Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2010. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-3988
Tsiviilasi
OÜ Hansaprint hagi OÜ Remet Investeeringud (endine ärinimi OÜ Pretty Grupp) vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14.179, 40 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 5. juuli 2010. a. otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. oktoober 2010. a.
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Remet Investeeringud apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Remet Investeeringud (kuni 7. septembrini 2010. a. ärinimi OÜ Pretty Grupp (registrikood 10688242, asukoht Tammsaare 41, Pärnu) Vastustaja OÜ Hansaprint (registrikood 10207920, asukoht Savi 17/5, Pärnu), seaduslik esindaja Kalle Kolt
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 5. juuli 2010. a. otsus OÜ Hansaprint hagis OÜ Pretty Grupp vastu võla väljamõistmiseks osaliselt, hagi rahuldamise ulatuse osas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel 10.486, 85 krooni.
1. Rahuldada hagi osaliselt. Mõista OÜ-lt Remet Investeeringud OÜ Hansaprint kasuks välja 10.486, 85 krooni, sealhulgas põhivõlg 10.394, 40 krooni ja viivis 92, 45 krooni.
2.2. Menetluskuludest jätta 26% OÜ Hansaprint ja 74% OÜ Remet Investeeringud kanda.
3.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
4.Apellatsioonimenetluse menetluskuludest jätta 74% OÜ Remet Investeeringud ja 26% OÜ Hansaprint kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
27.jaanuaril 2010. a. esitas OÜ Hansaprint Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Pretty Grupp (uus ärinimi OÜ Remet Investeeringud) võla 28.563, 20 krooni väljamõistmiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja 15. märtsil 2010. a. jätkas kohus nõude üle menetlust hagimenetluses. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 14.179, 40 krooni, mis koosneb põhivõlast 14.086, 95 krooni ja maikuu eest esitatud viivisarvest 92, 45 krooni. Kostja keeldus tasumast 13. oktoobri 2009. a. arvet nr. 90867, millest hagi esitamise ajaks oli tasumata 19.923 krooni. Kostja keeldus võlga tasumast, esitamata ühtegi tõsiselt võetavat põhjust. Hageja on osutanud kostjale kokkulepitud teenust ning on endale võetud kohustused täitnud. Kostja asus võlgnevust tasuma alles pärast kohtusse pöördumist. Viimane laekumine hagejale toimus 17. mail 2010. a. summas 3000 krooni, millest hageja on arvestanud põhivõla katteks 2836, 05 krooni ja 12. mai 2010. a. viivisearve nr. 210402 katteks 163,95 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võlgnes hagejale vastuse esitamise seisuga 16.563, 20 krooni, kuid hagejapoolne kohtussepöördumine on ennatlik ja ebamõistlik. Kostja ei ole keeldunud
tekkinud võlgnevuse tasumisest. Seoses ajutiste likviidsusprobleemidega tekkisid kostjal raskused arvete õigeaegse tasumisega oma võlausaldajatele, s. h. hagejale 13. oktoobri 2009. a. arve nr. 90867 eest. Kostja tegi hagejale esmalt suuliselt ja 27. jaanuaril 2010. a. meilitsi ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks. 26. jaanuaril 2010. a. edastas hageja, olenemata kostja suulisest ettepanekust, e-kirjaga kostjale pretensiooni kogu võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28. veebruariks 2010. a. Kostja on 27. veebruari 2010. a. maksegraafikus pakutud makseid tasunud. Kostja ei ole kordagi keeldunud võlga tasumast ja on asunud seda likvideerima. Vastuseks hagi täpsustusele teatas kostja, et põhivõlgnevus nüüdseks moodustab 10.394, 40 krooni, mille kostja palus kohtul temalt hageja kasuks välja mõista. Vaidlusaluses arves märgitud tasu suuruseks oli 28.394, 40 krooni ja kostja on selle arve alusel tasunud hagejale 18.000 krooni (tasudes 27. jaanuaril, 16. veebruaril, 16. märtsil, 14. aprillil, 15. mail ja 15. juunil 2010. a. iga kord 3000 krooni). Hagi täpsustusele on hageja lisanud viivisearved kokku summas 1100, 40 krooni, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohast viivisenõuet ei ole hageja esitanud. 2. ja 30. novembri viivisearved kostja tasus, sest need olid korrektsed. Pärast põhivõla osalist tasumsit on aga hageja viivise arvestamisel võtnud aluseks tegelikust põhivõlast suurema summa. Arvestades, et kostja on oma võlga vabatahtlikult vastavalt oma võimalustele regulaarselt tasunud ja hageja kohtusse pöördumine sel ajal ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus 5. juuli 2010. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla vastavalt hagi täpsustusele seisuga 11. juuni 2010. a. kokku summas 14.179, 40 krooni, sealhulgas põhivõlg 14.086, 95 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostja ostis hagejalt teenust ja hageja esitas arve 28.394, 40 krooni tasumiseks 20. oktoobriks 2009. a., viivisega 0, 5 % päevas. Kostja arvet ei tasunud. Hageja ei ole aktsepteerinud kostja soovi tasuda võlg igakuiste osamaksetena. Poolte vahel ei ole ka kokkulepet selles, et hageja ei või arvestada viivist. Kostja tasus 27. jaanuaril 3000 krooni, 16. veebruaril 3000 krooni, 16. märtsil 3000 krooni, 14. aprillil 3000 krooni, 15. mail 3000 krooni ja 15. juunil 2010. a. 3000 krooni. Hageja esitas 2. novembril 2009. a. viivisarve nr. 90925 - 150, 45 krooni, 30. novembril 2009. a. viivisarve nr. 91032 - 164, 95 krooni, mille kostja on tasunud 20. jaanuaril 2010. a. Hageja nõue kuulub rahuldamisele summas 14.179, 40 krooni (sellest 15. juunil 2010. a. on tasutud 3000 krooni), sest tõendatud on, et kostja on viivitanud arve maksmisega ja hagejal on õigus arvestada viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 alusel. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esitanud viivisenõude maksekäsu kiirmenetluses, esitanud 2. ja
30.novembri 2009. a. viivisearved, mis kostja on tasunud 20. jaanuaril 2010. a. ja ei ole neid vaidlustanud. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kõigil arvetel on viivisearvestus peal. Samuti on hageja poolt esitatud hagi täpsustuses viivisenõue. Põhjendatud on, et perioodiliste maksete puhul arvestab hageja kõigepealt tekkinud viivist ja ülejäänud laekunud makse jääb põhivõla katteks. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet võla ajatamiseks osamaksetena ja kostja tasub võlga osamaksetena ühepoolselt. Kostja ei ole vaidlustanud viiviste suurust ja on tasunud esiatatud arvete alusel 315, 40 krooni. Viivisarved - 31. mai 2010. a. 92, 45 krooni, 31. detsember 2009. a. 168, 80 krooni, 16. märts 2010. a. 359, 80 krooni, 12. mai 2010. a. 163, 95 krooni, ja 31. mai 2010. a. 92, 45 krooni - on tasumata. VÕS § 100 kohaselt nimetatakse kohustuste rikkumiseks kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Kohustuste rikkumise korral on võlausaldajal huvi kasutada rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid, et likvideerida kohustuste rikkumise negatiivsed tagajärjed. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivisenõude esitamisega saab isik, kelle suhtes on lepingut rikutud, võimaluse saada hüvitist selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada rahasummat, mis oleks olnud tema käsutuses, kui kostja oleks oma kohustuse kohaselt täitnud. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rahuldades hagi ebaselge nõude osas, tuginemata asjakohasele materiaalõigusnormile. Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusest ei selgu hagi rahuldamise ulatus. Jääb ebaselgeks, kas kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Sellisel juhul ei ühti väljamõistetud summa
27.jaanuaril 2010. a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuva nõudega 28.563, 20 krooni (põhinõue 28.394, 40 krooni, kõrvalnõuded 168, 80 krooni) ega ka
31.märtsi 2010. a. hagiavaldusest nähtuva nõudega 19.923 krooni. Samas, kui kohus rahuldas hagi osaliselt, jääb arusaamatuks, miks jättis kohus kohtukulud täies ulatuses apellandi kanda. Kuigi kostja oli hagejale jätkuvalt veel osaliselt võlgu, puudus hagejal hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes alus kohtusse pöördumiseks. Kuigi 26. jaanuari 2010. a. ekirjas tegi vastustaja apellandile ettepaneku võlgnevus likvideerida hiljemalt 28. jaanuariks 2010. a., pöördus ta maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 27. jaanuaril 2010. a., seega enne võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Jääb arusaamatuks, millisele materiaalõiguslikule alusele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et hagejal oli õigus kohustuste täitmise järjekorda ühepoolselt muuta. Kostja on üheselt määranud, millise kohustuse ta täidab. Apellant on tasunud viivisarve nr. 90925 alusel 70, 79 krooni ja viivisarve nr. 91032 alusel 152, 47 krooni, kokku arve 90867 tasumisega viivitamise eest 20. jaanuaril 2010. a. viivist 223, 26 krooni, põhivõlgnevust 27. jaanuaril 3000 krooni, 16. veebruaril 3000 krooni, 16. märtsil 3000 krooni, 14. aprillil 3000 krooni,
