Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX omanikuna SS (isikukood XXX) – 2/3 kaasomandist ja EM(isikukood XXX) 1/3 kaasomandist“ kande tegemiseks.

Kostja EM vastuhagile kasutuskorra kindlaksmääramiseks kandamiseks vaidleb hageja vastu ja peab seda põhjendamatuks.

ja

kinnistusraamatusse

Hageja asendas krundil sissesõiduteega piirneva amortiseerunud vaheaia metallpostidega puidust lippaiaga, et hoovist ei pääseks sõiduteele väikelapsed ja koer ning et võõrad isikud ja loomad ei pääseks krundile. Turvalisusprobleem on olnud aktuaalne, sest maja hoovist on ärandatud auto, aiast varastatud puu- ja köögivilju. 2004a sügisel lõhkus kostja EM vaheaia. Arvestades materjalikulu ning 8 tundi tööaega on hageja arvestanud kahju suuruseks 1 350 krooni, mida palub kostjalt välja mõista. Hageja HV palub kostja EM välja mõista ka kostja poolt tarbitud ja tasumata vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 820 krooni. Hageja HV on tasunud veearveid, kuid kostja keeldub oma osa tasumast. Kinnistul on üks veemõõtja. Hageja on aluseks võtnud arvestusliku veetarbimise kogusega 51,25m3 ning vee hind oli perioodil, mis kostja sai kaasomanikuks 16 krooni/m3. Hageja HV on esitanud ka kaasomandi jagamise nõude. Tsiviilasja arutamise käigus ei ole kolme aasta vältel jõutud lahendusele kinnistu kasutuskorras. SS soovitud kasutuskorda ei ole võimalik ehitustehniliselt sisse viia. Seetõttu palub hageja HV kaasomand lõpetada. Hageja märgib täiendavalt, et kaasomandi ostmise eesmärgiks oli see, et hageja saaks rahus oma vanaduspäevi veeta ning majutada lähisugulasi, kes abistaksid tema hooldamisel. Ta elab praegu kortermajas, kus on väga viletsad tingimused. Samal ajal on SS head tingimused oma ema juures. Hageja eluruumis elavad tema pereliikmed, hageja on elamut parendanud. Hageja SS nõue ja vastus hagile 25.05.2006 hagile oli alla kirjutanud ka SS. 08.02.2007 loobus hageja hagist (I kd, t lk 76). 28.05.2010 esitas SS nõude lõpetada Tallinnas, XXXkinnistul kaasomand ja jätta HV kuuluv kaasomandi osa 3/6 SSle pannes temale kohustuse maksta HV 1 040 000 krooni ning teha vastav kandemuudatus kinnistusraamatus. SS palub kohustada HVit andma nõusolek kinnistusraamatu kandemuudatuse tegemiseks. SS HVpoolt pakutud kaasomandi lõpetamisega nõus ei ole. SS kasutas elamus esimesel korrusel tuba koos köögiga. Pärast kaasomandi omandamist HVpoolt algasid majas remonttööd, mille käigus tõsteti tema asjad toast välja. SSl ei jäänud muud üle, kui kasutada elamiseks krundil olevat kuuri. TV lubas, et selline elukorraldus on ajutine, kuid SS enam elamut kasutada ei saanud. HVkasutab elamus rohkem pinda, kui on tema kaasomandi osa ning on I korruse elamispinna korduvalt ka välja üürinud. SS soovib elada XXXelamus. Tal on raske puue ning uue kodu otsimine on temale raske. Pakutud hüvitise eest ei ole tal võimalik leida uut elamispinda. HVei ole aga elamus kunagi elanud, vaid elab koos poja TV Tartus. Arvestades HVkõrget vanust ei ole tõenäoline, et ta asub elama XXXelamusse. TV on teisi kinnisasju ning kaasomandi lõpetamine hageja suhtes ei too talle kaasa kodu kaotust. Elamule tehtud juurdeehitused ei ole saanud kasutusluba ning neid ei saagi seetõttu korteriomanditeks jagada. Võib tekkida olukord, kus kasutusluba ei antagi ning juurdeehitused tuleb maha lõhkuda. SS palub jätta kaasomandi osa talle, kuna tegemist on tema koduga, HVei asu oma kõrge ea tõttu elamusse elama, SS soovib abielluda, kuid ema juures oma abikaasaga elada ei soovi. SSl on suhted kostja EM head, HViga aga ebausaldusväärsed – tema esindaja TVon korduvalt tõlkinud pabereid valesti, tänu millele on SS ka nendele alla kirjutanud. TVon pöördunud kuriteokaebusega ka SS ja EMvastu kahtlustades neid elamusse sissetungimises. TVon probleeme ka teiste naabritega. SS leiab, et kinnistu turuväärtus võrreldes eelmise hindamisega mais 2009 ei saa olle tõusnud, sest

