Tsiviilasi nr 2-07-24012
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. september 2008. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24012
Tsiviilasi
DP hagi OÜ LPvastu kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja DP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Igor Popov esindajad Kostja OÜ LP(äriregistrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige V A Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2008. a
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ LP31 800,00 kr (kolmkümmend üks tuhat kaheksasada krooni) DP’i kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist, kui pooled ei teata, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja nõue ja põhjendused
Tsiviilasi nr 2-07-24012 07.04.2007 sõlmiti poolte vahel leping hagejale kuuluva haagise (registreerimisnumber XXX, maksumusega 31 800 krooni) hoidmise kohta parklas aadressil XXX, Tallinn. Enne seda, kui hageja otsustas kasutada kostja teenuseid, pöördus hageja kostja esindaja poole ja küsis temalt, kuidas on korraldatud valve. Kostja esindaja teatas, et autoparkla territoorium on piiratud piirdeaiaga ning sõidukid võivad välja sõita üksnes juhul, kui esitatakse sõiduki dokumendid, sealhulgas ka haagise dokumendid ning juhi dokumendid. Seejuures kontrollitakse juhi andmete vastavust haagise dokumentides toodud andmetele. Samuti kostja esindaja teatas hagejale, et nad kannavad vastutust autoparklas asuvate sõidukite säilimise eest ning seetõttu on nii range kontrollisüsteem. Kostja esindaja teavitas hagejat ka asjaolust, et nad ei kanna vastutust asjade säilimise eest, mis asuvad sõidukite sees. Kuna mainitud tingimused ja hind rahuldasid hagejat, siis vormistati leping kuni 05.05.2007 ning hageja tasus parkimise eest 360 krooni, mille kohta väljastati kviitung. Samuti väljastati hagejale dokumendid, mis tõendavad hageja parkimisõigust. 16.04.2007 paigutas hageja haagise parkimiskohale nr 24 vastavalt lepingule, aga 18.04.2007 avastas hageja, et haagist ei ole. Valvur/kostja esindaja ei suutnud selgitada, millistel asjaoludel haagis kaotsi läks. Hageja on esitanud avalduse politseisse ja on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 199 tunnustel. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingutingimusi ja peab hüvitama tekitatud kahju - haagise maksumuse -31 800 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 31 800 krooni ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2 000 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Oma hagiavalduses hageja väidab, et 07.04.2007 sõlmis ta kostjaga hoiulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 883 mõttes. Kostja ei ole nõus nimetatud hageja väitega, kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut, mis määraks nii poolte õigused, kui ka kohustused teatud lepingu alusel. Oma majandustegevuse raames kostja tegeleb muuhulgas ka parklate tegevuse korraldamisega, mis ongi määratud kostja B-kaardi alajaotises "tegevusala". Kostja osutas hagejale tema poolt tasutud rahasumma 360 krooni eest määratud territooriumil, s.o. aadressil XXX, Tallinn parkimiskoha ainukasutusse andmise teenust määratud perioodil, nimelt alates 05.04.2007 05.05.2007. Seoses sellega 07.04.2007 kostja andis hagejale välja kviitungi 360 krooni saamise kohta. Kuna 17.04.2007 hageja loobus parkimiskoha kasutamisest, siis pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel kostja tagastas hagejale 290 krooni parkimiskoha kasutamata jäänud aja eest. Kostja väidab, et tema poolt esitatud teenuste sisu on järgmine: 1) Kostja poolt määratud tasu eest annab kostja oma klientidele, kes vabatahtlikult soovivad kasutada tema teenust, määratud parkimiskoha kostja parkimisterritooriumil. Sõltuvalt tasu suurusest annab kostja õiguse kasutada parkimiskohta määratud aja jooksul. See tähendab, et klient ise saab valida, kas parkida oma autot kostja parklale üheks tunniks või pikemaks ajaks. Sarnaseid teenuseid osutatakse samuti ka teistel sellist liiki parklatel. 2) Kostja kohustuste hulka kuulub järelevalve teostamine eeskirjade täitmise üle parkimisterritooriumil, kuhu kuuluvad:
