25. oktoober 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91552
Tsiviilasi
AŠ’i (Š) hagi Danske Bank A/S Eesti Filiaal vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks
Hagihind
30 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AŠ (Š) (isikukood XXX, elukoht
XXX),
lepinguline esindaja Ilja S (Lotuse Õigusabi OÜ, Väike-Ameerika 8-114, 10129 Tallinn) Kostja Danske Bank A/S Eesti filiaal lepinguline esindaja advokaat Iivi O (Glikman & Partnerid Advokaadibüroo, Tornimäe 2, 10145 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
28.09.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Ilja S Kostja lepinguline esindaja advokaat Iivi O
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AŠ’i (Š) hagi Danske Bank A/S Eesti Filiaal vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista AŠ’ilt menetluskulud 100% ulatuses Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.08.08.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX(tl 11-15).
2-08-91552
2.14.10.2008 teatas kohtutäitur Arvi P hagejat, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 024/2008/974 (tl 16). Menetluskäik
3.30.12.2008 esitas AŠ hagi Danske Bank AS Eesti filiaali vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks ning AŠ`i kaebus Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäituri Arvi P `i otsuse ja tegevuse peale.
4.19.01.2009 määrusega eraldas kohus AŠ`i kaebuse Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäituri Arvi P `i otsuse ja tegevuse peale iseseisvasse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub tuvastada, et laenulepingu nr XXX ülesütlemine on kehtetu ja tuvastada, et kostjal puudus õigus täitmisavalduse esitamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 195 lg 1 ja 2, § 196 lg 1, TsÜS § 69 lg 1.
6.Oktoobris 2008 sai hageja teada, et kostja on pooltevahelise lepingu hagejaga ühepoolselt lõpetanud ning, et nõue laenusumma tagastamiseks on edastatud täitmiseks kohtutäiturile. Hageja esitas kostjale ja kohtutäiturile 12.11.2008 vastuväited lepingu ülesütlemise kohta, täitemenetluse algatamise kohta ja kohtutäituri tasu sissenõudmise kohta (tl 17-19). Kostja kirjale ei reageerinud.
7.Hageja leiab, et kostjal puudus õigus kohtutäiturile sissenõudja avalduse esitamiseks täitemenetluse alustamiseks. Kostja oleks pidanud esitama esmalt hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ja vastavalt lepingu tingimustele nõudma laenu tagastamist kahe nädala jooksul pärast hageja poolt lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist. Alles siis oleks olnud kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, võttes arvesse seda, et hageja ei täitnud oma laenu tagastamise kohustust. Hageja ei ole antud juhul kätte saanud lepingu ülesütlemise avaldust ning seega lepingu ülesütlemine ei jõustunud, mis tähendab, et lepingu ülesütlemine on tühine ning leping on jõus ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt esitas kostja täitemenetlusse nõude, mis ei olnud sissenõutavaks muutunud. Hageja jäeti ilma võimalusest lahendada antud probleem vabatahtlikult enne sundtäitmist.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja õiguslik huvi on tuvastada, et laenulepingu nr XXX ülesütlemine ei kehti ning tuvastada, et kostjal puudus õigus täitmisavalduse esitamiseks, mis tõi kaasa asjaolu, et kohtutäitur nõuab hagejalt kohtutäituri tasu summas 150 000 krooni.
9.Hageja on seisukohal, et 30.07.2008 kirja nr P1-1-3/16255 ei saa käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena, vaid tuleb käsitleda teatena täiendava tähtaja määramise kohta, mida kostja on ka ise märkinud kirjas. Kui kostja oleks soovinud üheaegselt esitada nii teate täiendava tähtaja määramise kohta kui ka lepingu ülesütlemise avalduse, siis oleks kostja pidanud sõnastama lause järgmiselt: „juhul, kui ta ei tasu oma võlgnevust, siis leping loetakse ülesöelduks alates 14.08.2008 ja kogu võlgnetav summa tuleb tasuda hiljemalt 29.08.2008“. Kostja sõnastas kirja aga selliselt, et kirja saab tõlgendada üksnes teadet täiendava tähtaja andmise kohta. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud antud juhul peale täiendava tähtaja lõppemist, mis samuti oli väga lühike aeg ning vastuolus hea usu põhimõttega, tegema eraldi avalduse lepingu ülesütlemise kohta ja alles seejärel vastavalt lepingu punkti 9.1 nõudma kahe nädala jooksul võlgnevuse tasumist. Kostja aga seda ei teinud, millega rikkus nii lepingu tingimusi kui ka seadust.
