856,28 krooni, lisaks nõuab hageja seaduses sätestatud sissenõutavaks muutunud viivist summas 39 344,22 krooni ning alates hagiavalduse esitamisest viivist VÕS § 113 ja § 94 alusel.
3.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks H OÜ arve saatelehe E-08/032 22.08.2008 (tl 8); H OÜ arve-saatelehe E-08/034 01.10.2008 (tl 9); VK objektil teostatud tööde akti nr 7 22.09.2008 (tl 10-12); VKe objektil teostatud tööde akti nr 8 01.10.2008 (tl 13); Nõude loovutamise lepingu 04.06.2009 (tl 14-15); OVAS vastuskirja 27.07.2009 OÜ APnõudekirjale 30.06.2009 (tl 16-17); OÜ Astaro Projekt, OVAS ja OÜ H registrikaartide väljatrükid (tl 18-20).
Kostja vastuväited
4.Kostja esitas 26.02.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista (tl 43-51). Kostja vastuse kohaselt kostja kui tellija nimel lepingu sõlminud MM puudus kostja volitus ehituse töövõtulepingute ja lisatööde kokkulepete sõlmimiseks OÜ-ga H . OÜ H arved nr E08/032 ja nr E-08/034 on kostja esindaja poolt allkirjastamata, seega ei ole kostja neid arveid aktsepteerinud ning hagejal puudub õigus kostjalt nende alusel raha tasumist nõuda. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamist MM poolt ei saa mingil juhul käsitleda lisatööde teostamise kokkuleppe sõlmisena. MM oli küll kostja esindajaks VKe ehitamise korraldamisel, kuid nimetatud isikul puudus äriühingu volitus kostja nimel ehituse töövõtulepingute ning lisatööde kokkulepete sõlmimiseks. MM oli vastavalt talle 17.03.2008.a kostja poolt väljastatud volikirjale õigus esindada kostjat kõikide isikute ja asutuste ees seoses XXX, XXX valda ehitatava kaubanduskeskusega. Selle ülesande täitmiseks volitas kostja MM välja nõudma, vormistama ja allkirjastama kostja eest kõik vajalikud dokumendid, mis on seotud kaubanduskeskuse ehitustegevusega, sätestades volikirjas samas, et MM puudub õigus sõlmida
2-09-66090 kostja nimel ehituse töövõtulepinguid ja lisatööde kokkuleppeid. Hageja ei ole esitanud kahepoolset, volitatud isikute poolt nõuetekohaselt allkirjastatud lepingut, mis oli OÜ H poolt ehitusobjektil lisatööde teostamise aluseks. MM oli küll volitatud vormistama tööfrondi üleandmis-vastuvõtmisakte, kuid ta sai seda teha üksnes varem kostja poolt allkirjastatud lepingu või kostja juhatuse liikme poolt kinnitatud pakkumise alusel. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktidel ei saanud olla lepingu jõudu, kuna kostja ei olnud selliste tehingute tegemiseks MMvolitust andnud. Ka pidi OÜ H olema MMvolituse piirides teadlik, kuna talle oli esitatud MMväljastatud volikirja koopia. Seega pidi OÜ H teadma, et MMpuudus volitus kostja nimel lisatööde kokkulepete sõlmimiseks. Kuna ka kõik eelnevad töövõtulepingud olid allkirjastatud kostja juhatuse liikmete poolt, ei saanud OÜ-l H ka ekslikult eeldada, et lisatööde kokkuleppeid võib sõlmida kostja nimel MM. Kostja juhatuse liikmed said lisatööde tegemisest ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr 7 ja 8 teada alles siis, kui Viimsi Kaubandus-keskusesse OÜ H poolt paigaldatud seinaplaadid deformeerusid ning need tuli uutega asendada. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi lisatööde teostamise kokkulepet, mis oleks allkirjastatud kostja volitatud esindaja poolt.
5.Kostja ei ole esindusõiguseta tehtud tehingut ka hiljem heaks kiitnud. Kostja poolt 27.07.2009.a koostatud vastuskiri kostja 30.06.2009.a nõudekirjale ei ole käsitletav lisatööde tellimise heakskiiduna. Nimetatud dokumenti tuleb tõlgendada kui kompromisspakkumist, kus kostja ei kiitnud lisatööde kokkuleppe sõlmimist küll heaks, kuid oli kompromissi korras valmis aktsepteerima tehtud töid osaliselt. Suur osa teostatud töödest oli tehtud ebakvaliteetselt ning kostjal tuli kanda märkimisväärseid kulutusi parandustöödele. Seda, et tegemist oli kompromissettepanekuga, saab järeldada ka faktist, et kostja on kirjas märkinud, et ta on vastavasisulise kokkuleppe sõlmimisel nõus tasuma hagejale koheselt 90 887,82 krooni. Seega on ilmne, et tegemist oli pooltevaheliste läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekuga, mida ei saa mingil tingimusel lugeda lisatööde kokkuleppe sõlmimise heakskiiduks.
6.Ka kostja poolt arve nr E-08/032 osalist tasumist ei saa tõlgendada MM poolt esindusõiguseta tehtud tehingu heakskiitmisena. Esindatava heakskiit peab väljenduma selge-sõnalises tahteavalduses, milleks ei saa lugeda üksnes arve alusel makse tegemist. Antud juhul ei ole kostja juhatuse liikmed (kellel on ainuisikuliselt õigus kolmandate isikutega lepinguid sõlmida ning sõlmitud lepinguid heaks kiita) väljendanud selgesõnalist nõustumust MM poolt esindusõiguseta tehtud tehinguga. Lisaks tasus arve kostja raamatupidaja. Seega ei ole lisatööde tellimine kostja poolt heaks kiidetud ning OÜ H ja MM vahel sõlmitud kokkulepe on tühine. Kuna kostja esindusõiguseta tehtud tehingut heaks ei kiitnud, puudub kostjal kohustus lisatööde eest tasuda. Kuna kostja on alusetult tasunud OÜ-le H 500 000 krooni, kavatseb ta pöörduda ka vastava nõudega kohtu poole. Tulenevalt sellest, et hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka hageja viivisenõue.
