Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ele Liiv, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.04.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-13349
Tsiviilasi
H. V. ja S. S. hagi E. M. vastu kasutuskorra kandmiseks kinnistusraamatusse, tekitatud kahju ja kommunaalteenuste võlgnevuse hüvitamiseks ning kaasomandi jagamiseks, H. V. hagi S. S. ja E. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja E. M. vastuhagi kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 040 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2009 lõpetamise nõude kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H. V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.04.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant H. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-x xxxxxxxxx), esindajad T. V. ja adv Andres Past
osaotsus
kaasomandi
Vastustaja S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-x xxxxxxxxx), määratud esindaja adv Piret Simm Vastustaja E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-x xxxxxxxxx), esindaja adv Toomas Keevallik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.12.2009 osaotsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
2.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.05.2006 esitasid H. V. ja S. S. hagi Harju Maakohtusse E. M. vastu XXXXX X XXX XXXXXXXXX asuva kinnistu kasutuskorra määramiseks ja kandmiseks kinnistusraamatusse ning tekitatud kahju ja kommunaalteenuste võlgnevuse hüvitamiseks. 21.02.2007 esitas kostja vastuhagi kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.26.05.2009 esitas H. V. nõude E. M. ja S. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks. H. V. palus lõpetada S. S. kaasomand kinnistule, suurendades vastavalt H. V.i kaasomandit ning kohustada teda välja maksma hüvitise 305 066 krooni S. S.le. H. V. palus endale jätta 4/6 kaasomandist ja E. M.le 2/6 kaasomandist, tehes vastava kande kinnistusraamatusse.
3.Samuti palus hageja jagada kinnistu korteriomanditeks vastavalt peale S. S. kaasomandi lõpetamist kujunevatele kaasomandi osade suurustele vastavalt ajalooliselt välja kujunenud elamu kasutusele: esimesel korrusel asuvat korterit nr X kasutab H. V., teisel korrusel asuvat korterit nr X kasutab E. M..
4.S. S. senisele kaasomandi osale ei vasta elamus pinda, mida ta saaks kasutada, tema korter asub kõrvalhoones. Tsiviilasja arutamise käigus ei ole kolme aasta vältel jõutud lahendusele kinnistu kasutuskorras. S. S. soovitud kasutuskorda ei ole võimalik ehitustehniliselt sisse viia. Seetõttu palub H. V. kaasomandi lõpetada. Kaasomandi ostmise eesmärgiks oli see, et hageja saaks rahus oma vanaduspäevi veeta ning majutada lähisugulasi, kes abistaksid tema hooldamisel. Ta elab praegu kortermajas, kus on väga viletsad tingimused. Samal ajal on S. S.l head tingimused oma ema juures. Hageja eluruumis elavad tema pereliikmed, hageja on elamut parendanud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud.
6.S. S. vastuväidete kohaselt ei ole ta kaasomandi sellise lõpetamisega nõus. Ta kasutas elamus esimesel korrusel tuba koos köögiga. Pärast kaasomandi omandamist H. V.i poolt algasid majas remonttööd, mille käigus tõsteti tema asjad toast välja. S. S.l ei jäänud muud üle, kui kasutada elamiseks krundil olevat kuuri. H. V.i poeg lubas, et selline elukorraldus on ajutine, kuid S. S. enam elamut kasutada ei saanud. H. V. kasutab elamus rohkem pinda, kui on tema kaasomandi osa ning on esimese korruse elamispinna korduvalt ka välja üürinud. S. S. soovib elada XXXXX X XXX elamus. Tal on raske puue ning uue kodu otsimine on temale raske. Pakutud hüvitise eest ei ole tal võimalik leida uut elamispinda. H. V. ei ole aga elamus kunagi elanud, vaid elab koos poja T. V. XXXXXX. Arvestades H. V.i kõrget vanust ei ole tõenäoline, et ta asub elama XXXXX X XXX elamusse. T. V. on teisi kinnistuid ning kaasomandi lõpetamine hageja suhtes ei too talle kaasa kodu kaotust. S. S. palub lõpetada kaasomand ja jätta temale 3/6 kaasomandi osast ning tasuda H. V.ile tema osa 780 000 krooni. S. S. palub teha kinnistusraamatusse ka vastava kande.