kinnisvarahindade langus on olnud 5%. SS palub arvestada kinnistu turuväärtuseks 1 996 800 krooni. Kostja EMvastus ja vastuhagi Kostja EMvaidleb hagile vastu. Kostja ei ole nõus hageja HVpoolt pakutud elamu ja kinnistu kasutuskorraga. Samas on takistatud kostja juurdepääs ühiskasutuses olevatele ruumidele, sh keldrile. Samuti on õigusvastaselt vähendatud ühiskasutuses olnud maa-ala suurust ning püstitatud sinna kostja nõusolekuta ehitisi ja rajatisi ning tehtud takistusi kostjale maa kasutamiseks. Seetõttu esitas kostja vastuhagi ning palus määrata ehitiste ning maa kasutuskord ning kanda see kinnistusraamatusse. 05.10.2010 kohtuistungil märkis kostja, et kui rahuldatakse SS nõue kaasomandi jagamiseks, pole vaja seda nõuet läbi vaadata. Kostja pole hageja HVtekitanud õigusvastast kahju summas 1 350 krooni. Nimetatud hageja püstitas ajutise piirde, millega takistati kostja sissepääs kinnistu ühiskasutuses olnud maaalale. Piirde paigaldamist ei olnud hageja kooskõlastanud kostjaga. Hageja ei olnud nõus kostjale väravat avama ega võtmeid üle andma. Seetõttu tõstis kostja piirde seda kuidagi kahjustamata lihtsalt eest ära ja andis hageja esindajale TV. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui seda tehakse oma õiguste kaitseks. Kostja palub jätta see nõue rahuldamata. Hageja HVväitel on kostja jätnud ajavahemikul 10.05.2002-30.06.2003 tasumata tarbitud vee eest. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue ja selle arvestus. Ajavahemikus november 2002 kuni märts 2003 elas majas kostja ema AM, ülejäänud perioodil maja kasutatud ei ole. Kostja on tasunud kõik temale esitatud arved. Kostja palub jätta ka see nõue rahuldamata. Kostja ei pea usutavaks, et kinnistu turuväärtus on viimase 10 kuuga 25% suurenenud nagu väidab hageja HV. Üldteada on kinnisvarahindade langus. Kasutusloata ehitised vähendavad kinnistu turuväärtust. Kostja palub rahuldada SS nõue ja jätta HVnõuded rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta HVkanda. Kohtu põhjendused 25.05.2006 hagile oli alla kirjutanud ka SS. 08.02.2007 loobus hageja hagist (I kd, t lk 76). 28.05.2010 esitas SS enda nõude kaasomandi lõpetamiseks. Kohus ei ole 08.02.2007 hagist loobumist vastu võtnud, sest kaasomandi jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes peavad menetlusosalised olema kõik kaasomanikud, tol hetkel kõiki nõudeid esitatud ei olnud. Menetluse käigus on SS määratud ka esindajaks vandeadvokaat, mistõttu on kohtul kindlus, et 25.05.2006 hagist loobumine vastab SS tahtele. Näiteks on menetluses HV loobunud ühest nõudest, hiljem aga teatanud, et see ei vasta tegelikult tema tahtele. Käesolevaks hetkeks on SS jäänud esialgsest hagist loobumise juurde ning esitanud täiendavalt enda nõude. Seetõttu käsitleb kohus SSt ka hagejana. Samas tuleb lahendada 25.05.2006 hagist loobumise vastuvõtmine, sest otsuse tegemisel lahendatakse kõik lahendamata jäänud taotlused (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5). Kohus võtab vastu hageja SS loobumise 25.05.2006 hagist TsMS § 429 alusel. Kuivõrd selle nõude esitas ka HV, ei lõpeta kohus selles nõudes menetlust ja käsitleb 25.05.2006 hagis esitatud nõudeid HVnõuetena. 05.10.2010 kohtuistungil loobus HV esindaja T V nõudest kinnistu jagamiseks korteriomanditeks. 21.10.2010 on HV esitanud taotluse hagist loobumist mitte vastu võtta, sest see ei vasta tema tahtele. Tema esindaja TV olevat olnud sellel kohtuistungil haige ning otsustusvõimetu. Hageja palus isegi määrata oma pojale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et teha psüühikahäire kindlaks. Selle taotluse on kohus lahendanud 25.10.2010 määruses.