7.Isegi, kui kohus peaks leidma, et pooltel oli kokkulepe vaidlusaluste tööde tegemiseks olemas ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt arvete tasumist, ei ole hageja nõue terves ulatuses siiski põhjendatud. Tulenevalt sellest, et OÜ H poolt teostatud ehitustööd olid eba-kvaliteetsed ning sisaldasid praaktöid, oli ehitaja kohustatud puudustega tööd oma kulul parandama. OÜ H oli juba tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamise ajal teadlik ebakvaliteetselt teostatud töödest, kuid ei võtnud sellest hoolimata vabatahtlikult puuduste kõrvaldamiseks midagi ette. Kuigi kõik praaktööd fikseeriti pärast nende ilmnemist, keeldus ehitaja puuduste kõrvaldamisest. Seetõttu oli kostja sunnitud tellima parandustööde teostamise kolmandatelt isikutelt. Kostja on õigustatud nõudma puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ehitajalt (antud juhul nõude omandajalt hagejalt). Kostja õigust nõuda kulutuste hüvitamist ei piira ka asjaolu, et MM on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kokku läksid ebakorrektselt teostatud ehitustööde parandustööd maksma 147 090,25 krooni (ilma käibemaksuta).
2-09-66090
8.Kuna OÜ H poolt ehitatud katus jooksis mitmest kohast läbi, pidi kostja tellima KKKOÜ-lt katuseviikude parandamistööd, mille maksumus oli kokku 8 700 krooni. Lisaks tekkis katuse läbiviikude valest rajamisest ulatuslikud kahjud ka hoone siseruumidele, mille likvideerimiseks oli kostja sunnitud tegema vähemalt 27 000 krooni ulatuses kulutusi. Samuti saab kostjale tekitatud kahjuks lugeda ka OÜ-le H katusetööde eest tasutud 21 455 krooni. Kuna tegemist oli praaktööga, mis tuli täielikult ümber ehitada, siis ei olnud ehitustööde teostaja õigustatud kostjalt üldse ebakvaliteetselt teostatud tööde eest tasu saama. OÜ H rajas kaubanduskeskuse esisele haljasalale valgustulba vundamendi, mille raketise rajamise jaoks teostatud kaevetööde käigus vigastas äriühing AS N XXX elektritoite kaablit. Kaabli parandamise oli kostja sunnitud tellima kiirkorras parandustööd, kuna nimetatud kaabel tagas AS-ile N kuuluvas ehitusmaterjalide kaupluses elektriga varustamise. Kokku läks nimetatud töö maksma 14 680,40 krooni. Kostja pidi tegema olulisi kulutusi OÜ H poolt ebakvaliteetselt paigaldatud seinakatte ümbervahetamisele. Uute plaatide maksumus koos paigaldusega läks kostjale maksma 67 659,85 krooni. Kuna OÜ H poolt teostatud töö tuli täies ulatuses ümber ehitada, puudus äriühingul õigus nõuda seinakatte materjalide paigaldamise eest tasu. Seega tuleb kostja kahjuna maha arvestada arvelt nr E-08/032 tehtud tööde eest nõutav 7595 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigustatud nõudma talle ebakvaliteetsete ehitustööde teostamisega tekitatud kahju hüvitamist kokku vähemalt summas 147 090,25 krooni. Nagu kostja on oma 27.07.009.a kompromissettepanekus märkinud, on OÜ H lõpetanud oma tegevuse, mistõttu kostjal puudub võimalus nõuda nimetatud äriühingult garantiiperioodil avastatud vigade ja puuduste kõrvaldamist. Kuna aga teostatud töödele kehtib 24-kuuline garantiiaeg, siis on põhjendatud jätta garantiiperioodi tagatiseks vähemalt rahasumma, mis vastab kahele protsendile teostatud tööde hinnast. Seega, tulenevalt sellest, et kostjal on nõue hageja vastu, tuleb poolte nõuded tasaarvestada selliselt, et kostja tasub hagejale kokku maksimaalselt 57 975,87 krooni, millest 70 000 krooni jäetakse garantiitagatiseks ning tagastatakse pärast garantiiperioodi lõppu.
9.OÜ H loovutas oma nõude hagejale 05.06.2009.a. Kostja nõue ehitaja vastu tekkis aga juba pärast tööde valmimist (kuna tegemist oli praaktöödega), st 2008. aastal ning parandustööd teostati ka enne nõude loovutamist. Lähtuvalt eeltoodust muutus kostja nõue OÜ H vastu sissenõutavaks enne nõude loovutamist ning VÕS § 171 lg 3 p-st 2 tulenevalt on ta õigustatud nõuded tasaarvestama. Eeltoodust nähtuvalt on pooltel üksteise vastu vastastikused rahalised nõuded. Kostja palub kohtul käsitleda esitatud avaldust tasaarvestuse avalduse tegemisena hagejale. Seega, kui kohus peaks otsuses leidma, et pooled on lisatöödes kokku leppinud ning hageja on õigustatud kostjalt tasu nõudma, siis tuleb poolte nõuded tasaarvestada.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja 17.03.2008 OVAS poolt MM väljastatud volikirja (tl 52); KKKOÜ arve 205-069 25.06.2009 (tl 53); OVAS ja KKKOÜ vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 22.06.2009 (tl 54); N AS arve 890000002 22.01.2009 OVAS-le (tl 55); arve-saatelehe (tl 56); N AS arve 890000001 22.01.2009 OVAS-le (tl 57); AS RTarve –saatelehe 9/008 21.01.2009 N AS-le (tl 58); AS RTja AS N vahelise tööde üleandmisvastuvõtu akti nr 6 21.01.2009 (tl 59); V AS arve A0800217 16.06.2008 OVAS-le (tl 60), V AS saatelehe SL0800283 16.06.2008 OVAS-le (tl 61); MOÜ arve 08.12.2008 OVAS-le (tl 62).
