Tsiviilasi nr.2-10-38901
(tagaseljaotsus)
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-38901
Tsiviilasi
X AS hagi E. V. vastu tasumata maksete
Menetlusosalised
Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Hageja volitatud esindaja: E. P. Kostja : E. V. (ID xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusvorm
nõudes
.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §271, §292, §293, §294, § 310, §101 lg. 1 p. 1,3, § 113, TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada X AS hagi E. V. vastu tasumata maksete
nõudes täies ulatuses.
Välja mõista E. V. halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 10.08.2010.a. summas üks tuhat kaheksasada üheksakümmend üks ( 1 892 ) krooni 75 senti ja viivis summas viis tuhat nelisada kaheksakümmend kaks (5 482) krooni 40 senti ning menetluskuludena riigilõiv üks tuhat ( 1000) krooni X AS ( a/a xxxxxxxxxxxxxx EÜP ) kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 25.10.2010.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). .
Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxx-x, Valga linnas. Hageja osutas eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas haldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil aprill 2010.a. kuni juuni 2010.a. Hageja märgib, et seisuga 10.08.2010.a. on kostjal halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 1 891,75 krooni ja viivis 5 482,40 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni. Menetluse käik 13.09.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.31-33/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 24.09.2010.a. (tl. 35). Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil aprill 2010.a. kuni juuni 2010.a.. ning tema võlg hageja ees on 1 482,40 krooni. Kuna hageja haldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxx-x, Valga linn. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees on 1 891,75 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seisuga 10.08.2010.a. on kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 5 482,40 krooni perioodi september 2009.a. kuni 10.08.2010. eest. VÕS §101 lg.1 pp.1,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 1 891,75 krooni ja viivis 5 482,40 krooni hageja kasuks
Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni hageja kasuks.
Aare Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.