Kohtulahend

2-07-24012 konsultatsioon, pretensiooni koostamine, hagiavalduse koostamine, kohtuistungid Harju Maakohtus, apellatsioonkaebusele vastus. Kõikidest nendest töödest hageja esindaja poolt olid teostatud vaid kaks: eeldatavalt dokumentide analüüs ja konsultatsioon ning kohtuistungid Harju Maakohtus. Mis aga puudutab hagiavalduse ja vastuse apellatsioonkaebusele koostamist, siis need kaks dokumendid olid teostatud, esitatud ja allkirjastatud hageja poolt (lisa nr 2 ja 3). Nendest kahest dokumentidest üldse ei tulene, et need olid koostatud hageja esindaja poolt. Sellist dokumenti, nagu pretensioon, üldse ei eksisteeri tsiviilasja materjalides. Samuti ei ole kostjale arusaadav, kui palju aega kuulutas hageja esindaja oma ülesannete täitmiseks ning millistest hindadest tema lähtus. Seoses sellega kostja palub, et hageja esitaks täiendava seisukoha, kus oleks selgelt märgitud tema esindaja poolt kulutatud aeg seoses tööga käesolevas tsiviilasjas ning hinnad, millest lähtus esindaja, selleks et saaks määrata hageja esindaja poolt tegelikult teostatud tööde maksumust. Lähtudes eeltoodust, palub kostja kohustada hagejat esitada täiendavat seisukoha oma kulude tõendamiseks. Kohus edastas vastuväite hagejale 11.03.2010.a. Hageja esitas 29.03.2010.a. seisukoha kostja vastuväitele. Vastuse kohaselt, hageja on seisukohal, et kostja keeldumine õiguskulude katmisest ei ole põhjendatud, kuna: - vastavalt TsMS § 175 peab kostja kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulisel esindajal tekkinud kulud; - seadus ei näe ette menetlusosalise esindaja kasutatud aja näitamist, esindaja ja kliendi vahel kokkulepitud summa on sätestatud lepingus; - hageja poolt esitatud arves PO/29-2009, on detailselt kirjeldatud esindaja poolt teostatud tegevused, esindaja pole kohustatud allkirjastama tema poolt koostatud dokumente, kui seda teeb menetlusosaline ise. - hageja esindaja kulud vastavad Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusele nr 137. Kohus edastas seisukoha vastuväitele kostjale 30.03.2010.a. Kostja esitas 13.04.2010.a. seisukoha hageja seisukohale. Vastuse kohaselt, oma seisukohas hageja poolt esitatud avaldusele menetluskulude sissenõudmise kohta tsiviilasjas nr 2-07-24012 kostja palus hagejat esitada tõendeid oma menetluskulude tõendamiseks. Seisukohas hageja märgib, et „vastavalt TsMS § 175 peab kostja kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulisel esindajal tekkinud kulud“. Seoses sellega kostja soovib pöörata hageja tähelepanu, et vastavalt TsMS § 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sellest sättest lähtuvalt paluski kostja hagejat põhjendada oma kulusid, selleks et kaaluda nende vajalikkust, mida hageja kahjuks ei teinud. Samas hageja väidab, et „Esindaja ja kliendi vahel kokkulepitud summa on sätestatud lepingus“. Kostja arvamusel hageja oma väidete tõendamiseks pidi esitama lepingu koopia. Vastasel juhul, kostja arvamusel, hageja õigusabikulud ei ole põhjalikult tõendatud ning seoses sellega on paljasõnaliselt, sest kostja ei tea millistest hindadest ning kulutatud ajast üldse lähtuda. Samuti kostja palus hagejat selgitada, mida tema mõtles dokumendi „Pretensioon“ all, kuna kostja andmetel sellist dokumendi tsiviilasja materjalides ei eksisteeri. Kuid hageja kahjuks ei selgitanud seda. Lisaks sellele seisukohas hageja väidab, et esindaja pole kohustatud allkirjastama tema poolt koostatud dokumente, kui seda teeb menetlusosaline ise. Seega kostjal jääb arusaamatuks, kuidas siis üldse saab eristada hageja esindaja poolt tehtud toiminguid. Sellest hageja väidetest tulenevalt ei ole hageja esindaja poolt teostatud toimingute nimekiri põhjendatud ja tõendatud. Lähtudes eeltoodust, palub kostja kohut otsuse tegemisel arvestada kõik ülalpoolnimetatud kostja seisukohti. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Hageja taotleb tasutud riigilõivu 2 000 krooni hüvitamist, taotlus tuleb rahuldada. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

