Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peavad kandma kostjad. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 25.10.2010.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjatele kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum x.xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx linnas. Hageja osutas eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas haldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostjad on jätnud tasumata halduskulud, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil aprill 2008.a. kuni detsember 2009.a. Hageja märgib, et seisuga 27.01.2010.a. on kostjatel halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 5 573,40 krooni ja viivis 4 431 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjatelt

solidaarselt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 300 krooni. Menetluse käik Kuna kostjad ei ela Rahvastikuregistris oleval aasdressil ja politseil puuduvad andmed kostjate asukoha kohta, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjatele kätte avalikult ning kohustus kostjaid kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.43-45). Kuigi kostjatele on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 19.08.2010.a. ei ole kostjad kuni käesoleva ajani kohtule vastanud (tl. 47). Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad ei ole tasunud neile kuuluva korteriomandi eest nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil aprill 2008.a. kuni detsember 2009.a. ning nende võlg hageja ees seisuga 27.01.2010.a. on 5 573,40 krooni ja viivise 34 431 krooni. Kuna hageja haldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjatele kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga x.xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx linnas. Kostjad ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostjate võlgnevus hagejale ees on 5 573,40 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe.

VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostjad ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjatelt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seisuga 27.01.2010.a. on kostjate sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 4 431 krooni VÕS §101 lg.1 pp.1,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostjad on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 5 573,40 krooni ja viivis 4 431 krooni hageja kasuks

Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv 1 300 krooni hageja kasuks. Kuna kostjad ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjatele kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.

Aare Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.