Poolte täiendavad vastuväited teise poole seisukohtadele
11.Hageja oma 29.03.2010.a seisukohas kostja vastusele (tl 67-75) nõustub, et OÜ H ja kostja vahel kirjalikus vormist lepingut ei olnud, aga see ei tähenda iseenesest lepingulise võlasuhte puudumist. Kostja poolt kohtule lisatud volikirja ei ole OÜ-le H hr. M poolt esitatud, vaid seda tehti hiljem. Samas on oluline ning tõendatud, et MM tegutses kõnealuse kaubanduskeskuse ehitamisel kas töösuhte või käsundi alusel igapäevases majandus-ning kutsetegevuses kostja nimel ja huvides. Hageja viitab TsÜS §-dele 116 ja 118. Esindaja saab esindatava eest teha
2-09-66090 tahteavalduse või võtta vastu kolmandate isikute tahteavaldusi. Juhul kui esindaja rikkus sisesuhtes volitajaga tema käsundist või muust lepingust tulenevaid kohustusi ning ületas oma pädevust esitades OÜ-le H tellimusi ehitustööde teostamiseks, ei oma see käesoleval juhul tähtsust. Töövõtjale ei esitatud tööde tellimisel kostja poolt volikirja ning ta ei olnud teadlik volitatu volituste mahust. Volitust tõlgendatakse selliselt nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Töövõtja tegutsedes heas usus, teades pooltevahelist head koostööd ning praktikat, eeldas volitatu esindusõiguse olemasolu, et kokkulepete sõlmimine kostja esindajaga on piisav ning teostas töid teadmises, et need tööd võetakse kostja poolt vastu ja nende eest ka tasutakse. Juhul kui MM teades oma volituste mahtu, tegutses meelevaldselt või näiliselt, jättes mulje, et tema volitused tööde tellimiseks on piisavas mahus, isegi sel juhul olid heauskselt tegutseva töövõtja jaoks tema volituse piisavad ning vastuvõetavad õigusnäivusvolitusena.
12.Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning see ei ole tühine, kuna kostja on selle hiljem oma tegudega ning kaudsete tahteavaldustega heaks kiitnud. Nii töövõtja kui kostja soovisid töövõtulepingule iseloomulikke tagajärgi ning need tagajärjed saabusid tööde valmimise ning kostjale aktiga üleandmisega. Kostja sai hoonele kasutusloa ning asus tööde tulemusel saavutatut kasutama. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud kirjalikku lepingut ei anna kostjale pea kaks aastat peale tööde valmimist ning vastuvõtmist asuda seisukohale, et puudub leping või see on tühine ja ainuüksi seetõttu ei ole kostjal kohustust tööde eest tasuda. Nii on kostja juhatuse liige J.S 27.07.2009.a vastuskirjas kinnitanud, et kõnealuste tööde teostajaks oli OÜ H ning tellijaks kostja. Seega leiab hageja, et kostja on oma võlgnevust hageja ees tunnistanud ning sisuliselt vaidleb vastu ainult tööde kvaliteedi osas.
13.Kostja väited, et katuse läbiviikude valesti rajamisest tekkisid ulatuslikud kahjud siseruumidele, on paljasõnalised ning tõendamata. Ka kostja väide nagu oleks töövõtja vigastanud XXX elektritoite kaablit, on paljasõnaline ning puudub põhjuslik seos töövõtja tegevuse ja nimetatud kaablirikke vahel. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et kaablirike tekkis jaanuaris 2009.a. Töövõtja lõpetas tööd objektil oktoobris 2009.a. Hageja jaoks on arusaamatu, milline on põhjuslik seos töövõtja tegevuse ning tekkinud kaablirikke ja sellest tulenenud kostja poolt tehtud kulutuste vahel. Tänaseni puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et töövõtja teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ning kas üldse ja milline oli vajadus tehtud töö täies ulatuses ümbertegemiseks. Kostja ei ole teavitanud töövõtjat mittevastavustest või kvaliteedipuuduste kohta ning väidetavad puudused ei ole üheski dokumendis fikseeritud. Töövõtja poolt teostatud tööde töömahtu kuulus üksnes plaatide paigaldustöö, seejuures on oluline, et materjali hange ei kuulunud töövõtja töövõtu hulka ning materjali tarne töömaale ning juhised materjalide käsitlemiseks anti kostja poolt. Samuti ei nähtu kostja poolt tõendina esitatud AS V arvelt ega MOÜ arvelt, et hilisemalt oleks kostja poolt tehtud kulutusi just töövõtja poolt teostatud töödes esinenud puuduste või mittevastavuste parandamiseks või ümbertegemiseks. Seda enam, hagejale on arusaamatu, milliseid tõid ja kas üldse töövõtja tööde ümbertegemiseks MOÜ teostas, kuna suure osa arvel toodud tööde maksumusest moodustab alumiiniumkarkass ja puitkarkassi ehitus, mis ei saa kuidagi olla põhjuslikult seotud kostja väitega justkui oleksid tema kulutused olnud peamiselt põhjustatud töövõtja poolt ebakvaliteetselt paigaldatud seinaplaatide täies ulatuses ümbervahetamisega.
14.Kostja ei ole OÜ H poole pöördunud, et ehitustöö puudusi fikseerida ja väidetavaid puudusi parandada. Töövõtjal ei ole olnud võimalust väidetavate puudustega tema töös tutvuda, nendele vastuväiteid esitada ega väidetavaid puudusi kõrvaldada. Väited kvaliteedipuuduste kohta tekkisid kostjal alles 2009.a suvel, mil hageja esitas kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumise nõudega. Kostja, saades teada tööde mittevastavusest, oleks pidanud töid teostanud töövõtjat viivitamatult ning mõistliku aja jooksul teavitama ning laskma puudused üle vaadata ning andma
2-09-66090 mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole töövõtjat puuduste tekkimisest teavitanud, ei ole võimaldanud töövõtjal puudusi hinnata ega neid parandada, samuti ei ole kostja esitanud piisavalt tõendeid kvaliteedipuuduste kohta. Seega, isegi kui kostja väidetud puudused tekkisid, ei saanud töövõtja võimalust tööde parandamiseks või uute tööde tegemiseks ega ka vastuväidete esitamiseks.