Kuivõrd hageja HV väidab, et hagist korteriomandite seadmiseks loobumine ei vasta tema tahtele, ei võta kohus hagist loobumist vastu ja jätab selle nõude menetlusse. 22.10.2010 avalduses palus hageja kohtuotsust mitte teha ja taastada tsiviilasja sisuline menetlus. Kohus asub järgmisele seisukohale. Asja arutamise uuendamist reguleerib TsMS § 437. Käesoleval juhul puuduvad alused menetluse uuendamiseks. 05.10.2010 eelistungil lahendas kohus kõik esitatud taotlused. Kui kohus märkis, et samal istungil on võimalik asja sisuliselt arutada, esitas hageja HV esindaja vandeadvokaat Andres Past teate, et HV soovib põhiistungil kohal olla ning seetõttu asja lõpuni arutada ei saa. Teised menetlusosalised vaidlesid sellele taotlusele vastu ja kohus lõpetas eelmenetluse ning arutas asja sisuliselt. Kohus märgib, et ei ole HV ilma jätnud õigusest olla oma asja arutamise juures. Kohus on hagejat tema esindajate kaudu kutsunud igale istungile. HV pole kunagi istungitel käinud. Hageja ise otsustab oma õiguste realiseerimise üle. Sealhulgas ei viibinud HV põhiistungil, mil lahendati kaasomandi jagamist osaotsusega (III kd, t lk 93-94). Kohus on teinud kõik, et hageja HV õigused ja huvid oleksid kaitstud, sest kohus on temale määranud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi taotluses on hageja märkinud, et ei saa ise kohtusse tulla (II kd, t lk 97). Hageja on riigipoolsest esindajast loobunud. 05.10.2010 kohtuistungil olid hagejal kaks esindajat, sh lepinguline esindaja vandeadvokaadi näol. Hageja kutsuti 05.10.2010 istungile kui eel- ja kohtuistungile (III kd, t lk 216). TsMS § 398 lg 2 alusel peab kohus asja arutamise eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kohus leidis antud juhul, et asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Antud asja on menetletud alates 25.05.2006 ning kohus peab tegema kõik endast oleneva, et asja menetlusega lõpule jõuda. Kohus ei luba asja menetlusega venitada. Menetlusosalisel puudub õigus keelata asjas kohtuistungi pidamist. Samuti ei saa menetlusosaline keelata kohtul otsust teha. 04.12.2009 tegi kohus osaotsuse kaasomandi lõpetamise nõudes. 16.04.2010 tühistas Tallinna Ringkonnakohus selle otsuse, kuna maakohus ületas otsuses nõude piire. Nimelt lahendas kohus kaasomandi jagamise lähtudes SS ja EM poolt väljapakutud jagamisviisist. Need seisukohad väljendusid aga menetlusdokumentides, nõuet esitatud ei olnud. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu juhistest andis kohus 27.10.2010 määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada oma nõuded ja tõendid ning andis selleks tähtaja. Nõude kaasomandi jagamiseks esitas SS 28.05.2010. EM täiendavat nõuet ei esitanud. Teisi maakohtule kohustuslikke käitumisjuhiseid ringkonnakohus ei andnud. Esmalt lahendab kohus HV ja SS poolt esitatud kaasomandi jagamise nõuded. Puudub vaidlus, et Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikeks on HV3/6 mõttelises osas, SS 1/6 mõttelises osas ja EM2/6 mõttelises osas (II kd, t lk 9-10; III kd, t lk 16). HVja SS soovivad kaasomandit lõpetada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-06 ei pea kohus tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigus kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 2 ja 3). AÕS 77 lg 1 ja 2 järgi „kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.“ Hageja HV soovib kaasomandit lõpetada selliselt, et SS kaasomand lõpetatakse ning HVtasub talle selle eest hüvitist 305 066 krooni. Kinnistu jagatakse kaheks korteriomandiks EM ning see kantakse kinnistusraamatusse. 05.10.2010 kohtuistungil märkis hageja esindaja, et hageja on nõus maksma SS hüvitist 1/6 2 600 000 kroonist. Kohus leiab, et haginõude suurendamine suuliselt kohtuistungil on lubatav TsMS § 376 lg 4 p 2 ja lg 6 alusel ja kohus lähtub HV poolt kohtuistungil esitatud nõudest. SS soovib lõpetada kaasomand selliselt, et HV kaasomand lõpetatakse pannes temale kohustus maksta HV 1 040 000 krooni ning teha vastav kandemuudatus kinnistusraamatus. Kostja EM on nõus SS nõudega ning palub HVnõue jätta rahuldamata. HV ja SS vahel on vaidlus, kas nende kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et omanikuks jääb HV või selliselt, et omanikuks jääb SS. Seega on kaasomandi lõpetamise vaidlus HVja SS vahel. Puudub vaidlus selles, et omanikuks jääb EM. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-165-10 peab kohus kaaluma kaasomanike huve lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus kaalub HV ja SS huve jääda kinnistu omanikuks. Mõlemal nimetatud isikul on raske puue (II kd, t lk 6-8; III kd, t lk 25-26, 75-76), HVon lisaks kõrges eas isik. HV väidab, et elab elamus, SS peab seda oma koduks. Samas märgivad SS ja kostja, et hageja HV elamus ei ela. Hageja HV kinnitab, et ta elamus elab. Vastuolulised on tõendid ja väiteid HV elamise kohta elamus. Kohus peab tõendite vahelise vastuolu kõrvaldama. 25.05.2006 hagiavalduses märgib hageja, et viibib ravil (I kd, t lk 3). 20.03.2006 AS A tõendist nähtub, et hageja elukoht ei ole registreeritud XXX ja seal elab hageja poeg TV ning samuti teised menetlusosalised (I kd, t lk 11). 29.11.2007 on hageja esindaja TV taotlenud kohtult istungi edasilükkamist, kuna HV on haigestunud ning vajab ööpäevaringset järelevalvet, TV peab lähima sugulasena viibima haige juures. Taotlusele on lisatud Tartu perearsti Tatjana N tõend (I kd, t lk 184-185). Sama perearsti tõend on esitatud kohtule 04.02.2008 (I kd, t lk 226). SA 14.01.2008 tõendist nähtus, et HV viibis 10.12.200712.01.2008 statsionaarsel ravil (I kd, t lk 228). Seega ei viibinud hageja pidevalt ravil, vaid teatud perioodidel ning hageja perearst asus Tartus. Arvestades hageja vanust ja tervislikku seisundit on ebatõenäoline, et sellel ajal oli hageja elukoht ka vaidlusalusel kinnistul Tallinnas või et perearst käis hageja juures visiidil Tartust. Hageja on 02.06.2008 pöördumises kohtule märkinud, et vajab ööpäevaringset voodirežiimi ja hooldust (I kd, t lk 246). Seega ei saanud hageja ka ise perearsti juurde Tartusse sõita. 24.11.2008 taotluses riigi õigusabi saamiseks märgib hageja, et vajab pidevat kõrvalabi, hooldust ja meditsiiniteenust. Ise ta kohtusse minna ei saa. Aadressiks märgib hageja XXX. Ka edasistes menetlusdokumentides on hageja enda elukohaks märkinud XXX. Taotlusele lisatud riigi õigusabi teatises märgib hageja samas, et tema elamine elamus on takistatud (II kd, t lk 95-97). Samuti on alates 23.03.200628.12.2008, 15.10.2007-02.09.2008 registreeritud sellel aadressil perekond C elukoht. Nimetatud asjaolu haakub teiste menetlusosaliste väidetega, et hageja üüris elamut välja. Hageja esindaja möönis kohtuistungil, et misjonärid elasid mõnda aega elamus. Menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalike materjalide kogumisel selgus, et hageja poeg TV omab kinnisasju Tartumaal ning on olnud registreeritud elukohaga Tartus, XXX(II kd, t lk 105108). Neid tõendeid on esitanud ka teised menetlusosalised (III kd, t lk 15, 17-22). Seega oli hagejal reaalne võimalus elada Tartus. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et HV elukoht oli vaidlusalusel aadressil registreeritud 29.12.2006-13.02.2007 ja uuesti alates 18.11.2008. 05.05.1997-28.12.2006 ning 14.02.2007-17.11.2008 oli hageja registreeritud elukoht Tartu,

