Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud MaxKinnisvara OÜ ja OÜ Saarte Investeering sõlmisid 31.01.2005 koostöölepingu, mille eesmärgiks oli reguleerida pooltevahelisi suhted Hirvepargi elamurajooni arendamisel. OÜ Saarte Investeering ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on hageja. MaxKinnisvara OÜ osa kuulub kostjale ning alates 23.11.2007 on kostja koos teise äriühingu osaniku Pille Saartsiga äriühingu juhatuse liige. Koostöölepingu täitmise käigus on äriühingutel tekkinud mitmeid lahkarvamusi, mida on lahendatud kohtu vahendusel. Omavaheliste lahkarvamuste lahendamiseks on kostja avaldanud hageja koha ebaõigeid faktiväiteid ja hageja au teotavaid väärtushinnanguid. 29.09.2009 Kanal 2 saates Reporter on kostja avaldanud: „Mind häirib see, et Liblik on varastanud mind, ta on varastanud eesti rahvast ehk siis jätnud maksud maksmata päris suurte summade pealt ja ta on varastanud ka neid perekondasid, kes on sinna elama läinud, sest ma isiklikult käisin kohal ja palusin ehitustegevust peatada, kuna täpselt on poole vähem pandud Cyproci, soojustusmaterjalist 15 cm asemel on pandud 10 cm, katusele ka 2 mm asemel on pandud 1.3 mm. Noh, võib tunduda, mis vahe see on? 15 cm või 10 cm? Aga külmal talvel on väga suur vahe, iga pere maksab rohkem selle eest, küttekulusid, kõike. Ma palusin selle peatada: „Lõpetame ära. Ehitame nii nagu peab". Liblik ehitab kullast maju ja siis varastab veel sealt ka. No, et ma nagu ei saa aru, et no kuhu?" Kostja väited hageja varguste ja maksude tasumata jätmise kohta on ebaõiged. Samuti on need avaldatud andmed hageja au teotavad ja õigusvastased, kuna kutsuvad esile avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse. Ajalehes Eesti Ekspress on 24.09.2009 ilmunud artikkel pealkirjaga «Sellisel maltsal ei tohi lasta kasvada" kus kostja on avaldanud: „Tullio Liblik on kaabakas! Täielik saast, varas, alatu limukas! Käib ringi ja naeratab kõigile, aga tegelikult huiab pahatahtlikult! Sellisel maltsal ei tohi lasta kasvada!" Tegemist on hageja au teotava ebakohase väärtushinnanguga, millel on vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus. Kostja on 29.09.2009 saates Reporter avaldanud: „Küll aga ma olen päris palju raha raisanud kohtuskäimise peale ja võitnud, aga noh jällegi - Eesti õigusruum ei anna mulle sellega nagu palju teha. Ma võin minna kantslisse ja öelda, et Liblik on varas, siuke, siuke, siuke, mida ma ka teen praegu siin suures kirikus". Ajalehe Oma Saar 17.09.2009 artiklis on kostja avaldanud: „Nüüd on meil kohtu otsus olemas ning saame öelda, et Tullio Liblik on varas ja mittemõistlik majandaja." Kostja on hagejat avalikkuse ees nimetanud vargaks, mida ta on sidunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11.09.2009 otsusega. Nimetatud kohtuvaidluse pooleks ei olnud hageja. Kohtuotsusega ei tunnistatud ühtegi isikut süüdi varguses. Isiku vargaks nimetamine on au teotav, kuivõrd kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise vargaks nimetatusse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtu äranägemisel õiglane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väljaütlemised põhinevad Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11.09.2009 otsusega tuvastatud asjaoludel. Nimetatud otsusega tuvastas vahekohus, et OÜ Saarte Investeering on võtnud MaxKinnisvara OÜ-ga 31.05.2005 sõlmitud vaikiva seltsingu lepingu raames põhjendamatuid kohustusi 13.8 miljoni krooni ulatuses. Hageja on OÜ Saarte Investeering juhatuse liige ning kostja on MaxKinnisvara OÜ juhatuse liige, kelle vahel on mitmeid 31.05.2005 sõlmitud vaikiva seltsingu lepingust tulenevaid kohtuvaidlusi. Kostja tugines TsÜS § 34 lg 1. OÜ-l Saarte Investeering on üks juhatuse liige ja ainuosanik hageja isikus. Seetõttu on õigust mittetundva isiku jaoks OÜ Saarte Investeering tegevus samastatav juhatuse liikme ja ainuosaniku tegevusega.

