L.E.`i taotlus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr. 095/2008/613.
Kohtuistungi toimumise aeg
05.oktoobril 2010.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja L.E. ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.; Puudutatud isiku kohtutäitur K. M.’i lepinguline esindaja
M. T..
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Ajatada täitemenetlus täiteasjas 095/2008/613 ja lubada kohtutäituril pidada kinni võlgniku L.E.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) pensionist igakuiselt kinni 15% sissenõudjale AS-ile Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791, asukoht Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) täiteasja raames tasumata võlgnevuse, täituri tasu ning täitemenetluse kulude katteks.
3.Jätta avaldaja esindaja riigi õigusabi kulud 3 000 (kolm tuhat) krooni Eesti Vabariigi kanda.
Jätta kõik kohtutäitur Kristel Maalman’i menetluskulud avaldaja L.E.’i kanda.
5.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (5)
2-10-15183 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.L.E.`i esindaja, vandeadvokaadi vanemabi I. G. esitas 30. märtsil 2010.a Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse nr. 095/2008/613 ajatamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, so menetluse ajaks täiteasja menetluse peatamiseks.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur K.l M. avaldaja suhtes täitemenetluse sissenõudja AS Kohtla-Järve Soojus avalduse alusel Viru Maakohtu 25.05.2007.a kohtuotsuse nr. 2-06-12792 täitmiseks. Nõude suuruseks on 12 979.54 krooni, millele lisanduvad kohtutäituri tasu 4 080 krooni ja täitemenetluse kulud 270 krooni. Kokku 17 329.54 krooni.
3.Kohtutäituri 29.10.2009.a otsusega arestiti avaldaja sissetulek (pension) kuni 50% ulatuses. Nüüdselt peetakse pensionist kinni 35% ehk 1 200 krooni kuus. Avaldaja pension moodustab 3 463 krooni, millest pärast kinnipidamist jääb järele 2 263 krooni. Avaldaja ülalpidamisel on töövõimetu poeg, töövõime kaotusega 80%, kellele määratud pension moodustab 1 965 krooni
4.Avaldaja palus ajatada täitemenetlus, pidades tema pensionist kinni mitte rohkem kui 15% ja esialgse õiguskaitse korras peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetlus nr. 095/2008/613. Koos avaldusega esitas avaldaja riigi menetlusabi taotluse, põhjusel, tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda riigilõivu.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kohtumenetluse ajaks peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 095/2008/613.
6.Viru Maakohtu 06.05.2010.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati riigilõivu tasumisest.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7.22. septembril 2010.a esitatud vastuses kohtutäituri K. M.’i esindaja ei olnud vastu täitemenetluse ajatamisele juhul, kui kohus leiab, et võlgniku taotluses toodud asjaolud vastavad TMS § 45 sätestatule. Samas märgis esindaja, et puudutatud isikul puudub võimalus täitemenetluse ajatamiseks ilma sissenõudja sellekohase nõusolekuta. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda vastavalt TsMS § 172 lg 1.
8.Kohus toimetas avalduse koos lisadega sissenõudjale kätte (t. lk. 58, 62). Sissenõudja AS Kohtla-Järve Soojus ei ole avaldusele vastanud.
KOHTUISTUNG
2 (5)
2-10-15183
9.05. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja ja tema esindaja toetasid avaldust. Esindaja sõnul on isegi 15% summast avaldaja jaoks koormav, avaldaja on võimeline maksma 10% pensionist. Esindaja palus jätta kohtutäituri menetluskulud täituri enda kanda, kuna nende väljamõistmine avaldajalt oleks ebaõiglane avaldaja suhtes.
10.Puudutatud isiku kohtutäitur K. M.’i esindaja teatas, et puudutatud isik on põhimõtteliselt nõus täitemenetluse ajatamisega. Esindaja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
11.Puudutatud isiku AS-i Kohtla-Järve Soojus esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on talle kätte toimetatud. Kohtuistungile mitteilmumise põhustest ei ole kohtule teatatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isiku vastusega avaldusele, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Viru Maakohtu 25.05.2007.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-12792 rahuldati AS-i KohtlaJärve Soojus hagi L.E.’i vastu ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 12 979.54 krooni (t. lk. 5-7). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel täiedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat.