XXX(IV kd, t lk 62-67). SEB Pank on 10.12.2008 kirjas märkinud HV aadressiks XXXTartu (II kd, t lk 134). Andmed pangale sai anda ainult hageja ise. 2009a ja hilisemad tõendeid viitavad hageja elukohale XXX. Kristiine Linnaosa Valitsuse 06.02.2009 kirjast nr 5-10.31/310 nähtub, et TV on määratud hageja hooldajatoetus (III kd, t lk 77, IV kd, t lk 80). Pärast 04.12.2009 osaotsust on hageja esitanud veel tõendeid tema elamise kohta kinnistul. TKB on 19.12.2009 kirjas Tallinna Kristiine Linnaosa Sotsiaalhoolekande osakonnale märkinud, et alates 2007 algusest ei ela hageja enam püsivalt Tartus, vaid Tallinnas, aadressil XXX (IV kd, t lk 78).OÜ Koduõde 23.08.2010 tõendi kohaselt on patsient HVkoduõeteenusel elukohaga XXX (IV kd, t lk 81). OÜ TP23.08.2010 tõendi järgi elab hageja Tallinnas, XXXtänaval pojaga, on vajanud koduvisiite, käib ambulatoorsel vastuvõtul vastavalt vajadusele, saatjaga (IV kd, t lk 82). Hageja on esitanud 26.07.2010 kiirabikaardi, toiming teostati aadressilt XXX (IV kd, t lk 83). Hageja on esitanud ka erinevate teenuseosutajate arveid alates käesoleva aasta juulist, mille järgi on teenuse saajaks märgitud hageja (IV kd, t lk 86-90). Samas on varem toimikusse esitatud teenuste arve saajaks märgitud TV(I kd, t lk 14-21). Hageja jaoks on elamule suvel ehitatud ka kaldtee ratastooliga elamusse pääsemiseks (IV kd, t lk 84-85, 140-151). Kohtu hinnangul on esitatud piisavalt tõendeid hageja elukoha kohta. Need tõendid on aga vastuolulised. Hageja soovis ka tunnistajate ülekuulamist, kuid kohus ei pidanud seda vajalikuks, sest tunnistajate ütlused ei lükka ümber kirjalikke tõendeid, mida on juba piisavalt esitatud. Samuti oleks kostja taotlenud enda tunnistajate ülekuulamist ning sellega ei oleks kõrvaldatud ka tõendite vahelist vastuolu. Vaatamata kõigile esitatud tõenditele ei ole kohtul tekkinud veendumust, et hageja HV elukoht on pidevalt olnud XXX Tallinnas. Seda veendumust ei tekita ka kaldtee ehitamine elamu juurde, sest tõusetub küsimus, kuidas sai hageja liikuda elamus enne kaldtee ehitamist. Hageja on olnud voodihaige ning ööpäevaringset hooldust vajav isik, mistõttu oli sel ajal ebatõenäoline tema elukoht korraga mitmes kohas. Enamus tõendeid, mis viitavad hageja HV elamisele vaidlusalusel kinnistul pärinevad eelmisest ja käesolevast aastast, millega ei saa aga tõendada, et hageja on kogu aeg kinnistul elanud. Vastuolulisi tõendeid on esitanud just hageja ise. See aga vähendab kohtu jaoks hageja väidete usaldusväärsust. Küll ei ole kohtul alust kahelda teiste menetlusosaliste väidetes, et hageja tegelikult elamus ei ela. Teiste menetlusosaliste väidetes ning nende poolt esitatud tõendites puudub vastuolu, mistõttu peab kohus neid ka usaldusväärsemateks. SS elukoha puhul ei ole esitatud vastuolulisi väiteid ega tõendeid. Menetlusosalised ei vaidlusta seda, et SS lahkus elamus remondi tegemiseks ajaks ning elas algselt kõrvalhoones. Remonti teostas hageja. Kahetsusväärselt ei ole aga remont käesolevaks ajaks valmis saanud ning SS elab praegu oma ema juures. SS oli XXX registreeritud 12.02.1988-09.06.2005, alates 10.06.2005 XXX (III kd, t lk 23-24; IV kd, t lk 62-64). SS elab küll mujal, kuid tema lahkumine ei olnud ajendatud vabast tahtest, vaid olude sunnil – HV poolt teostatava remondi tõttu. Algselt asus SS elama kõrvalhoonesse, hiljem lahkus kinnistult. Algselt oli plaan majandushoones asuv pind välja ehitada elamispinnaks (II kd, t lk 174-176), kuid see on jäänud tänaseks teostamata. Hageja HV seevastu ei ole olnud takistusi elamu kasutamiseks, kuid ta ei ole seda ise pidevalt teinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et SS on elanud kinnistul pidevalt ning ta lahkus kinnistult vastu oma tahtmist, olude sunnil. HV ei ole kinnistul elanud pidevalt, tema lahkumise kohta vastu tema tahtmist andmed puuduvad. Ta on kinnistu ka välja üürinud. Seetõttu jääb kohus ka osaotsuses märgitud väite juurde, et kaasomandi lõpetamine SS pakutud viisil ei põhjusta HV kodu kaotust. SS peab seevastu XXX asuvat elamut koduks, millest ta oli sunnitud lahkuma alates HV poolt kaasomandi omandamisega ja alustatud remonttöödega. Hageja on remonttööde tegemise ettekäändel paigutanud kaasomaniku SS kuuri elama, mida viimane heaukselt ka tegi. Hiljem oli SS sunnitud kinnistult lahkuma, sest kõrvalruumid ei olnud