15.Hageja vaidleb kostja tasaarveldamise avaldusele vastu, kuna leiab, et kostja nõuded ei ole kuidagi tõendatud ega põhjendatud ning seega ei eksisteeri kostjal nõuet ning olematut nõuet ei saa tasaarveldada. Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub hagi rahuldada.
16.Kostja jäi oma 14.04.2010 täiendavas vastuses oma varasemate seisukohtade juurde (tl 7985). Alusetu on hageja seisukoht, et kostja ei ole teavitanud töövõtjat kvaliteedipuudustest õigeaegselt ega ei ole esitanud tõendeid, mis kostja väiteid kinnitaksid. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et ta ei ole võtnud töövõtjalt üle lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on esitanud pretensioonid tööde mittevastavuse kohta töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist. Kostja juhatuse liikmed said lisatööde tegemisest ning tööde üleandmisevastuvõtmise aktidest teada alles siis, kui töövõtja poolt paigaldatud seinaplaadid deformeerusid ning need tuli uutega asendada. Seejärel esitati töövõtjale koheselt ka pretensioon seoses kõikide tehtud tööde ning nendel ilmnenud puudustega. Kaablirike ilmnes pärast tööde teostamist ning oli otseselt seotud töövõtja tegevusega. Tulenevalt sellest, et töövõtja teostas ainsana antud kohas kaevetöid, sai kaablirike olla põhjustatud üksnes tema tegevusest. Samuti on kostjal õigus nõuda hagejalt seinakatte materjalide ebakvaliteetsest paigaldamisest tekkinud kahju. Kostja ei olegi väitnud, et materjali hange kuulus töövõtu hulka, kuid tulenevalt sellest, et töövõtja rikkus ebakorrektse paigaldusega ka kogu seinakattematerjali, siis oli kostja sunnitud selle välja vahetama. Uue seinakattematerjali maksumus on kahju, mis on kostjale tekkinud töövõtja tegevuse tulemusena, kuna juhul, kui OÜ H oleks oma tööd teostanud korrektselt, ei oleks kostja pidanud nimetatud kulutusi tegema. Kostja ei aktsepteeri lisatööde teostamist. Kuid isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et lisatööd on aktsepteeritud, siis on hageja nõue esitatud ulatuses põhjendamatu, kuna kostja saab selle suures osas oma nõudega tasaarvestada. Kostja esitas täiendavate tõenditena fotod (tl 86-87).
17.Kohtuistungil 09.06.2010.a jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde.
18.Kostja poolt 12.07.2010.a esitatud täiendava vastuse kohaselt (tl 121-124) ei olnud poolte vahel ühte põhitööde lepingut, vaid erinevate tööde tegemiseks lepiti eraldi kokku ning vormistati igakordselt ka uus leping, mille allkirjastasid poolte juhatuse liikmed. Lisatööde teostamiseks samasugust töövõtulepingut aga ei sõlmitud ning neid töid ei ole kostja ka hiljem aktsepteerinud. Tehtud tööd võeti vastu igakordselt vastu allkirjastatud tööde vastuvõtmise aktide alusel.
19.Kostja esitas täiendavate tõenditena OVAS ja OÜ H vahel sõlmitud töövõtulepingu VK002 10.04.2008 (tl 125-130); H OÜ akti nr 1 14.04.2008 (tl 131); H OÜ arve saatelehe E08/020 14.04.2008 (tl 132); OVAS ja OÜ H vahek sõlmitud töövõtulepingu VK-003 02.06.2008 (tl 133-138); H OÜ akti nr 4 12.06.2008 (tl 139-140); H OÜ arve saatelehe E08/024 20.06.2008 (tl 141); OVAS volikirja IP (tl 142); OVAS volikirja AV ́ale (tl 143).
20.23.09.2010.a kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus kuulas üle tunnistajad IP, TT ja AV (tl 149-154).
Kohtuotsuse põhjendused
2-09-66090
21.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte esindajate seisukohad ja tunnistajate ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu suhtes, et OÜ H , kellelt hageja omandas 04.06.2009 nõude kostja vastu, teostas 2008a. ehitustöid kostja objektil VK. Kostja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et OÜ H teostas nimetatud objektil ehitustöid augustis ja oktoobris 2008 vastavalt aktides nr 7 ja 8 näidatud nimetustele ja summades 614059,50 krooni ja 93946 krooni (tl 10-13), kuid kostja leiab, et ta ei ole kohustatud aktides nimetatud tööde eest tasu maksma, kuna ta ei ole nimetatud ehitustöid OÜ-lt H tellinud ega ei ole nende kohta OÜ-ga H töövõtulepingut või lisatööde kokkulepet sõlminud; aktidele 7 ja 8 tellija esindajana alla kirjutanud M M l oli küll volitus kostja esindamiseks VK ehitusobjektil, kuid tal puudus õigus töövõtulepingute ja lisatööde kokkulepete sõlmimiseks; kuna OÜ-le H oli väljastatud M M le antud volikirja koopia, pidi OÜ H olema volituse piiridest teadlik; kostja ei ole M M poolt tema nimel esindusõiguseta tehtud tehingut heaks kiitnud; kostja ei ole aktide 7 ja 8 kohta koostatud OÜ H arveid E-08/032 summas 724590,21 krooni (614059,50 krooni + käibemaks 110530,71 krooni) ja E-08/34 summas 110856,28 krooni (93946 krooni + käibemaks 16910,28 krooni) omalt poolt alla kirjutanud ega ei ole seega neid aktsepteerinud; kuigi kostja on OÜ H arve E-08/32 summas 500000 krooni siiski osaliselt tasunud, ei tähenda tehingu heakskiitmist, sest arve tasus kostja raamatupidaja ilma kostja juhatuse nõusolekuta; isegi kui asuda seisukohale, et OÜ H ja kostja vahel oli aktides 7 ja 8 nimetatud tööde tegemiseks sõlmitud kokkulepe, on kostjal õigus tasaarvestada hageja nõue omapoolse vastunõudega, mis tuleneb OÜ H poolt ebakvaliteetsete ehitustööde teostamisega tekitatud kahju hüvitamisest vähemalt summas 147090,25 krooni.
