2-05-24341/32 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 25.01.2005 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja 622 751 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 22.07.1999 sõlmisid hageja ja AS Bemei püsikliendi ostu-müügilepingu ehitusmaterjalide müümiseks AS-le Bemei, misjärel tekkis AS-l Bemei õigus saada ehitusmaterjale koheselt tasumata. Kuu pärast lepingu sõlmimist tekkis AS-l Bemei võlgnevus hageja ees. 28.02.2002 kustutati AS Bemei äriregistrist, mistõttu ei olnud hagejal võimalik AS Bemei vara arvel oma nõudeid rahuldada. AS Bemei jäi hagejale võlgu ostetud kauba eest 245 586,14 krooni. Kostja oli AS Bemei juhatuse liige. Hagejale tekkinud kahju on otseses ja põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuste täitmata jätmisega AS Bemei juhatuse liikmena. 21.06.2000 faksis kostja hagejale dokumendi, millest nähtus, et 26.04.2000 seisuga oli AS Bemei väidetavalt tasunud hagejale võlgnevuse täies ulatuses summas 245 586,14 krooni. 29.06.2000 võttis kostja hagejalt allkirja vastu viivisarve ja pretensiooni, lausumata sõnagi võlgnevuse juba väidetavalt toimunud tasumisest 26.04.2000. AS Bemei juhatuse liikmena oli kostjal kohustus 29.06.2000 esitatud arvel olev võlg tasuda, kuna see tulenes otseselt äriühingu poolsest rikkumisest ning oli kokku lepitud lepingus. Kohustuse mittetäitmise eest vastutab kostja ÄS § 315 lg 2 alusel. Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud. Aegumise alguseks saab olla üksnes juhatuse liikme kohustuste rikkumise fakti ilmnemine. Juhatuse liikme vastutusel põhineva hagi esitamiseks nägi äriseadustik nii enne kui pärast 01.07.2002 ette 5-aastase aegumistähtaja. Hagi aegumine hakkas kulgema alates 21.06.2000, mil kostja faksis hagejale võlgnevuse tasumise kohta võltsitud kinnituse. Seega ei ole 25.01.2005 esitatud hagi aegunud. Hagi ei oleks aegunud isegi juhul, kui hagi aegumist arvestada võlgnevuse tekkimise aja järgi. VÕSRS § 9 kohaselt oleks sel juhul nõue aegunud 01.07.2005 ning hagi oleks ka sellisel juhul esitatud õigeaegselt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. AS Bemei võlgnevus hageja ees on tasutud, hageja nõue on täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks. AS-l Bemei tekkis võlgnevus hageja ees ja võlgnevuse tasumiseks võttis AS Bemei laenu. Kokkulepitud päeval tuli rahale järele vene keelt kõnelev meesterahvas, kinnitades, et on Stelling Kaubanduse OÜ esindaja. Võla tasumise kohta andis meesterahvas varem koostatud dokumendi, millel oli V. V. allkiri ja Stelling Kaubanduse OÜ templijälg. Kostja maksis võlgnetava summa ning sai vastu kinnituse võla tasumise kohta. 13.11.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS Bemei pankrot. Stelling Kaubanduse OÜ pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Pankrotimenetluses nõude esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik sama sisuga nõuet hiljem esitada. Kostja kui AS Bemei juhatuse liikme hoolsuskohustus kehtis üksnes äriühingu suhtes, mitte hageja ees. Võlgnevuse tasumisega hageja esindajale tegutses kostja AS Bemei 2(10)

huvidele vastavalt ja majanduslikult otstarbekalt. Võlgnevuse tasumise kohta sai kostja hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnituse. Kui kinnitus ei ole kehtiv ja kostja on sularaha väljamaksmisel kohustusi rikkunud, puudub põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja hageja kahju vahel. Kui eeldada, et raha hagejale ei makstud, jäi nõue AS Bemei vastu püsima ning hagejal oli võimalus esitada nõue AS Bemei vastu kohtusse või pankrotimenetluse raames. Hageja seda ei teinud. Kostja ja hageja vahel ei ole kokku lepitud leppetrahvi kohaldamises, mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. Ka on viivis ebamõistlikult suur. Kui kohus otsustab põhinõude rahuldada, palus kostja viivist vähendada. Hagi on aegunud, kuna hagi esitati üle viie aasta pärast võlgnevuse tekkimist. Maakohtu otsuse põhjendused 12.10.