elamiskõlbulikud. HV soovis hagi esitamisega üldse välistada algselt SS elamukasutuse ning seejärel omandi. Kohus ei pea õigluse põhimõttest lähtudes võimalikuks hageja sellist käitumist seadustada ega hageja HV hagi rahuldada. Kohus peab õiglaseks anda kaasomandi osa SS . Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohtu arvates koormab nimetatud kaasomandi lõpetamine pooli kõige vähem. Kohus leiab, et kaasomandi selline lõpetamine vastab ka juba osaotsuses esitatud põhimõttele, et valida tuleks selline kaasomandi lõpetamise viis, mis vähendaks kaasomanike vahelisi vaidlusi. Vaidlusi teiste kaasomanikega on olnud eelkõige hageja HV . Ühelt poolt tõrjus hageja SS elamust välja, teiselt poolt esitas nõude kostja vastu, hiljem juba ka SS vastu. Menetluse kestel, sh ringkonnakohtus ei ole pooled kompromissile jõudnud. Menetluse käigus ei ole poolte suhted ka paranenud. Põhja Politseiprefektuuri 02.09.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et TV esitas politseile kuriteokaebuse selle kohta, et ajavahemikul 27.06.2008-01.07.2008 ukseluku lõhkumise teel tungiti ebaseaduslikult sisse XXXasuvasse eramusse. TV kahtlustab SS ja EM(III kd, t lk 72-74). Kuivõrd TV ise kaasomanik ei ole, sai ta käituda hageja esindajana. Samas märgivad SS ning EM, et nemad soovivad ühes elamus elada ning nende vahel ei ole vaja kehtestada ka kasutuskorra kokkulepet. Seega jäävad kaasomanikeks SS ja EM. Kaasomanike vaheliste vaidluste lõppemine vastab kindlasti kaasomanike huvidele. Kaasomandi jagamisel ei ole antud juhul määravaks kaasomanike osade suurus ega ka see, kes ja kui palju on elamu parendamisse panustanud. Parenduste väärtus kajastub kinnistu turuhinnas ning sellelt arvutatavas hüvitises. Kohus jagab kaasomandi vastavalt SS nõudele. Kohus lõpetab Tallinnas, XXX10 asuv kaasomandi andes HV kaasomandi üle SSle ja suurendades SS kaasomandi osa 3/6 võrra. SS omandisse jääb seega 4/6 kaasomandist ja EM kaasomandisse 2/6 kaasomandist, mida tuleb matemaatiliselt taandada vastavalt 2/3 ja 1/3. Kohus teeb vastavalt nõudele kande ka kinnistusraamatus. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg 1 ja 8 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tuvastab kohus hageja HV kohustuse anda nõusolek kohtuotsusega määratud omanikukande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohus jätab rahuldamata HV hagi kaasomandi jagamiseks, kinnistusraamatu kande tegemiseks ning korteriomandite moodustamiseks. Poolte vahel on vaidlus kinnistu väärtuses. Pooled ei ole enam ühel meelel, et kinnistu väärtus on 2 080 000 krooni. Sellel seisukohad olid pooled 30.10.2009 kohtuistungil ja sellele hinnale vastas DKVOÜ eksperthinnang 0206-09 (II kd, t lk 192-211). Hageja HV on esitanud Toomas O eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu väärtus 2 600 000 krooni (IV kd, t lk 92-115). Seejuures oli ka DKVOÜ hindamisakt esitatud kohtule hageja poolt. Hageja väitel on kinnisvara hinnad tõusnud. Samuti väidab hageja, et aluseks tuleb võtta omandi kaotuse ajale võimalikult lähedane hindamisakt. Kohus on hagejaga nõus, et arvestada tuleks isiku omandi kaotusele võimalikult lähedast hindamisakti, sest see peaks tagama hinnangu vastavuse turusituatsioonile, mis ajas teatavasti muutub. See aga ei tähenda, et arvesse tuleks võtta automaatselt ajaliselt viimast hindamisakti. Teised menetlusosalised on esitanud vastuväiteid viimasele hindamisaktile. RK on 07.09.2010 vastanud kostja SS , et hinnad Harjumaal ajavahemikul mai 2009 – märts 2010 on langenud kuni 5% sõltuvalt kinnisvara asukohast, kasutusotstarbest ning seisukorrast (IV kd, t lk 130). Ka kostja ei pea usaldusväärseks, et 10 kuuga on kinnistu väärtus 25% suurenenud. Turuanalüüsid näitavad, et kinnistute hinnad on langenud (IV kd, t lk 152). Kohus nõustub nende vastuväidetega. Kohus ei pea Toomas Oosalu eksperthinnangut