23.Eeltoodust tulenevalt peab kohus esimese küsimusena otsustama, kas kostja volitatud esindajana VKe objektil tegutsenud M M l oli kostja nimel õigus sõlmida töövõtjaga OÜ-ga H kokkulepet aktides 7 ja 8 nimetatud tööde teostamiseks, so töövõtulepingu sõlmimiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, või kui ei olnud, siis kas selline volitus võis siiski tuleneda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 116 lg 2 (tehingu tegemine majandus-ja kutsetegevuses tegutseva töötaja, kelle eest majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, poolt) või või §-st 118 lg 2 (tehingu tegemine talumisvolituse alusel) või on kostja on aktides 7 ja 8 nimetatud tööde tellimise OÜ-lt H hiljem heaks kiitnud (TsÜS § 129 lg 1).
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
25.Võttes arvesse kostja poolt M M le 17.03.12008 väljastatud volikirja, mille kohaselt MMoli volitatud esindama kostjat kõikide isikute ja asutuste ees seoses ehitatava kaubanduskeskuse XXX Haabneeme alevik, va. sõlmima ehituse töövõtulepinguid ja lisatööde kokkuleppeid (tl 52); VKe objektil teostatud tööde akti nr 7 (22.09.2008 summas 614059,50 krooni) ja akti nr 8 (01.10.2008 summas 93946 krooni), millised on tellija nimelt M M poolt alla kirjutatud (tl 1013); kostja poolt esitatud töövõtulepingut VK-002 10.04.2008, teostatud tööde akti nr 1 ja arvet tööde kohta summas 225444,90 krooni; töövõtulepingut VK-003 02.06.2008, teostatud tööde akti nr 4 ja arvet tööde kohta summas 900730,58 krooni, millest nähtuvalt iga VKe akteeritud tööetapi kohta sõlmiti kostja (tellija) ja OÜ H (töövõtja) vahel eraldi kirjalik töövõtuleping, mille tellija poolt allkirjastas juhatuse liige JV (tl 125-141); OÜ H juhataja TT ütlusi selle kohta, et MMoli VKe puhul tellija ainuesindaja, kes tellis OÜ-lt H ja kontrollis viimse poolt üleantud ehitustöid, tööde üleandmine-vastuvõtmine toimus aktide alusel, iga akti kohta koostati hiljem kirjalik leping, mille kostja poolt allkirjastas OVjuhataja JV, kuid kahe viimase akti puhul kirjalikku lepingut enam ei tulnud, tööde lõpus sai ta M lt ka volikirja, ta sai aru, et lepingutele ei saanud MMalla kirjutada (tl 150-151) - nõustub kohus kostja seisukohaga, et OÜ-lt H
2-09-66090 aktides 7 ja 8 nimetatud tööde tellimisel ja vastuvõtmisel ilma sellekohase kostja juhatuse liikme poolt allakirjutatud kirjaliku töövõtulepinguta ületas kostja esindaja MM talle kostja poolt väljastatud volituse piire ning tema esindusõigus ei saanud tuleneda ka TsÜS § 116 lg 2 või 118 lg 2.
26.Samas kohus nõustub hageja seisukohaga, et OÜ H poolt aktide 7 ja 8 nimetatud tööde faktilise vastuvõtmisega (kuna kostja ei ole nõudnud OÜ-lt H endise olukorra taastamist) ja hagejale 27.07.2009 adresseeritud vastuskirjas avaldatud nõustumisega arvestada hageja ja kostja vastastikuste nõuete puhul hageja nõudena summaga 284276,68 krooni, so OÜ H osaliselt tasumata arvete E-08/032 ja E-08/34 (tl 8-9) summat ilma käibemaksuta (tl 16-17), on nimetatud kostja nimel esindusõiguseta tehtud tehingud kostja hilisemate kaudsete tahteavaldustega heaks kiidetud (TsÜS § 129 lg 1). Kohus ei nõustu siinkohal kostja seisukohaga, et tema 27.07.2009 vastuskirjas avaldatut on võimalik käsitleda ainult kostja kompromissettepanekuna, mitte tehingute hilisema heakskiiduna, milline peaks kostja arvates väljenduma ainult selgesõnalises tahteavalduses. Kohus leiab, et sõltuvalt asjaoludest on TsÜS § 129 lg 1 ettenähtud hilisem heakskiit siiski võimalik ka kaudse taheavalduse teel, juhul kui sellest on võimalik järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2) ja kohtu hinnangul vastupidist ei tulene ka kostja poolt viidatud Riigikohtu lahenditest 3-2-1-83-05 ja 3-2-1-81-02. Kui kostja poolt ühe OÜ H vaidlustatud arve osaline tasumine võiski olla kostja raamatu-pidaja eksituse tulemus, siis kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik avaldus hagejale kui uuele võlausaldajale selle kohta, et kostja soovib kompromissi korras tasaarvestada hageja nõude, mille aluseks on endise võlausaldaja OÜ H tasumata arvete jääk, mille aluseks on omakorda kostja poolt vaidlustatud aktid nr 7 ja 8, kostja omapoolse vastunõudega, mis osaliselt tuleneb kostja poolt vaidlustatud aktist nr 7 (seinakatte materjali Prodema paigaldamine summas 7595 krooni), ei jäta kahtlust selleks, et kostja oli vastuskirja väljasaatmise ajaks MM poolt esindusõiguse ületamisega sõlmitud tehingud heaks kiitnud, nõustus nendest tulenevate kohustustega (kuigi esitas nende suhtes omapoolseid vastuväiteid) ja sai aru sellise täitmise õiguslikust tähendusest.