10.Hageja märgib, et 03.11.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kasutamise eesmärk oli laenu refinantseerimine, mitte nõude täitmine täiteasjas nr 024/2008/974. Kostja ise pöördus hageja poole ettepanekuga uue lepingu sõlmimiseks. Kostja oma 12.11.2008 nõudekirjas viitas, et hagejaga on sõlmitud uus leping number XXX, kuid ei ole lõpetatud vana lepingut nr XXX. Hageja on seisukohal, et lepingu nr XXX sõlmimisega kostja kaudselt tunnistas, et lepingu nr XXXülesütlemine oli ebaseaduslik.
2-08-91552 Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
12.Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud õigusliku huvita ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole märkinud, milles seisneb hageja õiguslik huvi laenulepingu nr XXXülesütlemise kehtetuse tuvastamise vastu ja kostjal täitmisavalduse esitamise õiguse puudumise tuvastamise vastu.
13.Kostja märgib, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt poolte vahel 08.08.2005 sõlmitud laenulepingut nr XXX tulenevaid kohustusi ja seda vaatamata kostja korduvatele teadetele. Mistõttu edastas kostja 30.07.2008 AS Eesti Post teenust kasutades kostjale tähitud postiga laenulepingu nr XXX ülesütlemise avalduse hageja postiaadressile XXX (tl 54-55), millise aadressi teatas hageja kostjale 18.03.2008 internetipanga vahendusel (tl 59). Tähitud kiri väljastati hagejale 01.08.2008 (tl 56) ning kirja on vastu võtnud hageja abikaasa J. Š 01.08.2008 (tl 57-58). Ülesütlemise avalduses teatas kostja veelkord hagejat 08.08.2005 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest ning andis hagejale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuse täitmiseks s.o kuni 13.08.2008 ja teavitas hagejat, et kui hageja hiljemalt 13.08.2008 võlgnevust summas 29 384,52 krooni ei tasu, ütleb kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles alates 14.08.2008 ning nõuab kogu võlgnetava summa 1 513 561,88 krooni kohest ja täielikku tasumist. Hageja oma kohustusi ei täitnud ka kostja poolt antud täiendavaks tähtajaks, millega seoses on 08.08.2005 sõlmitud laenuleping nr XXX kostja poolt erakorraliselt üles öeldud 14.08.2008. Kuna hageja võlgnetavat summat eeltoodule vaatamata ei tasunud, esitas kostja 14.10.2008 Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäiturile Arvi P ’ile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja notariaalsed täitedokumendid.
14.Kostjal puudub igasugune alus arvata, et hageja abikaasa laenulepingu nr XXX ülesütlemise avaldust hagejale ei edastanud. Lisaks sellele on hageja abikaasa J. Š laenulepingu nr XXX kaastaotlejana hagejaga solidaarvõlgnik. Ka J. Š’le edastas kostja 30.07.2008 AS Eesti Post kaudu laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 63), millise J. Š samuti võttis vastu 01.08.2008. Seega oli J. Ša ka isiklikult huvitatud kostjalt tähtkirjana saabunud ülesütlemise avalduse kättetoimetamisest hagejale. Juhul, kui hageja keeldus abikaasalt ülesütlemise avalduse vastuvõtmisest, tuleb lugeda, et see on hagejale siiski kätte antud, sest sellisel juhul on hageja teadlikult kõrvale hoidnud laenulepingu nr XXX ülesütlemise avalduse kättesaamisest. Samuti tulenevalt laenulepingu nr XXX punktist 14.2 tuleb kostja poolt hagejale AS Eesti Post kaudu tähitud posti teel postitatud ülesütlemise avaldus igal juhul lugeda hagejale kättetoimetatuks hiljemalt 5 päeva pärast selle postitamist. Seega anti hagejale aeg vabatahtlikuks täitmiseks, kuid hageja ei ilmutanud vähimatki soovi võlgnetava summa tasumiseks. Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile alles kaks kuud pärast ülesütlemise avalduse hagejale postitamist. Alles pärast seda, kui kohtutäitur alustas hageja suhtes täitemenetlust, ilmutas hageja huvi oma võla tasumise vastu ja tasus täitmisele esitatud nõude kostjale 03.11.2008. Seega on kostja käitunud heauskselt ja hea usu põhimõttega vastuolus käitumine on hoopis hagejal.
