2-08-61421/28 - Võlaõigus - Muud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Katrin Reinausi hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja palus tunnistada omandiõigust koerale Status Benevoles Lakshim ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 11 000 krooni. 23.09.2008 esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on koer nimega Status Benevoles Hei-Wa poolte kaasomandis. 13.01.2007 sündis koeral Status Benevoles Hei-Wa pesakond kaheksa kutsikaga. Kaasomandilepingu kohaselt kuulub iga pesakonna kutsikatest 1/3 hagejale. Pooled olid eelnevalt leppinud suuliselt kokku, et ühe kutsika võtab hageja endale ning ülejäänud kutsikate asemel saab hageja rahalise kompensatsiooni. 17.03.2007 tõi hageja kutsika, nimega Status Benevoles Lakshim, kostja juurest koju, saamata ühtegi paberit kutsika omandiõiguse kohta. 31.03.2007 maksis kostja hagejale teiste kutsikate maksumusest 14 000 krooni, jäädes võlgu 11 000 krooni. 05.04.2007 avastas hageja Kennelliidus, et koer Status Benevoles Lakshim on vormistatud kostja omandisse. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Urve Ariku vastuväited hagile ning vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna hageja ei soovinud kutsikaid, siis leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale kutsikate müügist saadud raha. Tulenevalt kutsikate müügihinnast pidi kostja tasuma hagejale 23 053 krooni. Hageja võttis kutsika Status Benevoles Lakshim kostja tahtevastaselt, kutsikas kuulub kostjale. Tulenevalt kaasomandi lepingust pidid Kennelliidus olema kõik pesakonnad registreeritud kenneli Status Benevoles nimele. Kostja pidi hagejale tasuma 23 053 krooni, millest 14 000 krooni on makstud. Kuna hageja ei ole kostjale siiani koera Status Benevoles Lakshim üle andnud, ei ole kostja ülejäänud summat 9 053 krooni maksnud. 29.09.2009 esitas kostja vastuhagi, milles palus tunnistada omandiõigust koerale Status Benevoles Lakshim ning välja nõuda koer hageja ebaseaduslikust valdusest. Hageja ei soovinud kutsikaid ning poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale raha, mida saab kutsikate müügist. Hageja võttis kutsika Status Benevoles Lakshim ära kostja tahtevastaselt, kutsikas Status Benevoles Lakshim kuulub kostjale. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas Katrin Reinausi hagi Urve Ariku vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale Status Benevoles Lakshim ja 11 000 krooni väljamõistmiseks ja jättis Urve Ariku vastuhagi Katrin Reinausi vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale Status Benevoles Lakshim ja koera ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 13.08.2005 koera kaasomandi lepingu, mille kohaselt kuulub koer nimega Status Benevoles Hei-Wa võrdsetes osades poolte kaasomandisse. Lepingu p 2.1.4 kohaselt kuulub koera igast sündinud pesakonnast 1/3 kutsikatest hagejale ning

ülejäänud kuuluvad aretuse isase omanikule ja kostjale. Lepingu p 2.1.5 kohaselt registreeritakse kõik pesakonnad kenneli Status Benevoles nimele. Vaidlust ei ole selles, et 13.01.2007 sündis koeral Status Benevoles Hei-Wa kaheksa kutsikat, teiste seas kutsikas nimega Status Benevoles Lakshim. Asja materjalidest selgus, et hageja saatis kostjale e-kirja, milles hindas pesakonna maksumuseks 120 000 krooni ja 1/3 pesakonna maksumuseks 40 000 krooni. Sama e-kirja kohaselt tuli kostjal veel maksta hagejale 11 000 krooni, võttes arvesse kutsika Status Benevoles Lakshim maksumust 15 000 krooni ning seda, et 30.04.2007 oli hagejale makstud 14 000 krooni. 05.04.2007 saatis kostja hagejale e-kirja vastu, et ta on sellega nõus. Kohus leidis, et nimetatud e-kirjadega on tõendatud, et pooled leppisid kokku pesakonna maksumuses 120 000 krooni ning selles, et koer Status Benevoles Lakshim jääb hagejale. Seega on ebaõige kostja väide, et pooled leppisid kokku kutsika Status Benevoles Lakshim jäämises kostjale. Samuti on ebaõige kostja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kutsikate eest 23 053 krooni. TsÜS § 49 lg 3 sätestab, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seega tuleb tunnistada hageja omandiõigust koerale Status Benevoles Lakshim. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte kokkulepe kohaselt oli 1/3 pesakonna maksumus 40 000 krooni. Arvestades, et kutsika Status Benevoles Lakshim maksumus oli 15 000 krooni ja kostja tasus hagejale 14 000 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 000 krooni. Kuivõrd koera Status Benevoles Lakshim omanik on hageja, siis vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Kostja Urve Arik palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Apellant leiab, et kohus on teinud ebaõige otsuse, kuna ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja arvestanud kõiki asjaolusid, samuti jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluvad tsiviilõiguse allikad. Kohus on otsuses tuginenud hagi rahuldamisel ja vastuhagi mitterahuldamisel sisuliselt ainult ühele tõendile, e-kirjade väljatrükile. Apellant leiab, et nimetatud väljatrüki sisu on kontekstist välja rebitud, puudub kirjavahetus tervikuna (toimikus on ainult üks leht kirjavahetusest). Kirjavahetuse olulisemaks osaks oli koer Lakshimi kaasomandi kokkuleppe sõlmimine või mittesõlmimine ning seetõttu on otsuse rajamine kontekstist väljarebitud e-kirjadele ebaõige. Vastustaja e-kirjast ei nähtu arvestusele lisatud seisukoht, allkiri vms, mis võimaldaks otsustada e-kirja saatja tahte üle. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et apellant on saatnud vastustajale e-kirja 05.04.2007, kuid vastustaja poolt on apellandile saadetud e-kiri 04.05.2007, seega ei saa apellandi e-kiri olla vastus vastustaja e-kirjale. Viimasele järeldusele on kohus jõudnud ebaõigesti. Vastustaja ei ole kohtu poolt otsuses viidatud e-kirjadele hagiavalduses üldse tuginenud. Kohus on viidanud otsuses küll TsÜS § 49 lg-le 3, kuid jätnud arvestamata apellandi seletuse selle kohta, kuidas ja millise tava alusel toimub kutsikate valik. Vastustajal oli kutsika valiku õigus alles kolmandana ning seetõttu ei saanud vastustaja koer Lakshimi enda omandisse valida. Vastavalt TsÜS § 2 lg-le 1 on tsiviilõiguse allikaks ka tava ning vastavalt TsÜS § 2 lg-le 2 on taoline tava õiguslikult siduv. Vastustaja viis kutsika oma koju apellandi tahte vastaselt ja pettusega, kasutades ära olukorda, et apellanti ei olnud kodus ning viies eksiteele apellandi

abikaasa. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, millisel õiguslikul alusel loeb ta vastustaja koer Lakshimi omanikuks. Vastavalt 13.08.2005 koera kaasomandilepingu p-le 2.1.5 registreeritakse kõik pesakonnad kenneli Status Benevoles nimele, nagu on sõnastatud väidetavalt võltsitud allkirjaga avalduses. Seega apellant ei omandanud, ega saanudki omandada mingeid õigusi väidetavalt võltsitud allkirjaga avaldusega, kuna vastavalt 13.08.2005 koera kaasomandi lepingu p-le 2.1.5 kuulusid kõik kennelis kasvatatud kutsikad registreerimisele apellandi nimele. FCI aretuse eeskirjade § 14 sätestab sõnaselgelt, et isikut, kes on saanud emaskoera aretusõiguse (käesoleval juhul apellant), käsitletakse emaskoera otsese omanikuna ajavahemikul paaritusest kuni kutsikate võõrutamiseni. Seega tuleb kutsikate võõrandamisel käsitleda apellanti kui kutsikate omanikku ning vastustajal on ja oli õigus ainult kutsikate valimisele vastavalt oma järjekohale (kolmandana) või vastavale kompensatsioonile pärast kutsikate võõrandamist. Vastustajal ei olnud seega mingit õigust ega võimalust saada seaduslikult koer Lakshimi omanikuks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid otsuse põhjendav osa kuulub muutmisele. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsuses olev õiguslik hinnang on puudulik ning maakohus on tõendeid poolte elektroonilise kirjavahetuse osas ebaõigesti hinnanud, kuid nimetatud puudusi on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas, et pooltele kuulub kaasomandi alusel koer, emane tiibeti mastif, nimega STATUS BENEVOLES HEIWA. 13.08.2005 sõlmitud koera kaasomandi lepingu punkti 2.1.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et koera sündinud igast pesakonnast kuulub 1/3 kutsikatest Katrin Reinausile, ülejäänud kuuluvad aretuse isase omanikule ja Urve Arikule. 13.01.2007 sündis koeral 8 kutsikat ning üks kutsikas nimega Lakshim on alates 17.03.2007 hageja juures. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kellele kuulub omandiõigus kutsikale (käesoleval ajal 3-aastane koer) Lakshim ning kas kostjal on kutsikate võõrandamisest tulenevalt võlgnevus hageja ees. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et TsÜS § 49 lg 3 järgi loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 järgi kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaasomanikele kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli saavutatud 13.08.2005 kaasomandi lepingus kokkulepe asja vilja ehk koera kutsikate jagamise osas. AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Hageja pöördus kohtusse oma õiguste kaitseks tuvastushagiga, paludes tunnistada tema omandiõigust koerale Lakshim ning välja mõista kostjalt 11 000 krooni. Hagiavalduses on hageja palunud ka kohustada Kennelliitu tegema vastavasisuline parandus koer Lakshim registreerimistunnistusse, kuid kostjaks Kennelliitu ei märkinud ning

hagimenetluses hilisemalt eelnimetatud nõuet ei esitanud. Seega hagiavaldus ei vastanud küll TsMS § 363 nõuetele, kuid eelnimetatu osas ei ole ka apellatsioonkaebust esitatud. TsMS § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õigustatud huvi. Hageja põhistas õigusliku huvi olemasolu asjaoluga, et koer Lakshim on küll tema valduses, kuid Kennelliidus koera registreerimiseks hageja nimele on vajalik tuvastada omandiõigus koerale. Seega oli hageja õigustatud esitama tuvastushagi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõue omandiõiguse tunnistamiseks koerale Lakshim on põhjendanud ning kuulub rahuldamisele, kuid otsus tõendite hindamise osas kuulub muutmisele. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud koera kaasomandi lepingust ei tulene, et kostjal oli kutsikate valiku eelisõigus, lepingus kokkulepitut ei saa asendada tava. Toimiku materjalidest ei ilmne asjaolu, et hageja võttis vaidlusaluse kutsika endale kostja tahtevastaselt. Kostja enda väidete kohaselt andis kutsika hagejale tema abikaasa. 2007 mais saatis kostja ise hagejale kirja, milles ta kirjutas“ Nii lubasin Lakshimi Sinu juurde kui ta oli 2 kuune“ (t.lk. 29). Seega pidi poolte vahel olema kokkulepe, et hagejal oli õigus kutsikas võtta oma koju. Kolleegium leiab, et tulenevalt poolte koera kaasomandi lepingu punktist 2.1.4 kuulus hagejale omandiõigus 1/3 kutsikatest, mis käesolevas tsiviilasjas moodustas 2,66 osa pesakonnast. Seega oli hageja õigustatud võtma endale kaasomandiõigusest tulenevalt kutsika. Nii on ka hageja toiminud. Käesolevaks ajaks on koer Lakshim elanud hageja peres juba üle kolme aasta, kutsikast on saanud vahepeal täiskasvanud koer. Apellatsioonkaebuses olevatel väidetel on maakohus hinnanud elektroonilisi kirju ebaõigesti. Kolleegium nõustub apellandiga, et 05.04.2007 kiri ei saanud olla vastuseks 04.05.2007 kirjale, kuivõrd kostja kiri saadeti ajaliselt enne hageja kirja. Seega tuleb nimetatud dokumentaalseid tõendeid uuesti hinnata. 05.04.2007 saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et maksab ülejäänud osa ära, kui saab teise pesakonna eest raha (t.lk. 8). Nimetatud tõendist ilmneb, et poolte vahel oli saavutatud kokkulepe selles, et kostja maksab hagejale müüdud kutsikate eest raha. 04.05.2007 saatis hageja kostjale kirja, milles on märgitud pesakonna maksumuseks 120 000 krooni, hageja osaks 40 000 krooni, 1 kutsika Laksimi maksumus on 15 000 krooni, tasutud on 14 000 krooni ning tasuda jäi 11 000 krooni (t.lk. 8). Sellest kirjast ilmneb, et hageja teavitas kostjat, et võla arvestamisel on arvesse võtnud, et ka kutsika Lakshimi maksumuseks on 15 000 krooni, mis on kutsikate müügihinnast maha arvatud. Kostja vastuväidete ja vastuhagi kohaselt sai ta 6 kutsika müügist kokku 52 000 krooni, kuid ühtegi tõendit selle kohta ei esitanud. Apellatsioonikohtu istungil apellant väitis, et tal ei ole 52 000 krooni saamise kohta mingit tõendit. Nimetatud väidet ei saa lugeda usaldusväärseks, kuivõrd kostja ise võõrandas kutsikaid, siis pidi ta olema teadlik, kellele ta kutsikaid müüs ja millise hinnaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks. Hageja on esitanud kostjale omapoolse arvestuse kostja võlgnevuse kohta ning kutsikate maksumuse kohta. Apellant ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud mingit tõendit selle kohta, et ta vastas hageja 04.05.2007 kirjale ja esitas vastuväiteid kutsikate maksumuse kohta. Seega tuleb lugeda hageja väited ja tema tõendid usaldusväärsemateks. Kolleegium nõustub maakohtuga,