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Arthur Maasingult Stelling Kaubanduse OÜ kasuks välja kahjuhüvitisena 491 172,28 krooni, kohtukulu 28 858 krooni, riigilõivu 26 000 krooni ning mõistis Stelling Kaubanduse OÜ-lt riigituludesse riigi õigusabi katteks 1 338,12 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, et hageja ja AS Bemei vahel sõlmiti 22.07.1999 püsikliendi ostu-müügileping ehitusmaterjalide müümiseks AS-le Bemei. AS Bemei nimel allkirjastas lepingu juhatuse liikmena kostja. Alates 1999 augustist tekkis ASl Bemei võlgnevus hageja ees ja hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 245 586,14 krooni. 21.06.2000 saatis kostja hagejale faksi teel dokumendi, et seisuga 26.04.2000 on AS Bemei võlgnevuse hagejale väidetavalt tasunud. Eelnimetatud 26.04.2000 võla tasumise kinnitusel on hageja esindaja V. V. allkiri võltsitud. AS Bemei on äriregistrist kustutatud ning hagejal ei ole võimalik saada nõude rahuldamist AS-lt Bemei. Asja menetlemisel on tuvastatud, et võlg jäi hagejale tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas AS Bemei poolt hagejale võla tasumata jätmisega ja võltsitud võlatasumise kinnituse esitamisega on hagejale tekkinud kahju ning kas selle kahju hüvitamise eest vastutab kostja kui AS Bemei juhatuse liige. Hagejale tekkis kahju sellega, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning ei täitnud AS Bemei lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, püüdes kohustuse täitmisest vabaneda võltsitud dokumenti kasutades. Hagi esitati ÄS § 315 lg 3 alusel. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS-st ei tulene teisiti. Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kohtul tuli hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, et hagejale on tekkinud kahju, kahju on tekkinud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ning kas kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud süüliselt. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Hageja kahju seisnes AS-le Bemei tarnitud kauba eest saamata jäänud tasus 245 586,14 krooni ning kõrvalkuludes leppetrahvi/viiviste näol summas 377 164,86 krooni. Kostja ei vaidlustanud 3(10)

AS Bemei võlgnevuse olemasolu, vaid väitis võla tasumist sularahas hageja esindajana esinenud vene keelt kõnelenud isikule. Menetluse käigus ei vaidlustanud kostja asjaolu, et tema poolt tundmatule isikule sularahas väidetavalt tasutud 245 586,14 krooni hagejani ei jõudnud. Kohus leidis, et tarnitud kauba eest saamata jäänud tasu ning maksmisega viivitamise eest saamata jäänud viivised on käsitatavad hageja kahjuna: hageja tegi AS-le Bemei müüdud kauba hankimiseks kulutusi, kuid AS Bemei lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu jäi ilma loodetud tulust ja kohustise rikkumise puhuks ettenähtud viivistest. Hageja heitis kostjale ette, et kostja juhatuse liikmena ei näidanud üles vajalikku hoolsust lepingust tulenevate kohustuste täitmise korraldamisel ning ei teatanud hagejale kui AS Bemei võlausaldajale AS Bemei pankrotimenetlusest ega pankrotihaldurile hageja nõude olemasolust, kuigi samaaegselt oli käimas kriminaalmenetlus. AS Bemei raamatupidamine ei kajastanud võlgnevust hageja ees. Hageja leidis, et tundmatule meesterahvale sularahas võlgnevuse maksmine on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kostja pani toime õigusvastase teo, kui võlgnevuse tasumise asemel püüdis kohustusest vabaneda tasumise tõendamiseks võltsitud dokumendi esitamisega. Kohus leidis, et kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine leidis tõendamist. ÄS § 306 lg-st 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) tuleneb juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2008 otsuses antud juhistest andis kohus kostjale menetluses võimaluse oma väiteid täiendavalt tõendada. 