15.mail 3000 krooni ja 15. juunil 2010. a. 3000 krooni. Hageja ei ole osaliselt viivisarveid apellandile esitanud. Ebaselgetest viivisarvetest nähtub, et vastustaja on arvestanud seisuga 31. mai 2010. a. viivist 1100, 40 krooni. Apellandi arvestuse kohaselt on viivis 1003, 20 krooni: põhivõlgnevusest 28.394, 40 krooni tasus apellant 27. jaanuaril 3000 krooni, viivitades maksega 99 päeva (viivis päevas 5, 45) – kokku 539, 10 krooni, 16. veebruaril tasus 3000 krooni – viivitades 20 päeva (4, 87) – 97, 40 krooni,
16.märtsil tasus 3000 krooni – viivitades 28 päeva (4, 29) – viivis 120, 25 krooni, 14. aprillil tasus 3000 krooni – viivitades 29 päeva (3, 72) – viivis 107, 86 krooni, 15. mail tasus 3000 krooni – viivitades 31 päeva (3, 14) – viivis 97, 47 krooni ja 31. mail 3000 krooni – viivitades 16 päeva (2, 57) - 41, 10 krooni. Seega oli apellandi põhivõlgnevus seisuga 11. juuni 2010. a. arve nr. 90867 eest 10.394, 40 krooni ja viivis 1003, 20. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli apellandi põhivõlgnevus arve nr. 90867 alusel 10.394, 40 krooni, mida apellant ka tunnistas. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, hagi rahuldamise ulatuse osas, mõistes kostjale hageja kasuks maakohtu otsuses märgitud summa asemel välja 10.486, 85 krooni, sealhulgas 10.394, 40 krooni põhivõlga ja 92, 45 krooni viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli teenuste osutamise leping, millest tulenevad kohustused hageja täitis, ning et kostja on jätnud osutatud teenuste eest esitatud 13. oktoobri 2009. a. arve nr. 90867 summas 28.394, 40 krooni osaliselt tasumata. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osaliselt on arve tasutud ning et kõik tasumised on toimunud pärast tasumiseks
kokkulepitud tähtaega. Kostja tegi hagejale ülekandeid, mille selgitusse oli märgitud arve nr. 90867, kokku summas 18.000 krooni (27. jaanuaril, 16. veebruaril, 16. märtsil, 14. aprillil,
15.mail ja 15. juunil 2010. a. à 3000 krooni – tl. 46 – 49, 126). Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, nagu oleks pooltel kokkulepe selle kohta, millises järjekorras tuleb kohustused osalise täitmise korral täita. Seega kohaldub VÕS § 88 lg. 1, mille kohaselt juhul, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Osundatud normist tulenes kostja õigus määrata, millise kohustuse katteks ta hagejale raha maksab. Märkinud rahaülekannete selgitusse, et tasumine toimub arve nr. 90867 alusel, see arve oli aga esitatud osutatud teenustasu saamiseks, siis määras võlgnik, et tasutud raha tuleb lugeda teenustasu ehk põhivõla katteks ja hageja ei olnud õigustatud katma tasutu arvel tema poolt kostjale arvestatud viivist. Kostja põhivõlg hageja ees moodustab seega 10.394, 40 krooni (28.394, 40 – 18.000 = 10. 394, 40), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivisenõude on hageja esitanud summas 92, 45 krooni ning selles summas viivise väljamõistmise vastu ei ole kostja vastuväiteid esitanud, seega tuleb see nõue rahuldada. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.486, 85 krooni (10.394, 40 + 92, 45 = 10.486, 85). Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu tuleks hagi jätta rahuldamata põhjendusel, nagu oleks hagejal puudunud alus kohtusse pöördumiseks. Nii ei olegi kostja vaidlustanud asjaolu, et otsuse tegemise hetkeks moodustas tema põhivõlgnevus hageja ees 10.394, 40 krooni. Vastupidi, kostja on seda oma kohtule adresseeritud menetlusdokumendis sõnaselgelt kinnitanud ja palunud see kohtul temalt välja mõista (tl. 123 – 124). Asjaolu, et kostjal ei olnud võla maksmiseks majanduslikke võimalusi ning ta tegi ettepaneku tasumiseks maksegraafiku alusel, ei välista hageja õigust nõude maksmapanekuks kohtu poole pöörduda. Seda õigust ei välista ja hageja käitumist ei muuda vastuolus olevaks hea usu põhimõttega seegi, et kostja ühepoolselt väljapakutud maksegraafikut täitis. Tasumises maksegraafiku alusel ei olnud pooled kokku leppinud, seega ei olnud see hagejale siduv. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõikega 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes menetluskuludest 26% hageja ja 74% kostja kanda. Et apellatsioonimenetluses vaidlustas kostja maakohtu otsuse täies ulatuses, tema kaebus rahuldatakse aga osaliselt, jaotatakse ka apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte vahel samas vahekorras.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.