7.Kostja E. M. palub samuti lõpetada kaasomand ja jagada kinnisomand. Vastuväidete kohaselt on ta esitanud alternatiivsed viisid: ei ole välistatud jagada kaasomand kolmeks korteriomandiks selliselt, et esimesele korrusele jääks kaks korteriomandit. Samas peaks kohus arvestama, et H. V. on esimese korruse eluruumid välja üürinud, mistõttu hagejale endale neid eluruume järelikult vaja ei ole. Esimese astme kohtu otsus
8.04.12.2009 osaotsusega jagas Harju Maakohus XXXXXXXXX XXXXX X XXX asuva kinnistu S. S. kaasomandisse 54/100 mõttelises osas ja E. M. kaasomandisse 46/100 mõttelises osas ja tuvastas H. V.i kohustuse anda nõusolek vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohus mõistis E. M.lt välja H. V.i kasuks 260 000 krooni ja S. S.lt sama isiku kasuks 780 000 krooni.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Pooled olid ühel meelel, et kaasomandi lõpetamise nõuet tuleb lahendada osaotsusega eraldi. Kaasomandi lõpetamine tähendab käesoleval juhul kaasomandi jagamist ning reaalosade täpsustamist.
10.Puudub vaidlus, et vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks on H. V. 3/6 mõttelises osas, S. S. 1/6 mõttelises osas ja E. M. 2/6 mõttelises osas. Pooled soovivad kaasomandit lõpetada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-de 1 ja 2 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-06 ei pea kohus tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks, kuid käesoleval juhul ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigus kokkuleppega välistatud.
11.Kohus saab kaasomandi lõpetada vaid ühel poolte poolt pakutud viisil. H. V. soovib kaasomandit lõpetada selliselt, et elamu esimene korrus jääb temale, teine korrus E. M. ning S. S. saab hüvitise. S. S. soov on jääda elamu esimese korruse osas kaasomanikuks E. M.ga, teine korrus jätta E. M. ainuomandisse ning maksta H. V.ile hüvitist.
Kohtuistungil märkis E. M., et tema soov on jätta esimene korrus kaasomandisse S. S.ga ja teine korrus tema ainuomandisse. E. M. on nõus maksma 25% hüvitisest H. V.ile. E. M. ei ole nõus, et esimese korruse omanikuks jääks H. V.. Kohtule on siduv poolte poolt kohtuistungil esitatu, mille kohaselt soovivad pooled, et kinnistule jääb kaks reaalosa. Pooled on ka ühel meelel, et kinnistu väärtus on 2 080 000 krooni.
12.Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohtu arvates kaasomandi lõpetamine selliselt, et kinnistul asuva elamu esimene korrus jääb S. S. ja E. M. kaasomandisse ning teine korrus jääb E. M.le ning H. V.ile tuleb maksta hüvitist, koormab pooli kõige vähem. Eelkõige puudutab antud küsimus just S. S.t ja H. V.it. Mõlemal nimetatud isikul on raske puue, H. V. on lisaks kõrges eas isik. Samas ei põhjusta H. V.ile kaasomandi selline lõpetamine kodu kaotust, kuna ta elab XXXXX linnas, mitte XXXXX X XXX asuvas elamus. S. S. peab seevastu XXXXX X XXX asuvat elamut koduks, millest ta oli sunnitud lahkuma alates H. V.i poolt kaasomandi omandamisega ja alustatud remonttöödega. Arvestades H. V.i tervislikku seisundit ja kõrget iga, ei ole tõenäoline, et ta asub ka tulevikus XXXXX X XXX elamusse elama. Õige on hageja seisukoht, et kohus peaks valima kaasomandi sellise lõpetamise viisi, mis vähendaks kaasomanike vahelisi vaidlusi. Seetõttu arvestab kohus ka E. M. seisukohaga, mille kohaselt soovib tema näha kaasomanikuna just S. S.t. Kaasomandi jagamisel ei ole antud juhul määravaks kaasomanike osade suurus ega ka see, kes ja kui palju on elamu parendamisse panustanud. Tehtud kulutuste hüvitamise vaidlus on eraldiseisev ning kohus jätkab selle nõude menetlemist.