Tsiviilasi nr 2-07-24012 - järelevalve just nimelt selle parkimiskoha kasutamise üle, mille eest on tasutud kindla kliendi poolt määratud aja eest; - klientidele kaartide väljastamine, kus on viidatud parkimiskoha number ning periood, mille eest on tasutud; - klientide palvel isikute, kes osutavad parkimiskoha teenuseid, kontaktandmete esitamine jms; 3) Järelevalvet parkimisterritooriumi korra üle ööpäevaringselt teostab isik, kes jälgib parkimisterritooriumi eeskirjade täitmist. Ööpäevaringne kord kostja arvates peab olema selleks, et igal ööpäeva hetkel iga tema klient saaks ilma probleemita lahendada ükskõik millist probleemi, mis on seotud parkimise korraldamisega, näiteks, sellisel juhul, kui tema poolt tasutud parkimiskohale on pargitud auto teise kliendi poolt, mis ei võimalda tal parkida oma parkimiskohale enda autot. Arvestades seda, et parkla klientideks on isikud, kes tegelevad erinevate tegevuste liikidega ning kes samuti võivad parkida oma autot öösiti, siis ka nende probleemid peavad olema lahendatud just nimelt probleemi tekkimise momendil, mitte aga mingi ajaperioodi pärast. Kostja rõhutab, et teostab järelevalvet parkimiseeskirjade kasutamise üle ning korraldab parkimist määratud territooriumil, aga ei teosta turvateenuseid ning seoses sellega ei kanna vastutust mootorsõidukite, mis paiknevad parkimisterritooriumil, säilitamise eest. Kostja tegevus ei lähtu turvaseaduse sätetest. Hageja väited, et kostja parkla operaator andis temale informatsiooni sellest, et parkla on valvega, on kostja arvates paljasõnalised. Parkla territooriumil on olemas parkla kasutamise eeskirjad, mis on üldkättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles ning mis omakorda on üldtingimusteks parkla ning selle klientide suhetes. Nimetatud reeglites ei ole viidet sellele, et kostja kannab vastutust mootorsõiduki säilimise eest. Mitte üheski kostja poolt avaldatud dokumendis ei olnud määratud, et tema kohustub tagama mootorsõiduki säilimist, mis paikneb parkimisterritooriumil. Mitte kuskil ei ole viidatud, et kostja parkla on turvaettevõte. Kostja on arvamusel, et hagejal tekkis vale arvamus temale osutatud teenuse kohta. Samuti on kostjale arusaamatu, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab temalt kahju hüvitamist 31 800 krooni suuruses. Hageja on lisanud hagiavaldusele panga arveldusarve väljavõtte, kuid ei ole selgitanud, millist tähendust nimetatud dokument omab käesoleva tsiviilasja suhtes. Oma hagiavalduses hageja märkis, et seoses tema vara vargusega parkla territooriumilt on algatatud kriminaalmenetlus. Järelikult, kriminaalmenetluse raames hakatakse tuvastama isikut, kes tekitas hagejale materiaalset kahju. Seega leiab kostja, et hagiavaldus on suunatud vale isiku vastu, sest kostja ei pea vastutama muu isiku kohustuste eest seoses sellega, et tema ei ole tekitanud hagejale materiaalset kahju. Kostja arvates asjaolu, et parkla territoorium on kaitstud aiaga ning varustatud tõkkepuuga, ei anna alust arvata, et parklal on valve teostamise tunnused, sest igal ettevõtjal on õigus korraldada oma teenuste osutamist sellisel viisil, mis on tema jaoks eelistatav. Kostja viitab, et Tallinna linna territooriumil on palju sarnast liiki parklaid ning enamik neist on varustatud videokaameratega, mis teostavad ööpäevaringset vaatlust, kuid ükski neist ei kanna vastutust sõiduki varastamise juhul. Nimetatud parklas samuti on olemas administraator, kes paberikviitungi alusel võtab vastu isikutelt, kes parkisid parklas kindlaks määratud rahalised summad sõltuvalt parkimiskoha kasutamise ajast.
Tsiviilasi nr 2-07-24012 Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse järgi avastas hageja 18.04.2007, et haagist, mille ta oli parkinud 16.04.2007, parklas ei ole ning parkla valvur ei osanud selgitada, millistel asjaoludel haagis ära kadus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale haagise vargusega tekitatud kahju eest. Pooled tõlgendavad erinevalt nendevahelist suhet. Hageja leiab, et tegemist on hoiulepinguga, millega kaasneb kostja vastutus parkimisplatsil hoitavate haagiste eest. Kostja arvates ei võtnud ta endale parkimistasu vastuvõtmisega kohustust parklat valvata. Kohus, tuginedes poolte poolt esitatud tõenditele ja seisukohtadele, leiab, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 883 mõttes. Antud fakt on kohtu hinnangul kinnitust leidnud parkimistasu maksmise kviitungiga, suuliselt hagejale antud lubadustega ning autoparkla J. XXX, Tallinn kasutamise reeglitega. Mainitud reeglite punkti 6 kohaselt autoparkla administratsioon ei vastuta auto eemaldatavate seadmete (kilbid, eemaldatavad antennid) eest, samuti ka asjade, mis on auto salongi, treileri, haagise sees eest. Osundatud reeglite punktist 6 lähtuvalt võib teha järelduse, et vastutatakse siiski sõidukite, treilerite ja haagiste eest. Seda enam, et sissesõidul saab autojuht sinise loa vastu kollase loa, mille parkla operaatorile esitamise kohustus on väljasõidul ning sissesõit on lubatud ainult konkreetse sõiduki valdajal ja kõrvalised isikud saavad loa sissepääsuks ainult parkla operaatori loal. Seega on parkla operaatoril kohustus kontrollida sisenevaid ja väljuvaid sõidukeid, haagiseid, treilereid ning neid juhtivaid isikuid. Samuti on tal kohustus