usaldusväärseks, kuna usaldusväärne ei ole järeldus, et kinnistu turuhind on 10 kuuga ligi 25% tõusnud. See ei vasta elulisele usutavusele, mille kohaselt kinnisvarahinnad on langustrendis ning teistele asjas esitatud tõenditele. Kohus tugineb DKVOÜ eksperthinnangule 0206-09 ja määrab kinnistu hinnaks 2 080 000 krooni. Hageja SS palub temale panna kohustuse maksta HV välja hüvitis 1 040 000 krooni. Kohus selle nõude rahuldab. Seega on kohus rahuldanud SS nõude täielikult. Kuivõrd kohus selle nõude rahuldas, puudub vajadus lahendada EM nõuet kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus võtab vastuhagist loobumise vastu TsMS § 429 alusel ja lõpetab selles osas menetluse. Kuivõrd käesoleva otsuse järgi ei jää HV enam XXX kinnistu kaasomanikuks, puudub tal alus taotleda elamu ja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist ning selle kinnistusraamatusse kandmist. Kohus jätab need nõuded rahuldamata. HV nõuab kostja EM kahju summas 1 350 krooni hüvitamist. Nõue põhineb sellel, et 2004a sügisel lõhkus kostja hageja HV poolt ehitatud vaheaia. Kostja vaidleb sellele nõudele vastu, kuna ta ei ole hagejale õigusvastast kahju tekitanud. Ajutise piirdega takistati kostja sissepääs kinnistu ühiskasutuses olnud maa-alale. Kuna piirde paigaldamist ei olnud kostjaga kooskõlastatud, tõstis kostja piirde seda kuidagi kahjustamata eest ära ja andis TV. Aia mahavõtmine toimus TV juuresolekul. Hageja vaidleb sellele vastu ja ütleb, et aeda temale üle antud ei ole ning aia mahavõtmist TV juuresolekul ei toimunud. SS aia mahavõtmist ei näinud, kuid nägi, et lahtivõetud aed oli majandushoones. Majandushoone võtmed olid hagejatel. Kohus nõustub kostja positsiooniga, sest kostja väiteid kinnitab ka hageja SS, kes nägi lahtivõetud aeda majandushoones. Seega ei saanud aed olla lõhutud nagu hageja HV märkis. Kuivõrd majandushoone võtmed olid vaid hagejatel ning hageja SS aia mahavõtmise juures ei viibinud, pidi olema aed üle antud hageja HV . Kahju hüvitamise nõude eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi kahju õigusvastane tekitamine. Kuivõrd aed lõhutud ei olnud ning see oli antud hageja HV leiab kohus, et puudub õigusvastane kahju. Hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja HV nõuab kostjalt tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 820 krooni perioodil 10.05.2002-30.06.2003. Pooled ei vaidle, et kasutasid vett ühiselt. Kostja väitel tasus veeraamatuga vee eest kostja ema, mõnikord ka hageja SS ema. Kui hageja HV asus vee eest tasuma, siis hakkas ta ka nõudma, et kõik peaksid seda tegema. Vastavalt AÕS § 75 lg 1 „kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.“ Elamu puhul on vee- ja kanalisatsioonikulu elamu kasutamisega seotud kulu, mida kaasomanikud peavad kandma ühiselt vastavalt nende kaasomandi suurusele. Poolte seisukohtadest on aru saada, et kaasomanikud tasusid ühiselt vee eest. Siinjuures ei oma tähtsust kes ja kui palju inimesi majas elas, sest kaasomanikud ei ole kokku leppinud, et vee eest tasutakse vastavalt elanike arvule. Kohus arvestab kostja kohustust tasuda kaasomandi kasutamisega seotud kulude eest, milleks on antud juhul vee- ja kanalisatsiooniteenus, arvestades kostja kaasomandi suurust. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kostja kanti kinnistusraamatusse kaasomanikuks 19.11.2002. Seetõttu saab kostjal tekkida kaasomandi kulutuste hüvitamise kohustus alates sellest kuupäevast. Varasemaid kulutusi kostja kandma ei pea. Seetõttu jätab kohus kõrvale AS TV.06.2002 arve vee ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise kohta, mis on varasem kui 19.11.2002 (I kd, t lk 15). AS TV 19.12.2002 arve arvestusperiood on 06.08.2002-17.12.2002, s.o 133 päeva (I kd, t lk 16). Sellel arvel näidatud ajal oli kostja