13.H. V.ile kuulub praegu pool kaasomandist. Tema kaasomandi osast jääb 75% S. S.le ja 25% E. M.le. S. S. osa kaasomandist moodustab seega 54% (54/100) ja E. M. osa 46% (46/100) mõttelisest osast. Vastav kanne tuleb kinnistusraamatusse teha. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega peab kohtulahend tuvastama sellise kohustuse olemasolu ja olema formuleeritud, kui kohustuse tuvastamine tahteavalduse tegemiseks. Eeltoodud põhjusel formuleerib kohus otsuse resolutsioonis nimetatud kohustuse.
14.H. V.il on õigus hüvitisele vastavalt tema kaasomandi suurusele. Pooled on ühel meelel, et kinnistu väärtus on tervikuna 2 080 000 krooni. H. V.i hüvitise suurus on seega 1 040 000 krooni. E. M. kohustub tasuma H. V.ile 25% hüvitist ehk 260 000 krooni, millega ta nõustus ning S. S. 75% ehk 780 000 krooni. S. S. on näidanud, et tema emal E. T. on antud suurusjärgus raha tähtajalise hoiusena olemas. H. V. on tasunud 27.10.2009 Harju Maakohtu deposiitkontole 305 066 krooni, mille tagastamist saab H. V. kohtult taotleda.
15.E. M. ja S. S. vahel puudub vaidlus, et S. S.le jääb reaalosana esimesel korrusel asuv eluruum (korter nr X) kogupinnaga 68,7m2 ja selle pinna suurusele vastav mõtteline osa reaalosaks mitteolevast maatükist ning E. M.le jääb reaalosana esimesel korrusel asuv eluruum (korter nr X) kogupinnaga 23,2m2 ja teisel korrusel asuv eluruum (korter nr X). Reaalosadeks jagamine on võimalik korteriomandi seadmisega. See nõue tuleb aga selgesõnaliselt esitada konkreetses sõnastuses ning piisav ei ole siiski kostja märkimine, et tuleks määratleda korteriomandite tekkimiseks ja kinnistamiseks kinnistamisavalduses esitatavad andmed, arvestades ka senist kinnistusraamatu seisu. E. M. ja S. S. peavad esitama korteriomandi seadmise nõude tehniliselt täpselt, kohus ise ei või nõude piire ületada ja teha lahendit nõude osas, mida ei ole esitatud. Korteriomandil reaalosa ja mõtteline osa, viidata tuleb ka plaanile. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist osaotsusega ning menetlus ülejäänud nõuetes jätkub, leiab kohus, et need nõude
täpsustused on võimalik teha edasise menetluse käigus ning menetluse optimaalsuse huvides ei ole vajadus antud juhul menetluse uuendamiseks. E. M. ja S. S. võivad kiirema menetluse huvides nõude täpsustamise asemel esitada kohtule ka kompromissi, kui vaidlus puudub. Apellatsioonkaebus
16.H. V. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda.
17.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus on otsuse nõuete osas, mida ei ole kohtule esitatud. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuse tegemisel ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Harju Maakohtu 16.06.2009 määrusest nähtuvalt on maakohus asunud menetlema 26.05.2009 esitatud H. V.i hagiavaldust S. S. ja E. V. vastu kaasomandi lõpetamiseks XXXXXXXXX XXXXX X XXX hoonestatud kinnistule. S. S. vastas hagiavaldusele kirjaliku vastusega 11.09.2009 ning E. M. vastas hagiavaldusele kirjaliku vastusega 15.09.2009. Kumbki kostjatest ei ole menetluses esitanud ei hagiavaldust ega vastuhagiavaldust kaasomandi lõpetamiseks. Ometi on maakohus vaidluse lahendamisel lähtunud kostjate E. M. ja S. S. poolt kirjalikes vastustes toodud nägemusest kaasomandi lõpetamiseks.
18.Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-102-05 seisukohale, et kohus võib AÕS §-le 77 lg 2 järgi valida ühena selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Muul viisil esitatud taotlusest AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomandi lõpetamise viisi valimiseks kohtule ei piisa. Vastasel juhul väljub kohus hagi piiridest. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 on asunud seisukohale, et kohtul ei ole õigust otsustada kaasomandis oleva asja jagamist muul viisil, kui hageja on seda taotlenud.