27.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ka kostja poolt vaidlustatud aktides 7 ja 8 nimetatud ehitustööde suhtes olid töövõtja OÜ H ja kostja sõlminud lepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Hageja kui kostja suhtes uus võlausaldaja (VÕS § 164) nõuab kostjalt OÜ H arve E-08/032 tasumata jäägi summas 224590 krooni ja arve E-08/34 summa 110856,28 krooni tasumist, so kokku 335446,49 krooni. VÕS § 637 lg 1 järgi kuulub selge tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
28.OÜ H ja kostja vahel varasemate ehitustöö etappide kohta sõlmitud töövõtulepingute p 2.3. kohaselt töö või selle osa üleandmiseks ja vastuvõtmiseks fikseeritakse kirjalik akt, millega loetakse töö või vastav tööetapp vastuvõetuks. Lepingute p 4.1. kohaselt kogu summa töö maksumusest maksab tellija töövõtjale 7-10 kalendripäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest akti alusel (tl 125-130; 133-138). Kostja volitatud esindaja MM allkirjastas OÜ H töö üleandmise akti nr 7 22.08.2008 ja akti nr 8 03.10.2008 (tl 10-13). Arve E-08/032 järgi kuulus akti nr 7 alusel summa 724590,21 tasumisele 30.08.2008 (tl 8) ja arve E-08/034 järgi akti nr 8 alusel summa 110856,28 krooni 08.10.2008 (tl 9). Kohus leiab, et kuivõrd aktide nr 7 ja 8 kohta sõlmitud töövõtulepingud muutusid kehtivaks alates nende heakskiitmisest kostja poolt 27.07.2009, kostja ei ole nende kohta esitatud arvetest E-08/032 ja E-08/034 tulenevaid
2-09-66090 summasid vaidlustanud, olles 500 000 krooni osaliselt tasunud, siis muutus hageja nõue summas 335446,49 krooni sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7), alates 27.07.2009.
29.Hageja nõude rahuldamiseks tuleb peale nõude sissenõutavuse kindlaks teha, kas kostja vastuväited välistaksid hageja nõude maksmapaneku. Kostja on esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestusavalduse kokku summas vähemalt 147090,25 krooni. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-80-08, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.
30.VÕS § 197 lg 1 kohasel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
31.Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-10 märkinud (p 10), et VÕS § 200 lg 4 järgi ei välista tasaarvestust igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
32.Kostja tasaarvestusavaldus tugineb väidetele, et töövõtja OÜ H ebakvaliteetse töö tõttu pidi kostja tellima KKKOÜ-lt katuseviikude parandamistööd, mille maksumus oli 8700 krooni, lisaks tekkis katuse läbiviikude valest rajamisest ulatuslik kahju ka hoone siseruumidele, mille likvideerimiseks pidi kostja täiendavalt kulutama 27000 krooni; OÜ H rikkus tema poolt teostatud kaevetööde käigus AS N ehitusmaterjalide kauplust varustava elektrikaabli, mille parandustööd läksid kostjale maksma 14680,40 krooni; kostja pidi kulutama OÜ H poolt ebakvaliteetselt paigaldatud seinakatte Prodema ümbervahetamisele 67659,85 krooni (tl 53-62), samuti on kostja õigustatud jätma OÜ-le H tasumata ebakvaliteetselt teostatud tööde eest 29050 krooni (21455+ 7595). Lisaks sellele kostja leiab, et tal on õigus jätta garantiiperioodi tagatiseks vähemalt 2 % teostatud tööde summast, mis kostja arvestuste kohaselt on 70000 krooni, mistõttu enne garantiiperioodi lõppu on ta nõus tasuma hagejale 57975,87 krooni.
33.Kohus ei nõustu hageja väitega, et nõude omandamine VÕS § 164 alusel välistab tema suhtes nõude loovutaja kohustustest tekkinud nõuete esitamise ja nõustub selles osas kostjaga, et tulenevalt VÕS 171 lg 3 p 2 on kostjal õigus hageja nõude tasarvestamiseks. Samas on hageja esitanud kostja tasaarvestusavaldusele vastuväited, leides, et väited OÜ H ebakvaliteetse töö kohta on paljasõnalised ja tõendamata, lisaks ei ole kostja teatanud töövõtjale töö mittevastavusest mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1).
34.Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ H teostas kostja ehitusobjektil katuse läbiviikude rajamise (akt nr 5 07.07.2008), rajas valgustulba vundamendi (akt nr 5 07.07.2008) ja paigaldas seinakatte materjali Prodema (akt nr 7 22.08.2008).
35.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt ilmnenud puudustest peab tellija teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks
2-09-66090 lugemisega. Lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
36.OÜ H ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute p 3.2 sätestasid, et juhul kui peale akti allakirjutamist ilmnevad töös võis selle osas puudused, kohustub tellija sellest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama, andes puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Töövõtja kohustub puudused omal kulul ettenähtud ajal kõrvaldama (tl 126, 134).
37.Hageja väidete kohaselt ei ole kostja esitanud töövõtjale tööde kvaliteedi suhtes ühtegi pretensiooni alates töö vastuvõtmisest kuni hetkeni, mil hageja hakkas nõudma kostjalt võla tasumist. Kostja vastuväidete kohaselt ta ei ole pretensioonide esitamisega töövõtjale tööde mittevastavuse kohta pärast puudustest teadasaamist viivitanud. Kostja sai aktides 7 ja 8 nimetatud tööde tegemisest teada alles siis kui seinaplaadid deformeerusid ja need tuli asendada uutega. Seejärel esitati töövõtjale koheselt ka pretensioon seoses kõikide tehtud tööde ning nendel ilmnenud puudustega.