Kuna kostja on hageja tegevuse tõttu ilma jäetud kasumist, mis oleks tekkinud ettevõtte hoolsal majandamisel, siis on faktiliselt tegemist kõnekeeles vargusega. Igapäevaelus kasutatakse üldkeele mõistet „varas" väga erinevates kontekstides eelkõige aga tähenduses, et keegi võtab midagi kelleltki ära. Seejuures ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas äravõtja rikastub selle võrra või rikastub seeläbi hoopis keegi kolmas (nt töövõtjad, kes sõlmisid hagejaga töövõtulepingud, millega nad osutusid teenust turuhinnast oluliselt kõrgema hinna eest). OÜ-l Saarte Investeeringud on maksuvõlg. OÜ Saarte Investeering sõlmis oma koostööpartneritega näilikke lepinguid, mille raames äriühing maksis küll raha, kuid koostööpartnerid teenust ei osutanud. Seetõttu kannatas ka oluliselt ehituskvaliteet, mistõttu vastab tõele ka kostja avaldatud väide, et ehituskvaliteet oli halb. Kui äriühing sõlmib näilikke lepinguid, mille eest teenust ei osutata, siis jäävad riigitulusse laekumata ka maksud. Nende asjaolude uurimiseks on OÜ Saarte Investeering vastu alustatud ka kriminaalmenetlus. Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või negatiivse väärtushinnangu avaldamine oli ajendatud teise isiku käitumisest. Kui kostja avaldas meediaväljaannetes seisukohti, siis see oli kostja veendumusel põhinev tõlgendus kostjale teadaolevast teabest. Kostjale teadaolevalt oli hageja suhtes jõustunud vahekohtu otsus, millega tuvastati hageja poolt 13.8 miljoni krooni väärtuses põhjendamatute kohustuste võtmine. Vahekohus on tuvastanud, et hageja on käitunud kostja vastu pahauskselt. Kostja on väitnud, et hageja ei tohiks tegeleda äritegevusega, sest ta on oma pahauskse käitumisega tõendanud, et ta ei ole usaldusväärne äripartner ja rikub ärikultuuri. Kostja on võrrelnud hageja tegevust põllukultuuride kasvatamisega ja öelnud, et hageja sugune malts tuleb välja juurida, et porgand saaks kasvada. Ebaausaid ärivõtteid kasutavad isikud ei tohiks äritegevusega tegeleda ehk teisisõnu maltsal ei tohiks lasta kasvada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka hageja nimetamine „saastaks" tema au teotav. Isik, kes on tegutsenud teiste äripartnerite suhtes pahauskselt ja rikub ärikultuuri, on kõnekeeles „saast" ehk ta eristub teistest ärimeestest millegi negatiivsega. Hageja on nende ühisele ettevõttele tekitanud põhjendamatuid kulutusi ligi 14 miljoni krooni ulatuses ja seejuures on vahekohtus tuvastatud, et hageja on teinud seda pahatahtlikult eesmärgiga kahjustada kostjat. Sellise isiku „kaabakaks" nimetamine ei ole ilmselt põhjendamatu. Hageja ei ole ilmunud kompromissläbirääkimistele ega muul mõistlikul viisil kostjaga suhelnud. Hageja ei ole ilmunud kordagi vahekohtu istungitele ja on takistanud vahekohtu tööd, hageja on esitanud kuriteokaebuse, mis oli alusetu. Hageja on andnud erinevaid lubadusi ja seejuures naeratanud kõigile, kuid seljataga tekitanud pahauskselt kahju. Tegemist on alatu käitumisega ja kui inimene seejuures ilma sanktsioonideta pääseb, siis on tegemist ka „limukaga", kes libiseb kõigi käte vahelt välja. Õigustatud ühiskonna teavitamine, et hageja on isik, kes üritab pahauskselt teistele äripartneritele kahju tekitada ehk jätta nad ilma mõistlikult eeldatavast äritulust - kokkuvõtvalt varas. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seega ei saa kohus avaldatud väidete hindamisel lähtuda kostja poolt avaldatud mõistetele/sõnadele antud subjektiivsest tõlgendusest. Kostja on meelevaldselt

samastanud hageja kui füüsilise isiku ja OÜ Saarte Investeering kui juriidilise isiku ning omistanud hagejale eksitavalt OÜ Saarte Investeering tegevuse ja vara. Mõistliku inimese arusaama järgi avaldas kostja üldsusele, et hageja on varastanud raha kostjalt, teistelt inimestelt ning jätnud riigile maksud maksmata, ehk on maksuvõlglane. Üldsus ei mõista artiklis avaldatu kohaselt, et kostja on seostanud sellised tegevused hagejale läbi tema juhatuse liikme ja osaniku staatuse OÜ-s Saarte Investeering. Silmas tuleb pidada ka seda, et hageja on seotud veel teiste äriühingutega, mitte ainult OÜ-ga Saarte Investeering. Avaldajal on õigus seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega, kuid selline seos peab sisalduma ka avaldatud väidetes. Kostjal on õigus realiseerida oma sõnavabadust ning anda hinnangut hageja tegevusele äriühingu juhatuse liikmena, kuid sellisel juhul peavad olema avaldatud äriühingu nimi koos selle juhatuse liikme