19.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis puudub TsMS § 442 lg 5 ettenähtud selge otsus hageja nõude osas lõpetada kaasomand. Muid nõudeid kaasomandi lõpetamiseks tsiviilasjas esitatud ei olnud. Maakohtu 30.10.2009 kohtuistungi protokollist selgub, et eelmenetluses ja kohtuistungil arutati H. V.i hagiavaldust kaasomandi lõpetamiseks, kusjuures hageja soovis hagiavalduse rahuldamist täies ulatuses. Hageja jäi oma nõude juurde eelistungil, kohtuistungil ja kohtuvaidluse käigus.
20.Maakohus on jätnud hindamata hageja esitatud väited ja neid kinnitavad tõendid. Kohtuotsusest puudub sisuline analüüs, miks kohus ei uskunud hageja väidet, et ta elab XXXXX X XXX elamus alates 1993.aastast. Maakohus tegi hagejale ootamatult otsuse, millega sisuliselt rahuldas kostjate S. S. ning E. M. kirjalikes vastustes toodud ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks. Apellant taotleb, et ringkonnakohtu istungil kuulatakse üle hageja tunnistajad V. K., L. S., I. T., U. S. ning J. L., kes saavad kinnitada asjaolu, et hageja elab XXXXXXXXX XXXXX X XXX elamus ja et hageja ei ela XXXXXX.
21.Kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Maakohus otsustas jagada XXXXXXXXX XXXXX X XXX asuva kinnistu kaasomandi selliselt, et nimetatud kinnistu kaasomand on jäetud S. S. ja E. M. kaasomandisse, samas tuvastati H. V.i kohustus anda nõusolek muudatuste tegemiseks vajaliku kande tegemiseks. Apellant saab otsuse resolutsiooni punktidest aru selliselt, et peale vaidlustatud otsuse jõustumist ei ole tema enam kinnistu XXXXXXXXX XXXXX X XXX kaasomanik, kuivõrd kaasomanikud on S. S. ja E. M.. Samas asub maakohus otsuse motiveerivas osas seisukohale, et on võimalik reaalosadeks jagamine korteriomandi seadmisega. Selline nõue tuleb aga maakohtu arvamusel esitada selgesõnaliselt konkreetses sõnastuses ning piisav ei ole siiski kostja
märkimine, et tuleks määratleda korteriomandite tekkimiseks ja kinnistamiseks kinnistamisavalduses esitatavad andmed, arvestades ka senist kinnistusraamatu seisu. E. M. ja S. S. peavad esitama korteriomandi seadmise nõude tehniliselt täpselt, kohus ise ei või nõude piire ületada ega teha lahendit nõude osas, mida ei ole esitatud. Hageja H. V. on oma vastava nõude esitanud piisavalt täpselt, kuid seda nõuet kohus enam ei menetle, mistõttu maakohus piirdub osaotsuses vaid kaasomandi jagamisega, mitte lõpetamisega. Seega on maakohus osaotsuse motiveerivas osas põhjendanud kaasomandi jagamise nõuet, kuid selles osas resolutsioon puudub üldse.
22.Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et kaasomandi lõpetamine tähendab käesoleval juhul üksnes kaasomandi jagamist ning reaalosade täpsustamist. Tema hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks ning vastus kostjate vastustele sisaldab täpset ja selget tahet lõpetada kaasomand AÕS § 77 lg-s 2 ettenähtud kujul.
23.Asjas tehtud otsust ei saa täita, kuivõrd see on tehtud tervikuna (nii resolutsioon kui motiveeriv osa) E. M. suhtes. Apellandile teadaolevalt ei osalenud tsiviilasja menetluses E. M. nimelist isikut, kaasomandi lõpetamise menetlusse oli kostjana kaasatud E. M..
24.Maakohus on H. V.i hagi lahendamisel jätnud kohaldamata AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui maakohus oleks vaidluses kohaldanud AÕS § 77 lg 2, oleks H. V.i hagi tulnud ka rahuldada.
