Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

2-10-33487 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.11.1997, 09.12.2000, 31.03.2003.a ja 27.04.2007.a liitumislepingud hageja poolt kostjale teleteenuste osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingute alusel esitatud arved summas 7302.54 krooni, millele lisandub viivis perioodi 20.12.2008-01.07.2010 eest summas 3669.78 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 7302.54 krooni, lepingujärgne viivis summas 3669.78 krooni ja võla sissenõude tasu 475.- kr, lisaks palub hageja välja mõista kostjalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,15% võlalt päevas, jaotada menetluskulud ja väljamõista hageja kasuks riigilõivud summas 2350 kr ja õigusabi tasu summas 3000 kr. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on pereliikme kaudu kostjale edastamiseks kätte antud 16.09.2010.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hageja taotlusel, kuna kostja ei ole vastanud, tuleb hagi kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt lepingujärgset viivist (s.h. tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist TsMS § 367 alusel).

2 (3)

2-10-33487 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja P.U kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 174.1 lg.2 alusel võimalik menetluskulude kindlaks määramine koos kulude jaotusega, kuna hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1600 kr, TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt riigilõivu 750.- kr ja arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, õigusabikulud summas 1400.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.