2-07-24012 TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohtumenetluse ajal said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 35 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 11 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Tsiviilasjas nr 2-07-24012 on hagihind 31 800 krooni, DP poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 3 800 krooni hüvitamiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Lähtudes eeltoodust ei pea menetluskulude avalduse esitaja lisama avaldusele menetluskulusid tõendavaid dokumente. Menetluskulude nimekiri sisaldub arves nr PO/29-2009. Õigusabi kulude väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. Kohus ei ole nõudnud hagejalt täiendavate menetluskulusid tõendavate dokumentide, s.h. õigusteenuse lepingu esitamist, kohtunikuabi on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kindlakstegemiseks analüüsinud tsiviilasja toimikut. - DPesitas Harju Maakohtule hagiavalduse 27.06.2007.a. DP on kuni 12.06.2008.a. esitanud ja allkirjastanud kõik menetlusdokumendid isiklikult, samuti on hageja võtnud isiklikult vastu kõik menetlusdokumendid ning osalenud isiklikult kohtuistungil 04.06.2008.a. Toimiku andmetel on hageja andnud esindajale volituse 17.09.2008.a. (volikiri toimikus lk 34), volikiri kehtib kuni 17.09.2009.a. Hageja lepinguline esindaja on osalenud kohtuistungitel maakohtus 18.09.2008.a. (10:00-10:30, tlk 37) ja 25.09.2008.a. (11:00-11:15). Apellatsioonkaebus on 04.02.2009.a. kätte toimetatud DP esindajale, vastuse apellatsioonkaebusele on 09.04.2009.a. esitanud DP isiklikult. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib DP, et esindajale oli lepinguga antud vastav esindusõigus ainult Harju Maakohtus (tlk 59-60). Tallinna Ringkonnakohtust saadetud menetlusdokumendid on 29.04.2009.a., 23.05.2009.a. ja 27.08.2009.a. vastu võtnud DP isiklikult, samuti on DP edastanud 28.08.2009.a. ringkonnakohtule seisukoha isiklikult ning osalenud isiklikult kohtuistungil 07.10.2009.a. - 14.12.2009.a. arvel nr PO/29-2009 on osutatud õigusabina märgitud järgmised teenused: dokumentide analüüs ja konsultatsioon, pretensiooni koostamine, hagiavalduse koostamine, kohtuistungid Harju Maakohtus, apellatsioonkaebusele vastus. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole tsiviilasjas nr 2-07-24012 esitatud menetlusdokumenti pealkirja ja sisuga “pretensioon”, mistõttu kohtunikuabi ei pea pretensiooni koostamist lepingulise esindaja kuluks.

2-07-24012 Kohtunikuabi ei pea lepingulise esindaja kuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, kuna toimiku andmetel ei olnud DP apellatsioonimenetluses lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt, nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohtunikuabi peab lepingulise esindaja kuludeks dokumentide analüüsi ja konsultatsiooni ning osalemist kahel kohtuistungil Harju Maakohtus. - Hagiavaldus esitati Harju Maakohtusse 27.06.2007.a., maakohus tegi kohtuotsuse 25.09.2008.a. Tsiviilasjas on toimunud 3 kohtuistungit, hageja esindaja on osalenud 2-l kohtuistungil (18.09.2008 kell 10:00-10:30 ja 25.09.2008 kell 11:00-11:15). Kohtuvaidluse asjaolusid (asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulusid maakohtus summas 2 800 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.