kaasomanik 29 päeva, s.o 22% arvel näidatud ajast. Arve summa 1 088 krooni osas tuleb arvestada selle proportsiooniga ning lisaks ka kostjale kuuluva kaasomandi osa suurusega (2/6, s.o 33%). Arve on esitatud kogu kaasomandi suhtes, millest kostjal on kohustus tasuda vaid tema osale langev summa. Sellest arvest kuuluks kostjal tasumisele (1 088 krooni x 22% x 33%) 78,98 krooni. Täiendavalt on hageja esitanud 15.05.2003 arve summas 1 104 krooni (I kd, t lk 18), millest kostjale kuuluks vastavalt tema kaasomandi suurusele tasumisele 364,32 krooni ja 14.08.2003 arve summas 816 krooni (I kd, t lk 20), millest kostjale kuuluks vastavalt tema kaasomandi osale tasumisele 269,28 krooni. Kokku kuuluks kostjal vee- ja kanalisatsiooniteenuse arve alusel tasumisele 712,58 krooni. Esitatud tõendite pinnal ei ole kostja seda kohustust täitnud. Teistsuguseid kulude kandmise kokkuleppeid esitatud ei ole. Puudub vaidlus, et hageja tasus veearveid kostja eest. VÕS § 1041 alusel leiab kohus, et hageja HV on õigus nõuda kostjalt 712,58 krooni tasumist. Ülejäänud summas jääb see nõue rahuldamata. Seega rahuldab kohus HV hagi summas 712,58 krooni ulatuses ja ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Kohus rahuldab SS hagi täielikult. Kostja EM mõistab kohus 712,58 krooni HV kasuks välja. TsMS § 163 lg 1 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Hageja SS on põhjustanud kostjale menetluskulusid 25.05.2006 kasutuskorra kindlaksmääramise hagiga. 25.05.2006 hagist on SS loobunud. Loobutud nõude osas jäävad SS menetluskulud tema enda kanda. Kostja EM kasutuskorra kindlaksmääramise nõue puudutas ka SSt. Sellest nõduest on kostja EM loobunud. SS nõue kaasomandi jagamiseks kostjat ei puudutanud. Kohus leiab, et hageja SS ja kostja EM ei pea vastastikku menetluskulusid kandma. Seda enam, et menetluse käigus esitas hageja HV kaasomandi lõpetamise nõude, mis muutis kinnistu kasutuskorra nõude tarbetuks, kui omanike ring kinnistul muutub. HV kaasomandi lõpetamise nõue oli suunatud SS vastu, sest HVsoovis SS kaasomandi lõpetada. Kohus rahuldas aga SS hagi kaasomandi lõpetamiseks. See hagi oli suunatud HVvastu. SS ja EM vahel kaasomandi vaidlust ei olnud. Seetõttu jätab kohus SS menetluskulud kaasomandi lõpetamise nõudes HV kanda. Hageja HV jäi oma kõigi nõuete juurde. SS loobumine 25.05.2006 hagist ei põhjustanud kohtu hinnangul HVmenetluskulusid. Seetõttu ei pea SS hagist loobumise tõttu kandma HV menetluskulusid. Hageja HV25.05.2006 hagi oli suunatud kostja EM vastu. Sellest hagist rahuldas kohus nõude summas 712,58 krooni. Kostja EM loobumine kasutuskorra nõudest HVit ei puuduta, kuna kostja loobus sellest nõudest vaid seetõttu, et kinnistu omanikuks jäi SS. Kui kohus oleks kaasomandi jaganud teisiti ja omanikuks oleks jäänud HV, ei oleks EM sellest nõudest loobunud. Seetõttu lahendab kohus HV ja EM vaheliste menetluskulude kandmise lähtudes HV hagi rahuldamise määrast. Kohus hindab HV hagi rahuldamise määra 4% ulatuses (arvestades kostja vastu suunatud 25.05.2006 hagi rahuldamise määra selle hagi hinnast) ning jätab selles ulatuses kostja menetluskulud kostja kanda. HV peab kandma kostja EMmenetluskulusid 96% ulatuses. Seega otsustab kohus jätta SS 25.05.2006 hagist tulenevad menetluskulud tema enda kanda ja kaasomandi jagamise nõudest tulenevad menetluskulud hageja HVkanda. Kostja EM menetluskulud 96% ulatuses jäävad hageja HVkanda ning HVmenetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 442 lg 2 p 5‘ kohaselt märgitakse kohtuotsuses tsiviilasja hind. TsMS § 123 kohaselt määratakse tsiviilasja hind kindlaks hagi esitamise aja seisuga. 25.05.2006