15.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et tuvastusnõuete rahuldamine ei aitaks kaasa hageja poolt soovitud eesmärgi saavutamisele ehk, mitte tasuda kohtutäituri tasu 150 000 krooni ulatuses, ja seega ei annaks see hagejale soovitud õiguslikku kasu. Tulenevalt täitemenetluse seadustik § 38 lg 1 kannab täitekulud võlgnik. Täitmismenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täiteasjas nr 024/2008/974 on hagejale täitmisteade kätte toimetatud 20.10.2008. Hageja rahuldas täiteasjas nr 024/2008/974 hageja vastu sissenõudmisele pööratud nõude 03.11.2008, tasudes võlgnevuse kostjale. Seega tasus hageja võlgnevuse alles pärast täiteasjas nr 024/2008/974 täitmisteate kättetoimetamist ja isegi pärast kohtutäituri poolt kostjale vabatahtlikuks täitmiseks antud 10 päevast tähtaega. Täitekulud jäävad sissenõudja kanda ainult erandjuhtudel, seda näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul. Hageja ei ole nimetatud hagi esitanud ning tähtaeg nimetatud hagi esitamiseks lõppes 19.11.2008. Seega hageja poolt esitatud tuvastusnõuete
2-08-91552 rahuldamise korral ei muutuks sundtäitmine lubamatuks, samuti ei kõrvaldaks see sundtäitmiseks esitatud täitedokumentide sundtäidetavust ega aitaks kaasa hagejal vabaneda kohustusest tasuda kohtutäituri tasu. Kostja märgib ka, et hageja ei ole esitanud hagi täitedokumendi tühistamiseks, millise tühistamisel oleks võlgnikul õigus nõuda täitekulude tasumist sissenõudjalt.
16.Kostja märgib, et hageja pidi laenulepingust nr XXX tulenevaid maksekohustusi täitma vastavalt kõnealusele lepingule sh. tagastama kostjale laenusumma ja intressid vastavalt kõnealuse laenulepingu lahutamatuks lisaks olevale graafikule iga kalendrikuu 25. kuupäevaks. Hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning lepingu ülesütlemise ajaks oli hagejal muuhulgas tasumata nii laenu põhiosa maksed kui ka intressimaksed juba alates maikuust 2008. Hageja oli teadlik sellest, et on jätnud oma kohustused kostja ees täitmata, kuid ei võtnud kordagi kostjaga ühendust ega püüdnud leida lahendust tekkinud olukorrale. Samas saatis kostja hagejale korduvalt kirjalikke teateid selle kohta, et hagejal on kohustused täitmata.
17.Väärad on hageja väited, et 30.07.2008 laenulepingu ülesütlemise avalduse sisu ei olnud hagejale arusaadav ja, et hageja käsitles kirja teatena täiendava tähtaja andmise kohta. Kirjas on üheselt ja sõnaselgelt arusaadav, et kiri sisaldab teadet nii täiendava tähtaja määramise kohta kui lepingu ülesütlemise avaldust.
18.Sisutud on hageja viited kostja poolt laenulepingu punkti 9.1 väidetava rikkumise kohta, et kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt kogu võlgnetava summa tasumist enne 29.08.2008. Sisutud on ka väited, et kostja poolt antud täiendav kahe nädala pikkune tähtaeg oli liiga lühike ja vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Kostja märgib, et väärad on hageja väited nagu tunnistaks kostja laenulepingu nr XXX sõlmimisega, et laenulepingu nr XXX ülesütlemine olnuks ebaseaduslik. Hageja pöördus kostja poole sooviga sõlmida laenuleping nr XXX selleks, et saada raha seoses laenulepingu nr XXX ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud ja täiteasjas nr 024/2008/974 sundtäitmise korras hagejalt sisse nõutava võla tasumiseks. Selle eesmärgiga laenuleping nr XXX ka 03.11.2008 sõlmiti ja laenuraha hageja poolt ka eesmärgipäraselt kasutati. Kohtuotsuse põhjendus
20.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 08.08.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX(tl 11-15) ning, et hageja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. Samuti puudub vaidlus, et 14.10.2008 teatas kohtutäitur Arvi P hagejat, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 024/2008/974 (tl 16), milline täitmisteade on hagejale kätte toimetatud 20.10.2008. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õiguslik huvi käesoleva hagi esitamiseks ning, kas 30.07.2008 laenulepingu nr XXX ülesütlemine on kehtiv.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 368 lg 1 p 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
2-08-91552 Hageja märgib, et hageja õiguslik huvi antud asjas on tuvastada, et laenulepingu nr XXXülesütlemine ei kehti ning tuvastada, et kostjal puudus õigus täitmisavalduse esitamiseks, mis tõi kaasa asjaolu, et kohtutäitur nõuab hagejalt kohtutäituri tasu summas 150 000 krooni. Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi hagi esitamiseks.