38.OÜ H juhataja TTütluste kohaselt ebakvaliteetsest töödest ei ole keegi neile teada andnud. Kaablirikkest oli juttu pool aastat hiljem, kuid see oli otsitud viga ja kaablivigastus võis seal juba eelnevalt olla. Elektrikaablit kaevetöödel välja ei tulnud, hiljem töötasid seal veel teedeehitajad, haljastajad ja gaasitrassi paigaldajad. Objektil oli palju alltöövõtjaid. Kaablirikke probleem ei saanud olla OÜ H i poolt tekitatud, kuna nad ei kaevanud kaablit välja, tegid ainult valgustulbale vundamendi...Puuduste osas kaabliga võttis temaga ühendust naaber kinnistu omanik, selleks ei olnud OV, selleks ajaks olid ehitustööd objektil lõppenud. Ta oli isiklikult kaevetööde juures, töötajad tema teadmata kaablit ei kaevanud, vundamendi kaevamine kestis 3 tundi...Katusetööde osas tegi OÜ H ainult ventilatsiooni läbiviikude kinnikatmist...Ta ei mäleta, millise rentniku ruumides tegid nad ventilatsioonivuukide kinnikatmist. Katsid kohad, kust ventilatsioonitorud katusele läbi viidi, kattekraedega...lappisid ainult need kohad katusel kinni, kust ventilatsioonitorud läbi läksid. OÜ AEK pani ventilatsiooni toru. Illimar Plaser tõesti helistas ühe korra, et katus laseb läbi, aga tema (T.Talving) ütles, et ei tule tööd tegema ja kogu lugu, ta ei ole seda viga omaks tunnistanud. Läbijooksust teatati siis, kui nõue oli juba loovutatud AP, kui töö tegemisest oli möödas 1,5 aastat. Prodema plaatide probleem tekkis samuti 1,5 aastat hiljem, sama ajal kui ilmnes katuse probleem. Tema poole ei ole keegi probleemidega kirjalikult pöördunud... Fassaadiplaatide puhul paigaldasid nad ainult vineeri, materjali ei toonud. See plaat näeb välja nagu vineer aga see ei pole päris vineer, see on mingi muu materjal. Kui nemad seda vineeri paigaldasid, siis plaadid olid sirged, töö tegemiseks neile mingeid juhendeid ei antud, öeldi, et pange need kruvidega kinni ja kogu lugu (tl 149-154).
39.Kostja ehitatava kaubanduskeskuse XXX ehitus-ja haldusküsimuste eest vastutava IP ütluste kohaselt olid OÜ H puhul olid puudusteks vaegtööd ja ehituskvaliteet. Üks probleem oli valgustulba kaabel, siis fassaadi vineerid ja kolmas katuse probleem...Valgustulp paigaldati suvel, probleem ilmnes detsembris kui tulba elektrisüsteem katkes, selgus, et kaablit vigastati valgustulba vundamendi kaevetööde käigus...Kas T (T ) isiklikult kohal käis riket vaatamas, seda ta ei tea....vundamendi kaevetööde juures ta ei viibinud. Suvel tegeles tellija poolt sellega teine projektijuht M , kes ütles talle, et kaevetööde eest vastutab H . T ise helistas sellepeale T , kes ütles, et võtame selle meie arvest maha... Katuseviikude katmise puhul oli nende jaoks lepingupartner samuti H , katusele puuriti augud, viidi läbi ventilatsiooni torud ja augud pandi
2-09-66090 kinni H i poolt kinni, kuid need ei olnud veekindlad. Scotland Yardi pubi sees olemise ajal hakkasid ilmnesid probleemid. Selle tagajärjel tekkisid kahjud rentnikule, rentnik lõpuks keeldus rendiarvet tasumast. Sellest probleemist ta ei teavitanud H i, sellel hetkel oli tööl M , kes neid töid siis jälgis. Katuse eest vastutas K-Kate...Fassaadiplaadid tõmbasid niiskusega tõmbasid kaardu ja selle poldid tulid lahti, selle probleemi kohta saatis ta OÜ H ile e-maili, nemad vastanud ei ole. Fassaadiplaadid olid V i omad (tl 142, 149-154).
40.Kostja ehitatava kaubanduskeskuse XXX ehitus-ja haldusküsimuste eest vastutava AVütluste kohaselt kui H objektil töid teostas, siis tema seal veel ei töötanud. 1 oktoober 2008 hakkas ta jälgima, et süsteemid kaubanduskeskuse majas töötaksid...Rentniku SY pubi saali kohalt hakkas katus läbi laskma, läbi hakkas jooksma ventilatsiooni läbiviikude kõrvalt katusekatte materjalide isolatsioon. Selle oli paigaldanud OÜ H . Vesi jooksis müügisaalis ämbrisse ja kannatada sai ripplae raamistik ja vaipkate...Läbijooksu parandas AS K- K , kes oli katusetööd algselt teinud ja andis katusele garantii kuni sinnamaani kui OÜ H paigaldas ventilatsiooni. Sellega seoses garantii katkes. Kevadel peale esimest talve lõid lahti fassaadi vineeride kinnitused, mille kruvid olid paisumisega ära lõigatud. Puudused tekkisid tõenäoliselt paigaldaja süü tõttu, metalli ja puud ei saa kokku panna. Tööde teostaja peaks selliseid asju teadma...Parandamisel jäid fassaadi plaadid samaks, neile pandi täiendavad kruvid...Valgustulba vundamendi kaevetööde käigus sai vigastada kaubanduskeskuse naabriks oleva ehituspoe elektrikaabli isolatsioon. Niiskus sattus kaablisse ja kaablisooned läksid mõne aja pärast lühisesse...Kaabel jooksis läbi selle vundamendi kõrvalt, muid kaevetöid selle kohapeal ei teostatud. Kui oleks kopaga kaabli kohe läbi lõiganud, siis oleks probleem varem ilmnenud...Kaabel jooksis vundamendi äärest 30 cm (tl 143, 149-154).