hagi

sisaldas

elamu

kasutuskorra

ja

kinnistu

kasutuskorra

kandmist

kinnistusraamatusse, mis hagi esitamise seisuga kehtinud TsMS § 132 lg 1 järgi kvalifitseerib mittevaralise nõudena hinnaga 15 000 krooni. Varaliste nõuete hind oli (1 350 + 820) 2 170 krooni. 25.05.2006 esitatud hagi hind kokku on 17 170 krooni. 21.02.2007 esitatud kostja vastuhagi sisaldas nõuet maa ja ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Selle nõude hind oli samuti 15 000 krooni. 26.05.2009 esitas HVhagi kaasomandi lõpetamiseks. TsMS § 126 lg 2‘ kohaselt kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on hagejale kuuluva mõttelise osa väärtus. Hageja on selles hagis märkinud, et kinnistu väärtus on 2 080 000 krooni, kohus on selle väärtuse ka käesolevas otsuses tuvastanud. Hagejale kuulus pool kaasomandist, seega on hagihind selles nõudes 1 040 000 krooni. 28.05.2010 esitas SS hagi kaasomandi lõpetamiseks. Sel hetkel kehtis TsMS § 126 lg 2‘ eelviidatud sõnastuses. SSle kuulus 1/6 kaasomandist. Hagihind on seega 340 000 krooni. 15.10.2008 on kohus andnud SSle ja 29.01.2009 HVriigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (II kd, t lk 61-62, 156-157). Kuivõrd riigi õigusabi on antud kohustuseta tasuda õigusabi tasu ja kulud, ei tõusetu küsimus nende kulude hüvitamisest. Riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 on erinorm TsMS § 190 lg 3 suhtes. 16.06.2009 määrusega on kohus HVvabastanud osaliselt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel kaasomandi jagamise nõudelt (II kd, t lk 220-221). Hageja pidi tasuma riigilõivu 85 000 krooni, tasus 10 000 krooni. Seega on riigilõivust tasumata 75 000 krooni. Kohus jättis selle hageja nõude rahuldamata. Menetlusabi andmine ei vabasta menetluskulude kandmisest kui lahend tehakse menetlusabi saaja kahjuks (TsMS § 190 lg 2). TsMS § 190 lg 4 alusel mõistab kohus hagejalt riigilõivu 75 000 krooni riigi tuludesse. 02.06.2010 määrusega vabastas kohus SS riigilõivu tasumisest kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel (IV kd, t lk 31-32). SS riigilõivu ei tasunud, riigilõivu suurus oli 35 000 krooni. Kohus rahuldas SS hagi ning TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus HVilt riigituludesse. Kokku mõistab kohus HVilt riigituludesse 110 000 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.