25.Maakohus on jätnud oma järeldused motiveerimata. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole tähtis kaasomandi osa suurus, samuti, et ei ole tähtis asjaolu, kes ja kuipalju on kaasomandisse panustanud. Oma seisukohtasid maakohus ei ole aga põhjendanud. Apellant on nimetatud väiteid hagis põhjendanud ja esitanud ka sellekohased väited. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas esinevad teatud tehnilist laadi raskused, mis takistavad kohtul jagada kaasomand reaalosadeks. Apellant ei nõustu maakohtu vastuolulise järeldusega, et hageja on esitanud vastava nõude piisavalt täpselt sõnastatuna, kuid seda nõuet maakohus enam ei menetle. Vastustajate seisukoht
26.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohtu osaotsus tuleb tühistada TsMS § 439 olulise rikkumise tõttu. Kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
28.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaasomandi lõpetamiseks AÕS § 77 mõttes oli esitatud üks nõue --- H. V.i poolt 26.05.2009 (t II kd lk 165-172). H. V. palus jagada kaasomand selliselt, et anda see tema ja E. M. kaasomandisse ning kohustada teda maksma S. S.le välja tema osa rahas. Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväited ja taotlesid kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääks nende kaasomandisse ja nemad hüvitaksid hagejale tema osa rahas. Vastuhagi kostjad ei esitanud. Kohus lõpetas kaasomandi, jagades selle kostjate poolt pakutud viisil.
29.Kolleegium on seisukohal, et selliselt toimides ületas maakohus otsuses nõude piire. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kaasomandi lõpetamisel asja jagamise viisi otsustamisel kohus lähtuda vaid hageja nõudest, otsustades, kas see kuulub rahuldamisele või tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei pakkunud, ka alternatiivselt mitte, välja sellist jagamise viisi, mille puhul tema jääks omandist ilma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-40-05 04.05.2005 selgitanud AÕS § 77 kohaldamist järgmiselt: “Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja palunud anda kaasomandis olev korter tema ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa rahas. Kostja on soovinud korteri jätmist endale, kuid ei ole sellekohast vastuhagi esitanud... Alates 01.07.2003 jõustunud AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus alates 01.07.2003 valida ainult nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud kas hagis või vastuhagis. Samuti on võimalik ja silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt.“
30.Seega ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, et juhul, kui nad on põhimõtteliselt nõus hageja poolt pakutud viisiga (käesolevas asjas jagamisega selliselt, et kinnistu jääb kahele kaasomanikule ja kolmandale hüvitatakse tema osa rahas), siis ülejäänud osas (kes konkreetselt kaotab omandi ja millistes osades läheb omand üle teistele), ei pea nad vastuhagi esitama. Konkreetse kaasomandi lõpetamise viis on konkretiseeritud ainult sellele omandisuhtele iseloomulike faktiliste asjaoludega ja sisaldab endas lisaks AÕS § 77 lg-s 2 nimetatule ka konkreetseid isikuid ja konkreetseid mõtteliste osade suurusi).
31.Käesolevas asjas ei ole ringkonnakohtul võimalik toimunud menetlusõiguse rikkumist kõrvaldada, sest maakohtu poolt on täitmata eelmenetluse ülesanded. Tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 peab kohus eelmenetluses selgitama eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Käesolevas asjas tuleb selgitada kostjatele nende poolt esitatud kaasomandi jagamise viisi lahendamise võimalikkust vaid juhul, kui nad esitavad vastava nõudega vastuhagi ja anda selleks neile mõistlik tähtaeg. Juhul, kui kostjad vastuhagi ei esita, on kohtul võimalik otsustada vaid hageja poolt esitatud nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle.
32.Kolleegium ei käsitle teisi apellatsioonkaebuse väiteid, sest kaebuse lahendamise seisukohalt need sisulist tähtsust ei oma. Asja uuel lahendamisel maakohtus on pooltel võimalik oma väiteid/vastuväiteid täiendada/täpsustada, samuti esitada täiendavaid tõendeid.
33.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja tagasi esimese astme kohtusse, siis ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel sisulist tähtsust ka asjaolu, et vaidlustatud otsuses tõepoolest oli ekslikult kasutatud kostja M. eesnime E. asemel nime E.. Asja uuel otsustamisel saab maakohus vältida sellise kirjavea kordumist. Samas juhib kolleegium apellandi tähelepanu TsMS §-le 447, milline annab nii kohtule kui menetlusosalistele ilmsete kirjavigade kohtulahendis esinemisel kiirema ja menetlusökonoomika seisukohalt mõistlikuma võimaluse ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Nimetatud sätte kohaselt on kohtul õigus igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nagu selgub E. M. vastusest kaebusele, on ta sellist võimalust 08.12.2009 vastava taotluse esitamisega maakohtule ka kasutanud.
34.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
Ande Tänav
Ele Liiv
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.