või osanikuga. Hagejal on õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt, mis on osa isiku vabast eneseteostusest. Kostja avaldatust nii ajakirjanduses kui ka televisiooni uudistesaates tuleneb hagejale varguse kui tegevuse omistamine sellest, et Hirvepargi elamurajoonis ehitatud majad on halva kvaliteediga ning hageja on jätnud maksud riigile maksmata. Kostja poolt avaldatud laused viitavad hageja tegevusele, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav ja selle tõesus ja väärus kohtumenetluses tõendatav. Asjaolu, et faktiväitest on ühtlasi järeldatav kostja arvamus (subjektiivne õigusetõlgendus) hageja käitumisele, ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Nimetatud väidetega on üldsusele loodud mulje, et hageja on toime pannud varguse ning ta on maksuvõlglane. Nimetatud faktiväidete näol tegemist hageja au teotava ja mainet kahjustava väidetega, mis on tegevused ühiskonna poolt hukka mõistetavad. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks toime pannud varguse, ehk varastanud midagi kostjalt, riigilt või kolmandatelt isikutelt. Nimetatud asjaolu ei tulene vahekohtu otsusest. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti 08.04.2010 tõendist ei ole hagejal seisuga 08.04.2010 maksuvõlga, hageja ei ole kriminaalkorras karistatud. Kostja viidatud kriminaalasja menetlus on 15.02.2010 määrusega lõpetatud ning OÜ Saarte Investeering ja hageja tegevuses ei tuvastatud kuriteo koosseisu, mis oleks kvalifitseeritav omastamisena KarS § 201 mõttes. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjal on õigus väljendusvabadusele, kuid selleks on seatud piirid Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 teise lausega, mille kohaselt seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kostja peab arvestama au teotavate andmete avaldamisel hageja isikuõigustega ning põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Au teotamise korral on oluline, kas avaldaja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või tema eesmärgiks on tahtlikult teise isiku maine kahjustamine ning oma huvide kaitsmine. Kostja avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ei ole võimalik õigustada sellega, et äriühingute koostöölepingu täitmise käigus on äriühingutel tekkinud mitmeid lahkarvamusi ning kostja väljaütlemised põhjustas Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11.09.2009 otsus. Käesoleval juhul jääb mulje, et kuna kostja ei ole saavutanud kohtusüsteemis oodatud tulemust, on ta valinud oma õiguste kaitseks teistsuguse viisi - avaldada hageja au ja head nime kahjustavaid andmeid. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega, kus kostja massimeedia vahendusel soovib hagejat alandada. Kostja poolt

avaldatust ei saa üldsus vajalikku informatsiooni. Sellist käitumist ei saa õigustada ning üldsuse huvi ei kaalu käesolevas asjas üle hageja isikuõiguste kaitse eesmärki. Seega ei ole hageja au teotamine õigustatud ning see on õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kuna kostja ise on tegev äris ning on äriühingu juhatuse liige ning osanik, siis pidi ta aru saama, et avaldab üldsusele hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning au teotavaid väärtusotsustusi. Kostja ei ole menetluses tuginenud enda süü puudumisele ega esile toonud ka asjaolusid, millest võiks seda järeldada. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta ei oska varjata oma põlgust hageja vastu, mistõttu oli selliste andmete avaldamine kostja poolt taotluslik. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kahtlemata kahjustab isikliku õiguse rikkumine isiku psüühilist seisundit ja tegevust ning mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Arvestades, et käesoleval juhul on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja au teotavaid väärtushinnanguid televisioonis ning kahes ajalehe artiklis ning arvestades avaldatud andmete ja hinnangute sisu kogumis, siis on tegemist VÕS § 134 lg 2 tähenduses kostjapoolse raske rikkumisega, mis õigustab hageja nõuet hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja näol oleks tegemist Eesti ühiskonnas negatiivset mainet omava isikuga. Samas on hageja isiku näol tegemist üldsusele tuntud ärimehega, kes on seotud mitme äriühinguga ning keda on meedias ka varem kajastatud. Eeltoodud asjaolud õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Hüvitise suuruse määramisel tugines kohus Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsile, mille