20.05.2009 teatas kostja, et tema vahi all viibimise tõttu ei ole võimalik esitada ülevaadet ja dokumente AS Bemei majandustegevuse kohta. PankrS (kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsioonis) § 121 lg 2 p 1 kohaselt selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlad, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile; sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt on ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente. PankrS § 36 lg 1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Neid kohustusi pidi täitma kostja kui AS Bemei ainus juhatuse liige ja ainuaktsionär. Vastavalt PankrS § 56 lg-le 1 koostab pankrotihaldur võlgniku varade nimekirja, milles tuleb ära näidata ka võlad ja kõigi teadaolevate võlausaldajate andmed. Et pankrotimenetluses hageja nõuet ei menetletud, lubab järeldada, et AS Bemei raamatupidamine hageja nõude olemasolu ja selle väidetava tasumise kohta infot ei sisaldanud. Hageja nõude kohta andmete puudumine AS Bemei raamatupidamises näitab, et kostja juhatuse liikmena ei korraldanud AS Bemei raamatupidamist nõuetele vastavalt, seega rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja ja AS Bemei vahel 22.07.1999 sõlmitud püsikliendi ostu-müügileping arvete tasumise korda otsesõnu ei reguleeri. Lepingu p-st 6.10 tuleneb, et tähtaegselt tasumata arvetelt viivise arvestamine lõpetatakse tähtajaks teostamata makse ja viivise täielikul laekumisel müüja (st hageja) pangaarvele või sularahas maksmisel müüja kassasse. Lepingus on näidatud poolte pangakontode rekvisiidid, mistõttu võib arvata, et tavapäraselt toimusid maksed poolte vahel pangaülekannete teel. Kohus leidis, et lepingus sätestatust erineval viisil võlgnevuse tasumiseks suure summa sularaha maksmine tundmatule meesterahvale ei ole käsitatav majanduslikult otstarbekal viisil tegutsemisena ning kostja kandis raha hageja kassasse jõudmise riski. Veenvad ei olnud kostja väited, et hageja nimel kostjalt võlga sisse nõudnud tundmatu meesterahvas ähvardas kostjat võla tasumata jätmise korral füüsiliste ebameeldivustega, mistõttu kostja otsustas võlgnevuse tasuda. Kostja ei 4(10)

ole esile toonud, et nimetatud meesisik takistas võlga tasuda pangaülekandega või sularahas otse hageja kassasse, mis oleks kindlustanud raha jõudmise adressaadini. Kostja väidete kohaselt võttis ta võlgnevuse tasumiseks laenu ning ta on võetud laenu laenuandjale tasunud. Seega väidetavalt on kostja füüsilise isikuna kandnud kulutusi, saavutamata laenu võtmisel silmas peetud eesmärki – võla tasumist hagejale. Kostja politsei poole ei pöördunud, kuigi selgus, et raha ei ole hagejani jõudnud ning kinnitus on võltsitud. Kohtu arvates oli mõistlik eeldada, et pettuse ohvriks langenud isik pöördub oma õiguste kaitseks uurimisorganite poole. Kostja seletus raha tasumise asjaolude kohta oli väheveenev. Kohus nõustus hagejaga, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tõendab asjaolu, et kostja püüdis AS Bemei kohustustest vabaneda võltsitud dokumenti kasutades. Veenev oli hageja selgitus, et kostja pidi olema teadlik hageja templijäljendi tegelikest värvidest, kuna kostja oli varem vastu võtnud ja allkirjastanud hageja templijäljendiga varustatud arveid ning võltsingu tegemiseks kasutatud, originaalvärvides templijäljendiga 02.02.2000 viivisarve oli koos võltsinguga kostja seifis. Kostja vastuväidetes tugines sellele, et ei olnud võltsingust teadlik ning pidas dokumenti ehtsaks, mistõttu kostja arvates oli võlg hagejale tasutud. Kohus leidis, et hoolsa suhtumise korral ei saanud kostja sinise templijäljendiga dokumenti pidada õigeks, kuna kostja valduses oli õigete värvidega templijäljendiga dokumente. Alusetu on kostja väide, et templijäljendi värvid ei omanud tähtsust, kuna dokumendil oli hageja seadusliku esindaja allkiri. Kohus leidis, et võltsingu sinine templijäljend on oluliselt erinev sini-mustast originaalist ning võis märkamata jääda ainult hooletuse korral. Hooletusest toime pandud tegu on süüline tegu ning kostja kannab vastutust sellise teoga aktsiaseltsi võlausaldajale tekitatud kahju eest vastavalt ÄS § 315 lgle 2. Kohus ei võrrelnud omavahel tõenditena kriminaalmenetluses teostatud käekirjaekspertiise kohtu poolt määratud käekirjaekspertiisiga, sest eksperdile esitatud küsimused on erinevad. Kriminaalmenetluses ei esitatud ekspertidele küsimust, kas dokumendil esineb jälgi, mis võivad viidata allkirja kandmisele ettejoonistatud kontuurile, mistõttu seda eelnevates ekspertiisides ei uuritud ning ekspert võis anda arvamuse, et ei ole välistatud/on tõenäoline, et allkirja on kirjutanud V. V.. Kostja väidetest järeldus, et V. V. andis võla tasumise kinnituse enne raha saamist. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et hageja juhatuse liige V. V. oleks andnud võlgnevuse tasumise kinnitusele allkirja enne raha vastavalt lepingus kokkulepitule hageja kassasse või pangakontole laekumist. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kostja andis sularaha hageja esindajale, et viimane toimetaks selle hageja kassasse, sellisel juhul piisanuks raha konkreetsele isikule üleandmist tõendavast allkirjast ning võlgnevuse tasumist tõendanuks hageja kassa sissetuleku order. Kohus nõustus hageja väidetega, et kostja väited on kronoloogiliselt ebaloogilises järjekorras ning see viitab kostja valetamisele. Võlgnevuse tasumise kinnitus oli vormistatud 26.04.2000 kuupäevaga ning kuna kinnituse sai kostja raha vastu, tuleb asuda seisukohale, et võlgnevus tasuti 2000. aprillis. Kostja väide, et ta vormistas kinnituse näidisena ning kuupäev jäi selleks kasutatud alusdokumendist, ei ole veenev ja on vastuolus kostja 12.02.2007 kirjaliku vastusega, kus kostja kinnitab, et tegi kinnituse arvutis ise valmis. Seega dokumentaalne tõend võlgnevuse tasumise kohta on dateeritud 2000 aprillis, samas väitis kostja, et võttis võla tasumiseks laenu 2000 mais ning vastuseks hageja 29.06.2000 pretensioonile teatas, et tasus võla 7.- 13. juunil 2000. Puudub mõistlik 5(10)

selgitus, miks kostja tasus võla paar nädalat pärast seda, kui sai laenu 2000 mais. Kohus ei arvesta hageja väiteid, et 29.06.2000 andis kostja allkirja hageja pretensiooni saamisele, kuid seejuures ei avaldanud, et oleks võla varem tasunud. Hagiavalduse kohaselt faksis kostja võltsitud dokumendi hagejale 21.06.2000. 21.06.2000 pretensioonile ja viivisarvele andis kostja 29.06.2000 allkirja nende dokumentide tutvumiseks kättesaamise kohta, mitte ei nõustu pretensiooni sisuga ja arves toodud viivisvõlgnevusega. Pretensiooni saamisel tasumise vastuväite esitamata jätmine iseenesest ei tähenda, et kostja möönis, et võla tasumise kinnitus on võltsing. On mõistetav, et enne arvamuse andmist tuleb pretensiooni ja arve sisuga tutvuda. Kostja koostas samal päeval vastuse pretensioonile, milles teatas, et on võlgnevuse tasunud 7.-13.juuni 2000. Kohus leidis, et kostja 29.06.2000 vastus pretensioonile ei tõenda, et kostja tõsimeeli uskus dokumendi ehtsust ja võla puudumist. Kuigi kriminaalmenetluses võltsingu tegelikku valmistajat ei tuvastatud, leidis kohus, et võltsitud dokumendiga seotud asjaolud, eelkõige et võltsingu tegemiseks kasutatud originaaldokument oli koos võltsinguga kostja valduses, lubavad järeldada, et kostja pidi olema teadlik, et tegemist on võltsinguga. Kohus asus seisukohale, et kostja teadvalt kasutas AS Bemei kohustusest vabanemiseks võltsitud dokumenti. Selline käitumine on õigusvastane. Kohus leidis, et kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel ei oma tähtsust, et kriminaalmenetluses ei tuvastatud, kas kostja ise võltsis. Õigusvastaseid meetodeid kasutades kohustustest vabaneda püüdev juhatuse liige tegutseb vastuolus nii võlausaldaja kui tema poolt esindatava äriühingu huvidega ning rikub sellega juhatuse liikme kohustusi. Kohus leidis, et hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega: kostja juhatuse liikmena ei taganud arvete õigeaegset tasumist. Kostja juhatuse liikmena oli vastutav selle eest, et AS Bemei raamatupidamine oli puudulik ning selles ei kajastunud hageja võlg, mistõttu pankrotihalduril puudusid andmed hageja nõude kohta. Samal ajal oli menetluses kriminaalasi, millest kostja pidi aru saama, et võla tasumise kinnitusele vaatamata (eeldusel, et kostja pidas kinnitust õigeks) on hagejal nõue AS Bemei vastu. Sellest hoolimata kostja AS Bemei ainuaktsionäri ja juhatuse ainsa liikmena ei teavitanud hagejat pankrotimenetlusest ega pankrotihaldurit hageja nõudest, mistõttu sai võimalikuks AS Bemei kustutamine äriregistrist ning hageja kaotas võimaluse nõuda võlgnevuse tasumist põhivõlgnikult. Pankroti väljakuulutamise ajal 13.11.2000 oli AS-l Bemei vara üle ühe miljoni krooni, kuid hagejale võlga ei tasutud, vaid juhatuse liikme poolt esitati võltsitud dokument, mille kohaselt oli võlg hagejale nagu tasutud. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel tuli AS Bemei võlgnevus hageja ees summas 245 586,14 krooni kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Hageja nõudis kostjalt hageja ja AS Bemei vahelises lepingus kokkulepitud viiviseid 21.06.2000 seisuga kahjuhüvitisena, mistõttu ei ole vajalik viivise või leppetrahvi kokkulepe kostja ja hageja vahel. Lepingu p 6.6 järgi oli hagejal õigus nõuda AS-lt Bemei arve tähtajaks mittetasumise korral viivist ehk intressi esimese 10 päeva eest 0,25% päevas ning edasi 0,5% tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus leidis, et mõistlik on vähendada viiviseid ja mõista saamata jäänud viivisesumma kahjuhüvitisena välja põhivõlaga samas suuruses, s.o 245 586,14 krooni. Hageja ei tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud suuremas ulatuses. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjukannatanu seadmine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju põhjustanud asjaolu ei oleks esinenud. Viiviste vähendamist oleks võinud võlgnevuse sissenõudmise menetluses esitada ka esialgne võlgnik AS Bemei. 6(10)

Hagi ei ole aegunud. Nii enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 3 kui ka alates 01.07.2002 jõustunud ÄS § 315 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Hageja leidis, et hagi aegumist tuleb arvestada võltsitud dokumendi kostja poolt hagejale faksimisest 21.06.2000. Hagi esitati 24.01.2005, seega ei ole hagi esitamisel mööda lastud viieaastast nõude aegumistähtaega. Kui ka arvestada hagi aegumist vastavalt kostja taotlusele AS Bemei võlgnevuse tekkimisest, ei oleks hagi aegunud, kuna aegumistähtaeg lõppes 30.06.2002. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja kohtukulud jäeti apellandi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt on kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine on leidnud tõendamist. Asjaolust, et Stelling Kaubanduse OÜ pankrotimenetluses enda nõuet ei esitanud, ei ole võimalik järeldada, et AS Bemei raamatupidamine oli ebarahuldavalt korraldatud. Pankrotimenetluses nõude esitamine sõltub võlausaldajast, kui nõuet esitatud ei ole, siis seda ka arvesse ei võeta. Kui Stelling Kaubanduse OÜ ei soovinud pankrotimenetluses nõuet esitada, ei ole võimalik sellest järeldada, et apellant on ebarahuldavalt korraldanud ühingu raamatupidamist. Kohtule on 15.03.2007 esitatud AS Bemei raamatupidamisdokumendid, mis kinnitavad Stelling Kaubanduse OÜ võla tasumist. Nimetatud tõendid on jäänud arvestamata. Kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste võimalikku rikkumist on nii pankrotihalduri kui ka kohtu poolt hinnatud AS Bemei pankrotimenetluses, milles asuti seisukohale, et puuduvad rasked juhtimisvead ja kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Tõendamiskoormis ÄS § 315 lg 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) alusel esitatava nõude puhul on jagatud selliselt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 p 11), et hageja peab tõendama kostjapoolset juhatuse liikme kohustuste rikkumist ühingu ees. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid raamatupidamise nõuete rikkumisele või lubaksid AS Bemei pankrotimenetluses tehtud järeldusi ümber hinnata. Seetõttu on maakohus tõendamiskoormise jaganud vääralt, pannes kostjale kohustuse esitada AS Bemei raamatupidamisdokumente, mis kostja vangistuses viibimise tõttu ei olnud võimalik. Samuti on kohus, olukorras, kus asjaolu kohta (raamatupidamise nõuete rikkumine) ei ole tõendeid esitatud, lugenud selle asjaolu tõendatuks. Apellant leiab, et mingi teise äriühingu arve õigeaegselt tasumata jätmine ei ole hinnatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Kohus on osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-21-89-01, milles on kirjas, et juhatuse liikme vastutuse aluseks pole ainuüksi see, et aktsiaselts ei tasunud hagejale võlgnevust. Leides, et juhatuse liikmena kostja ei taganud arvete õigeaegset tasumist ja on sellega enda kohustusi rikkunud, tõlgendas kohus juhatuse liikme kohustuste ulatust ja nende võimalikku rikkumist ebaõigesti. Kohus leidis, et pankroti väljakuulutamise ajal 13.11.2000 oli AS-l Bemei vara üle miljoni krooni, kuid hageja nõuet ei tasutud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et pankrotimenetluses kaitsti nõudeid rohkem kui 1,5 miljoni krooni eest, mistõttu on alusetu väita, et AS Bemei poolt hageja arvete tasumata jätmisel on apellant rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Ajal, mil hagetav võlgnevus tekkis, oli AS Bemei majanduslik seis keeruline, kuna alltöövõttu tellinud AS Facio Ehitus keeldus AS-le Bemei osutatud ehitusteenuse eest maksmast. 7(10)

Hageja teavitamata jätmine pankrotimenetluse algatamisest ei ole hinnatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Pankrotimenetluse teated on avalikud ja hagejal oli võimalus iseseisvalt saada teada pankrotimenetlusest ja esitada nõue. Apellandile jääb ebaselgeks kohtu väide, et menetluses oli kriminaalasi, millest kostja pidi aru saama, et võla tasumise kinnitusele vaatamata on hagejal nõue AS Bemei vastu. Kriminaalmenetluse toimumine või mittetoimumine ei saa olla tsiviilõigusliku nõude alus. Kriminaalasja kohtueelse menetluse pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi, kas mõnel isikul on nõue AS Bemei vastu või mitte, nõude olemasolu ei sõltu kriminaalasjast. Kohtuotsuse puhul jääb arusaamatuks, milline oli apellandi konkreetne tegu, mis väidetavalt kahju põhjustas ning milline on selle teo ja kahju tekkimise põhjuslik seos. Kohtu etteheited juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, mis puudutavad arvete õigeaegse tasumise tagamata jätmist ja raamatupidamise ebarahuldavat korraldamist, on täielikult alusetud. Kohus asus seisukohale, et lepingus sätestatust erineval viisil võlgnevuse tasumiseks suure summa sularaha maksmine tundmatule meesterahvale ei ole käsitatav majanduslikult otstarbekal viisil tegutsemisena. Jääb arusaamatuks, milline on põhjuslik seos sellise tegutsemise ja vastustajal tekkinud kahju vahel. Apellant on seisukohal, et väljamakse tegemisel AS Bemei kassast ja hageja kahjul ei saa olla põhjuslikku seost. Nõue AS Bemei vastu jääb püsima sõltumata sellest, kas AS Bemei kassast on väljamakseid tehtud või mitte. Ka juhul, kui AS Bemei kassast ei oleks tehtud väljamakset, ei muudaks see hageja nõuet või võimalust nõuet esitada. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja teadvalt kasutas hageja ees AS Bemei kohustustest vabastamiseks võltsitud dokumenti ja selline käitumine on õigusvastane. Apellant on menetluses selgitanud, et ta ei olnud teadlik, et tema poolt faksitud dokument võib olla võltsitud. Kohus ei ole veenvalt osundanud, milline konkreetne apellandi tegu põhjustas kahju tekkimise vastustajale. Seetõttu on menetluses jäänud tuvastamata ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud normi kohaldamise eeldused, mistõttu hagi rahuldamisega ÄS § 315 lg 2 alusel on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellant on seisukohal, et hagi aegumise osas on kohtu järeldused vastukäivad ja kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Nõue on esitatud tuginedes kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2. Vastava nõude aegumine oli sätestatud ÄS § 315 lg-s 3, mille kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, millist apellandi tegu või tegevusetust lugeda