41.Kostja poolt esitatud KKK üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 ja arve 205-069 summas 10266 krooni kohaselt teostati kostja objektil katuse remonttööd juunis 2009 (tl 53-54).
42.Kostja poolt esitatud N AS arvete 890000001 ja 890000002, arve-saatelehe, AS RTtööde üleandmis-vastuvõtu akti nr 6 ja AS RTarve saatelehe 9/008 kohaselt teostati AS N elektririkke lokaliseerimistöid kogusummas 14680.40 krooni 21.01.2009 (tl 55-59).
43.Kostja poolt esitatud V AS arve A0800217 ja saatelehe SL0800283 kohaselt hankis kostja esindaja MM kostja ehitusobjektile VK P plaate 35,7 m2 maksumusega 49949,25 krooni 16.06.2008 (tl 60-61). MOÜ arve 072 kohaselt teostati töid kogusummas 17710 krooni 08.12.2008 (tl 62).
44.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
45.Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et OÜ H i kui töövõtja õigeaegne (mõistliku aja jooksul) teavitamine töös esinenud puudustest ja töövõtja põhjendamatu keeldumine puuduste kõrvaldamisest on tõendamist leidnud kahe kostja poolt viidatud töös ilmnenud puuduse - valgustulba vundamendi kaablirikke ja katuseviikude läbijooksu puhul. Nii nähtub tunnistaja T ütlustest, et talle teatati puuduse ilmnemisel nii kaablirikkest kui katuse
2-09-66090 läbijooksust, kuid ta keeldus puuduste kõrvaldamisest põhjendusel, et ei pidanud end (so OÜ H ) selles süüdlaseks. Prodema fassaadiplaatide kaardumise osas kohtu hinnangul seevastu puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et töövõtjat oleks sellest puudusest õieaegselt teavitatud ja võimaldatud tal tööd parandada. Tunnistaja P ütluste kohaselt saadeti selle puuduse kohta töövõtjale e-kiri, kuid tunnistaja T ütluste kohaselt ei ole ta puuduste kohta kirjalikke pretensioone saanud. Vastavat e-kirja ei ole kohtule ka esitatud. Tunnistaja V ütluste kohaselt tekkisid probleemid plaatidega peale esimest talve, so kevadel 2009, parandamisel jäid paigaldatud plaadid samaks, nende kinnitamiseks pandi täiendavad kruvid. Kostja poolt esitatud V AS arvete kohaselt omandati plaadid juunis 2008. Vastavalt töövõtjale aktile 7 (rida 25) toimus Prodema plaatide paigaldamine augustis 2008. Kostja on oma vastuses väitnud, et Prodema fassaadiplaadid kuulusid täielikult väljavahetamisele. Kohtu hinnangul on selline väide tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et Marve (summas 17710,60 krooni seos Prodema plaatide taaspaigaldamisega/vahetamisega on arusaamatu,. Kohus leiab, et kostja nõue seinaplaatide ümbervahetamisest tekkinud kahju 67659,85 krooni hüvitamise kohta on tõendamata.
46.Kohus leiab samuti, et katuse läbiviikude valest rajamisest tekkinud kahjusid VKe siseruumidele 27000 krooni ulatuses ei ole kostja mingil moel tõendanud. Garantiiperioodi tagatisena nõutud 700000 krooni suhtes asub kohus seisukohale, et käesolevaks ajaks on kostjale osutatud ehitustööde osas 2-aastane garantiiperiood lõppenud, mistõttu selle summa kinnihoidmine kostja poolt ei ole põhjendatud. Mis puudutab kostja nõuet arvestada temapoolse kahjuna lisaks töö parandamiskuludele OÜ-le H katusetööde eest tasutud 21455 krooni ja plaatide paigaldamise eest nõutavat 7595 krooni, siis kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja õigustatud kasutama ühe ja sama võlgniku poolse kohustise rikkumise suhtes samaaegselt kaht õiguskaitsevahendit- hinna alandamist (so täielikult tasu maksmisest keeldumist) ja kahju hüvitamist (töö parandamiskulusid), vastasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumisega võlgniku arvel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud Lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seetõttu kohus leiab, et ei ole kostja õigustatud nõudma töövõtjale katuse läbiviikude rajamise eest tasutud 21455 krooni. Kuna Prodema seinaplaatide vahetus ei ole tõendatud, puudub kostjal õigus ka 7595 krooni nõudeks.
47.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja tasaarvestusavalduses näidatud kostja vastunõuet on võimalik tasaarvestada hageja nõudega ainult osaliselt, so katusviikude parandamistöö 8700 krooni ja valgustulba vundamendi elektrikaabli parandustöö 14680,40 krooni osas, so kokku summas 23380,40 krooni. Kohtu hinnangul ülejäänud summas 123709,85 krooni (147090,25-23380,40) ei ole kostja tasaarvestusnõue tõendatud ega põhjendatud, mistõttu selles summas on kostja tasaarvestusnõude maksmapanek hageja nõude suhtes välistatud. Sellest tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele summas 312066,09 krooni (335446,4923380,40).
48.Lisaks põhinõudele nõuab hageja VÕS § 113 ja TsMS § 367 alusel viiviste tasumist kuni põhinõude täitmiseni. Nagu kohus eelpool märkis, arvestab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajana 27.07.2009. Kohtu arvestuste kohaselt on viivis alates 27.07.2009 kuni hagi esitamiseni 08.12.2009 summa 8781.54 krooni (312066,09 x 0,021 x 134 / 100) ja hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 21167,44 krooni (312066,09 x 0,021 x 323 / 100), so kokku 29949 krooni. TsMS § 367 kohaselt kuulub alates otsuse tegemisest välja kostjalt väljamõistmisele viivis 8 % põhinõudelt (312066,09 krooni) aastas kuni põhinõude täitmiseni.
2-09-66090
Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, seega jätta 97/100 menetluskulusid kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.