kontrollida sõidukite ja isikute dokumente. Hageja põhjendatult eeldas, et tegemist on valvega parklaga ning tema vara (haagis) on valvatud ja kaitstud. Kostja viitab, et hageja väited nagu kostja töötaja oleks suuliselt kinnitanud, et nad võtavad vastutuse sõidukite kaotsi mineku suhtes, on paljasõnalised. Kohus leiab, arvestades asjaolu, et tegemist oli uue haagisega maksumusega 31 800 krooni, et hageja pidi olema veendunud, et tema haagis on kaitstud kostja parklas. Vastasel juhul ei oleks hageja, nii nagu iga teine mõistlik inimene, oma alles soetatud haagist sinna platsile parkinud. Ka eelpool toodud parkla kasutamise reeglitest nähtub üheselt, et tegemist on siiski valvega parklaga, kuna sõnaselgelt on välja toodud transpordivahendite kontroll ja registreerimine pääslas operaatori juures, kes viibib tööpostil ööpäevaringselt, millist asjaolu on kinnitanud ka kostja ise. Eeskirjade tekstist tuleneb ühemõtteliselt, et kostja kohustus tagama territooriumi valve. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et tema vastutuse haagise kaotsi mineku/varguse eest välistavad parkla kasutamise eeskirjad. VÕS § 76 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 määratleb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse olemus on nõue teatud viisil käituda. Vastavalt VÕS §-le 883 kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kostja sõlmis oma majandus- või kutsetegevuses hagejaga hoiulepingu tunnustele vastava lepingu ning võttis selle eest tasu lähtuvalt VÕS §-s 884 sätestatule. VÕS §-s 891 tuuakse ära tagastamise tingimused, mille kohaselt hoiuleantud asi tuleb hoiuleandja kulul tagastada talle kohas, kus asja tuli vastavalt hoiulepingule hoida ning asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti. Asja tagastamisega seotud riisikot kannab hoiuleandja.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-07-24012 Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral on muuhulgas lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3 võlausaldaja nõue kahju hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhtumi puhul võttis kostja kui hoidja endale kohustuse võtta hoiule kostjale kuuluva parkla territooriumil hageja haagis ning tagada selle säilimine/kohalolu. Hageja, tuginedes parkla reeglitele ja vestlusele kostja töötajaga, maksis ära hoiutasu ning parkis oma uue haagise kostja parklasse kindlas teadmises, et tema vara on seal kaitstud, milleks ta esmajoones parkla poole pöördus ja lootis, et kostja täidab hoiulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi nõuetekohaselt ja tegemist on seega mittekohase täitmisega ning tulenevalt sellest kostja vastutab hagejale haagise kaotsiminekuga tekitatud kahju eest. Hageja soovib, et talle hüvitatakse rikkumisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg-ga 1 kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kohustuse rikkumise puhul asetada kahjustatud isik kahju hüvitamise kaudu olukorda, milles ta oleks olnud kui antud kohustust ei oleks rikutud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (RKTKo 3-2-1137-05, p 11). Kahju ei tule VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab sama paragrahvi 3. lõikes sätestatud ettenähtavuse põhimõtte kohaselt hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et eksisteerib põhjuslik seos kostja võetud kohustuse ja hagejale haagise kadumisega tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks endale võetud hoiukohustust piisava hoolsusega, nõuetekohaselt ja kostja enda poolt kehtestatud reegleid järgides täitnud, siis ei oleks osutunud võimalikuks haagise kadumine/varastamine kostjale kuuluva parkla territooriumilt. Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kahju ulatuse kindlaks määramisel tuleb lähtuda endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest mitte hageja vara väärtuse vähenemisest. Kaitstavaks hüveks on antud juhtumi puhul haagise omaniku huvi kaotsiläinud asja asendamise vastu võimalikult samaväärse asjaga ning kahjuhüvitise suuruseks on mõistlikud
5(6)
Tsiviilasi nr 2-07-24012 kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse haagise soetamiseks. Kuna kaotsi läinud/varastatud haagis oli kuu aega enne kadumist ostetud, siis ei olnud haagise väärtus oluliselt langenud ning tegemist oli uue haagisega ning hageja nõue summas 31 800 krooni, mis oli haagise ostuhinnaks ja mille kohta on kohtule tõendina esitatud ostu-müügi kviitung (koopia toimikus), on õigustatud. Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 31 800 krooni seoses hagejale kuuluva uue haagise kostja parklast kadumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hannes Olev Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.