24.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 195 lg 1 alusel lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama § lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 116 lg 5 kohaselt käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Laenulepingu nr XXXüldtingimuste (edaspidi tingimused) punkti 9.1.2 alusel on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 2 (kahe) nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui laenusaaja ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenu tagasimakset. Kostja edastas 30.07.2008 AS Eesti Post teenust kasutades kostjale tähitud postiga laenulepingu nr XXXülesütlemise avalduse hageja postiaadressile XXX (tl 54-55), millise aadressi teatas hageja kostjale 18.03.2008 internetipanga vahendusel (tl 59) ning seega loeti hageja uueks aadressiks lepingus XXX (tl 60-62). Tähitud kiri väljastati hagejale 01.08.2008 (tl 56) ning kirja on vastu võtnud hageja abikaasa J. Ša 01.08.2008 (tl 57-58). Ülesütlemise avalduses teatas kostja hagejale 08.08.2005 sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenevate kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest ning andis hagejale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuse täitmiseks s.o kuni 13.08.2008 ja samas kirjas teavitas hagejat, et juhul kui hageja hiljemalt 13.08.2008 võlgnevust summas 29 384,52 krooni (sh. tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 460 krooni, tähtajaks tasumata laenusumma 6 532,16 krooni, tähtajaks tasumata intressid summas 18 296,70 krooni, tähtajaks tasumata viivised summas 95,66 krooni, trahv kindlustuse puudumise/esitamata jätmise eest summas 3 000 krooni) ei tasu, ütleb kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXXerakorraliselt üles alates 14.08.2008 ning nõuab kogu võlgnetava summa 1 513 561,88 krooni (sh. tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 460 krooni, tähtajaks tasumata laenusumma 1 485 698,04 krooni, tähtajaks tasumata intressid summas 22 306,14 krooni, tähtajaks tasumata viivised summas 97,70 krooni, trahv lepingu punktide 2.2 ja 7.9 alusel 4 000 krooni) kohest ja täielikku tasumist. Hageja oma kohustusi ei täitnud ka kostja poolt antud täiendavaks tähtajaks, millega seoses on 08.08.2005 sõlmitud laenuleping nr XXXkostja poolt erakorraliselt üles öeldud 14.08.2008. Samuti esitati lepingu ülesütlemise avaldus hageja abikaasale Julia Ša’le, kui laenu kaastaotlejale. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja edastas 30.07.2008 hageja postiaadressile, millise hageja edastas kostjale internetipanga vahendusel, laenulepingu ülesütlemise avalduse ning avaldus on hageja abikaasale kätte toimetatud 01.08.2008. Seega tuleb lugeda tahteavaldus kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnane isik tahteavaldusest teada sai. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja abikaasa ei edastanud avaldust hagejale ning seega leiab kohus, et avaldus on hagejale kätte toimetatud. Seega on kostja käitumine olnud kooskõlas TsÜS §-ga 69. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et nimetatud avaldust tuleb lugeda, kui teadet täiendava tähtaja andmiseks. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise avalduses on üheselt arusaadavalt kirjutatud, et „juhul, kui hageja ei tasu käesolevas teates nimetatud võlgnevust summas 29 384,52 krooni hiljemalt 13.08.2008 kostjale,
2-08-91552 ütleb kostja hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles alates 14.08.2008 ning nõuab lepingu alusel kogu võlgnetava summa, so kokku 1 513 561,88 krooni kohest ja täielikku tasumist“. VÕS § 116 lgst 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-5-10 p 11). Seega on kostja andnud hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kaks nädalat, mis on kohtu arvates piisav, kuna hagejat teavitati eelnevalt võlgnevusest ning hageja oli ise teadlik, et ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, ning, kuna hageja oma kohustust ei täitnud oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda alates 14.08.2008, millest kostja teavitas hagejat selgesõnaliselt. Seega leiab kohus, et laenulepingu nr XXXülesütlemine on kehtiv ning kostjal oli õigus pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.