kohaselt isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju korral väljamõistetud hüvitise suurus on vahemikus 1000-5000 krooni. Lähtudes rikkumise raskusest, kohtu siseveendumusest ja kohtupraktikast pidas kohus põhjendatuks kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist hageja kasuks 10 000 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidiline isik tegutseb seega ainult ja üksnes oma organite kaudu. Kuivõrd hageja on OÜ Saarte Investeering ainuosanik ning ainus juhatuse liige, on teistele inimestele (ka tema äripartneritele) OÜ Saarte Investeering seostatav seda esindava isikuga. Asjaolu, et hageja tegevus on omistatav tema äriühingu OÜ Saarte Investeering tegevusele on tõendatud ka menetluses kogutud tõenditega. Käesoleval juhul ei olnud hageja OÜ Saarte Investeering suhtes hoolas ega lojaalne, olles äriühingu esindajaks võttis põhjendamatuid kohustusi ligi 14 miljoni krooni ulatuses, mis on tuvastatud arbitraažikohtu otsusega. Hageja tegevus on käsitletav OÜ Saarte Investeering usalduse kuritarvitusena KarS § 2172 mõttes. Hageja tegevuses on seega olemas VÕS § 1045 lg 1 punktides 7 ja 8 toodud deliktikoosseis. Siinjuures tuleb rõhutada, et seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi) rikkumine võib seisneda ka karistusseadustikus sisalduva dispositsiooniga vastuolus olevas teos, kusjuures rikkuja deliktiline vastutus ei sõltu tema kriminaalvastutusele võtmisest (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, lk 651). Äriseadustik näeb ette võlausaldaja õigust esitada nõue otse äriühingule kahju tekitanud

juhatuse liikme vastu. Seetõttu hageja tegevuse kohta väärtushinnangu kujunemine oli põhjendatud. Kostja avaldused olid seostatavad hageja osaniku ja juhatuse liikme staatusega OÜ-s Saarte Investeering. Juhul, kui kohus oleks analüüsinud kostja toodud avalduste konteksti, st artiklite sisu ning selles toodud viiteid hageja ning kostja ettevõttele, siis oleks kohus jõudnud järeldusele, et üldsusele on mõistetav, et hageja tegevused on seostatavad OÜ Saarte Investeering toimingutega, kuivõrd artiklites on mainitud, et hageja on kõnealuse ettevõtte osanik ning juhatuse liege. Kuivõrd kohus ei ole artiklikte sisu analüüsinud, on ta rikkunud TsMS –s toodud tõendite hindamise nõudeid. Kostja väljaütlemised põhinesid hageja käitumisel, 20.06.2007 ekspertarvamusel ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11.09.2009 otsusega tuvastatud asjaoludel. Hinnates nimetatud tõendeid TsMS § 232 sätestatud viisil oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et hageja tegudele antud väärtushinnangud on põhjendatud ning ei ole õigusvastased. Arbitraažikohus toonitas, et alusetute väljamaksetega on rikutud hoolika majandamise ja vaikiva seltsinglase suhtes heas usus tegutsemise kohustust (VÕS § 610 lg 3) ja lepingu punkti 1.2. Arbitraažikohtu otsusega on seega tõendatud, et hageja tegutses kostja suhtes pahausklikult. Kostja on esitanud põhjendused avaldatud sõnade tõlgendustest, samuti väljavõtte avalikust andmebaasist Krediidiinfo, millest nähtuvalt oli hagejal 01.03.2010 seisuga maksuvõlg ning selgitas, et kostja avaldus maksude mittemaksmise kohta põhineb asjaolul, et hageja sõlmis oma koostööpartneritega näilikke lepinguid, mille raames hageja maksis teenuste eest raha, kuid tegelikkuses koostööpartnerid väidetavaid teenuseid ei osutanud. Seetõttu on riigituludesse jäänud maksud laekumata. Kohus, hinnates valesti esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid ning jättes analüüsimata kostja väited, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud valesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates valesti jätnud kohaldamata VÕS § 1046 lg 2, mille kohaselt saab negatiivse väärtushinnanguga isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust. Arbitraažikohtu otsusega on tõendatud, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepingut ning on tekitanud hagejale oma tegevusega kahju saamata jäänud tulu näol. Seega on tõendatud, et hageja on tegutsenud kostja suhtes pahatahtlikult, teisiti öeldes ei olnud kostja suhtes aus. Hageja pahatahtlik tegevus põhjustas kostja negatiivse väärtushinnangu kujundamist. Kuivõrd on tõendatud, et hageja käitus vaikiva seltsingu lepingust tulenevate kohustuste täitmisel halvas usus, siis on põhjendatud kostja negatiivne väärtushinnang. Kohus on hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuginenud Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsile, kuid vaatamata sellele on kohus määranud hüvitisena vahemiku maksimum summast kaks korda suurema summa seda põhjendamata, miks väidetav kostja poolt toime pandud rikkumine on erilise raskusastmega, mis tingib nii suure hüvitise väljamõistmist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab apellant seisukohti, mis on esile toodud ka vastustes hagiavaldusele maakohtus. Kõigile neile seisukohtadele on maakohus hinnangu andnud, millega ka kolleegium nõustub. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja on meelevaldselt samastanud hageja kui füüsilise isiku OÜ Saarte Investeering kui juriidilise isikuga ning omistanud hagejale eksitavalt osaühingu tegevuse ja vara. Mõistliku inimese arusaama järgi avaldas kostja üldsusele, et hageja on varastanud raha kostjalt, teistelt inimestelt ning jätnud riigile maksud maksmata, st ta on maksuvõlglane. Asjas esitatud tõendite pinnalt aga sellist järeldust teha ei saa. Asjakohane ei ole kaebuses toodud võrdlused karistusseadustikus sätestatud juriidiliste isikute vastutusega, mida menetlevad nii prokuratuur kui ka politsei. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜ Saare Investeering oleks vastutusele võetud karistusseadustikus sätestatud alustel tema juhatuse liikme tegevuse tõttu. Politseiameti Lääne Prefektuuri 15.02.2010 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses asuti seisukohale, et tegemist on osapoolte vahel 31.01.2005 sõlmitud koostöölepingust tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on MaxKinnisvara OÜ esindajatel õigus pöörduda varaliste nõuete osas tsiviilkohtu poole. Antud kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud OÜ Saarte Investeering juhatuse liikme Tullio Libliku tegevuses KarS §-is 201 lg 2 p 2 ja KarS §-is 209 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo tunnuseid (t.l.137). Kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ühtegi kahju hüvitamise nõuet ei ole kostja hageja ega OÜ Saare Investeering vastu esitanud. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatult hagi rahuldanud. Õige ei ole kaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele. Kuna maakohus tuvastas, et OÜ Saarte Investeering tegevust ei ole võimalik kostja poolt avaldatu alusel samastada füüsilise isiku Tullio Libliku tegevusega, siis ei lükka ümber seda ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11.09.2009 otsus, kus pooleks ei olnud hageja. Kostja väärtushinnangud on antud otseselt hagejale ja kostja ei ole seostanud oma hinnanguid Tullio Libliku tegevusega OÜ-s Saarte Investeering. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul jääb mulje, et kuna kostja ei ole saavutanud kohtusüsteemis oodatud tulemust, on ta valinud oma õiguste kaitseks teistsuguse viisi - avaldada hageja au ja head nime kahjustavaid andmeid. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega, kus kostja massimeedia vahendusel soovib hagejat alandada. Kostja poolt avaldatust ei saa üldsus vajalikku informatsiooni. Sellist käitumist ei saa õigustada ning üldsuse huvi ei kaalu käesolevas asjas üle hageja isikuõiguste kaitse eesmärki. Seega ei ole hageja au teotamine õigustatud ning see on õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kuna kostja ise on tegev äris ning on äriühingu juhatuse liige ning osanik, siis pidi ta aru saama, et avaldab üldsusele hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning au teotavaid väärtusotsustusi. Kostja ei ole menetluses tuginenud enda süü puudumisele ega esile toonud ka asjaolusid, millest võiks seda järeldada. Kostja on maakohtus kohtuistungil avaldanud, et ta ei oska varjata oma põlgust hageja vastu, mistõttu oli selliste andmete avaldamine kostja poolt taotluslik. Kolleegium leiab, et ka apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel ei ole millegagi õigustatud hageja kui füüsilise isiku suhtes kasutada väljendeid: varas, malts ja saast, kaabakas, alatu limukas, huiab pahatahtlikult. Sellist hageja tegevust, mis õigustaks nimetatud väljendite kasutamist, ei tulene ka ülalnimetatud arbitraažikohtu otsusest. Põhjendatud on hageja poolt vastuses apellatsioonkaebusele toodud seisukoht, mille kohaselt on kostja poolt avaldatud väärtushinnangud mõnitava tähendusega, need ei lähtu heast tahtest ega üldisest

huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsusesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.