14.Eelnimetatud kohtotsuse täitmiseks algatas kohtutäitur K. M.’i täitemenetluse. Avalduse juurde lisatud 29.10.2009.a riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohaselt sissenõudja nõude täitmiseks peetakse avaldaja pensionist kinni 50% (t. lk. 8).
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 476 lg 2 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 11 lg 1 p 7 tulenevalt maakohtu pädevuses on muude lahendite tegemine samas seadustikus ettenähtud juhtudel. TMS § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
16.Avaldaja menetlusabi taotluse lahendamiseks tegi kohus järelpäringud avaldaja varalise seisundi kontrollimiseks. Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2010.a tõendi kohaselt on avaldajale määratud riiklik pension 3 630 krooni (t. lk. 38). TMS § 130 lg 1 p 10 alusel sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 tulenevalt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sellest tulenevalt avaldaja sissetulekust üldse ei ole võimalik midagi kinni pidada, sest tema sissetulek on 720 krooni (4 305 – 3 630) võrra väiksem seadusega kehtestatud palga alammäärast. Riigikohtu otsuse 3-2-1-68-07 punkti 13 kohaselt riiklikust pensionist kinnipidamise korral tuleb arvestada TMS § 132 lõikega 1 ja 3 (5)
2-10-15183 võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) tuleb kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
17.Eeltoodu alusel täituril ei olnud õigust avaldaja pensionile sissenõudele pööramistuleks. Samas avaldaja ei ole täitetoimingut vaidlustanud. Avaldaja on nõustunud riiklikust pensionist kinnipidamise, kuid ta ei ole nõus 50% määraga. Kuigi avaldaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendustest, miks ta nõustub riiklikust pensionist kinnipidamisega, eeldab kohus et avalduse eesmärk on avaldaja muu varale sissenõude pööramise välistamine. Täitemenetluse seadustik ei keela võlgnikul võlgnevust vabatahtlikult tasuda. Arvestades, et võlausaldajal ei ole vastuväiteid avaldusele ja täituri esindaja on nõustunud avaldusega, kohus rahuldab avalduse ja ajatab menetluse, lubades võlgnikul tasuda sissenõudja nõude, täituri tasu ja täitemenetluse kulude katteks igakuiselt 15% oma pensionist., mis praeguse pensioni suuruse puhul moodustab 544.50 krooni kuus (3 630 x 15%). Täitemenetluse ajatamisel ja avaldaja poolt nõutud viisil nõude täitmise lubamisel kulub täitemenetluses oleva nõude täitmiseks mitte rohkem kui 32 kuud (17 329.54 : 544.50). Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Viru Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärusega maksti avaldaja esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 3 000 krooni. Kuna Viru Maakohtu kohtunikuabi 11.02.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-61544 rahuldati avaldaja riigi õigusabi avaldus ja talle anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis jätab kohus avaldaja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
20..Kohus ei nõustu avaldaja esindajaga väitega menetluskulude avaldaja kanda jätmise ebaõigluse kohta, sest avaldaja ei ole täitetoimingut (riiklikust pensionist kinnipidamise akti) vaidlustanud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Olukorras, kus ei ole esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, ei ole võimalik käesoleva tsiviilasja menetluskulusid täituri kanda jätta. Ei võimalik neid ka sissenõudja kanda jätta, sest sissenõudja ei ole avaldaja avalduse esitamist põhjustanud. Kuna kohtulahend tehakse avaldaja huvides, st avaldajale tagatakse võimalus tasuda võlgnevus avaldaja poolt nõutud viisil, siis jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
21.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 384 lg 1, § 390, § 463, § 465, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
4 (5)
2-10-15183
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.