2-10-8327
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.oktoober 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-8327
Hagi ese
AS SEB Pank hagi K. J. vastu 51 602, 32 krooni ja täiendavate viiviste nõudes 39 682, 93 krooni hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn, esindaja Consuelo Laanemäe Räim; kostja K. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada AS SEB Pank hagi K. J. vastu. Välja mõista K. J. lt AS SEB Pank kasuks 51 602 (viiskümmend üks tuhat kuussada kaks) krooni ja 32 senti. Välja mõista K. J. lt AS SEB Pank kasuks viivis 16 % aastas põhinõudelt 39 682, 93 kroonilt alates 17.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS SEB Pank menetluskulud jätta K. J. kanda. Välja mõista K. J. lt AS SEB Pank kasuks menetluskulu 7 997 (seitse tuhat üheksasada üheksakümmend seitse) krooni. Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 28-31) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 35). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.märtsil 2007 laenulepingu, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni ning kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel alates 15.04.2007 kuni 15.03.2011. Tulenevalt lepingu p. 4 oli laenu intressimäär 16% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi igakuiselt alates 15.04.2007. Kostja oma kohustust ei täitnud ning rikkus maksegraafiku alusel tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ning laenumaksed alates 17.12.2007. Vaatamata hageja nõudmistele ei tasunud kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles alates 22.07.2008. Neil asjaoludel nõuab AS SEB Pank hagis K. J. vastu välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 51 602, 32 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 39 682, 93 krooni, intressivõlast summas 1 732, 35 krooni ja viivisest perioodil 15.05.2008 kuni 16.veebruarini 2010 summas 10 187, 04 krooni. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja välja mõista kostjalt lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 16% aastas alates 17.veebruarist 2010 kuni põhinõude, so 39 682, 93 krooni
2 (4)
tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu, laenu tagasimaksete aruande, viivise arvestuse ja lepingute erakorralise ülesütlemise teate kostjale (tl 10-21). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 4, 6; 113 lg 1; 196 lg 2; 399 lg 1, 2; 397 lg 1; 415 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 51 602, 32 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 16% aastas põhinõudelt, so 39 682, 93 kroonilt alates 17.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.
3 (4)
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 397 krooni ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 7 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7,9, 22,23) . Kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. J. lt välja mõista TsMS § 138 lg 1, 2 alusel AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 7 500 krooni; TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 397 krooni ning TsMS § 143 p 5 alusel riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 7 997 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.