vastustajale kahju põhjustanud sündmuseks. Hageja on väitnud, et juhatuse liikme kohustuste rikkumise alguseks tuleb lugeda arvete tasumata jätmist – s.o kõige hilisemalt 29.10.1999. Samas on hageja väitnud, et aegumistähtaja algust tuleb lugeda alates 21.06.2000. Apellant on seisukohal, et kahju põhjustava rikkumise ajaks ei saa lugeda 21.06.2000, kuna vastustajale faksi saatmist ei saa lugeda kahju põhjustavaks sündmuseks. Vastustaja nõue muutus AS Bemei suhtes sissenõutavaks hiljemalt 29.10.2000, mistõttu oli 24.01.2005 kohtusse esitatud nõue selle esitamise ajaks ÄS § 315 lg 3 alusel aegunud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 315 lg 3, apellant palub jätkuvalt kohaldada aegumist. 8(10)

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata. TsMS § 652 l g 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebust läbi vaadates maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2 kohaselt oli äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu. Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Maakohus on õigesti kohaldanud kuni 01.07.2002 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni, kuna hagi aluseks olevad sündmused on aset leidnud enne 01.07.2002. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei korraldanud kohaselt AS Bemei raamatupidamist. Kohustus seda teha tulenes ÄS § 306 lg-st 4. Raamatupidamise korraldamise eesmärgiks on eelkõige äriühingu siseselt arvestuse õigsuse tagamine, kuid teatud juhtudel võib olla raamatupidamise eesmärgiks ka võlausaldajate kaitsmine ja tagamine, et võlausaldajate nõuded saaks rahuldatud. Selline funktsioon on äriühingu raamatupidamisel näiteks äriühingu pankrotistumisel. Eelkõige äriühingu raamatupidamise järgi on pankrotihalduril võimalik välja selgitada võlausaldajad ja nende nõuded võlgniku vastu ning teatada teadaolevatele võlausaldajatele pankrotiotsusest. Eeltoodu tõttu on alust väita, et juhatuse liikme poolt raamatupidamise korraldamata jätmine võib olla üheks asjaoluks, mille tõttu võis võlausaldaja kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2 järgi nõuda tekitatud kahju hüvitamist võlgnikust äriühingu juhatuse liikmelt. Käesolevas asjas on maakohus hinnanud lisaks muudele asjaoludele ka kostja poolt hagejale nõude kohta võltsitud tasumise kinnituse esitamist. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda maakohtu poolt tuvastatus, et kostja väited hagejale võla tasumise kohta ei olnud veenvad ja asjaolusid arvestades pidi olema kostja teadlik võla tasumise kohta esitatud kinnituse võltsimisest. Kostja väited, et ta ei teadnud dokumendi võltsimisest ja võlg oli makstud isikule, kes dokumendi kostjale andis, ei olnud veenvad. Kostjalt ÄS § 315 lg 2 järgi kahju hüvitamise nõude üle otsustamiseks ei ole oluline tuvastada, kas kostja on toime pannud pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisvea või mitte. Maakohus ei ole ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist. Maakohus on asjaolu, et kostja ei korraldanud piisava hoolsusega AS Bemei raamatupidamist, tuvastanud kohtule esitatud 9(10)

tõendite põhjal. Kohus andis kostjale võimaluse tõendada vastupidist, s.o et raamatupidamine oli korraldatud viisil, mis oleks taganud õige arvepidamise. Kuigi kostja viibis vangistuses, oli tal esindajaks advokaat, kelle vahendusel või ka vajadusel kohtu kaasabil oleks olnud kostjal võimalus tõendid esitada või isikutelt, kelle valduses vajalikud tõendid olid, need välja nõuda. Kohus on kriminaalmenetluse toimumisest järeldanud, et ka sellest pidi kostjale olema teada, et hagejale ei ole võlga tasutud. Seega ei ole maakohus käsitlenud kriminaalmenetlust viisil, nagu on väitnud apellant. Kaebaja väitis, et kohus pole arvestanud seda, et hageja ei esitanud oma nõuet AS Bemei pankrotimenetluses, mis välistas nõude rahuldamise AS Bemei poolt. Kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2 järgi vastutas juhatuse liige kahju eest solidaarselt võlgnikuga. Seega ei välistanud nõude esitamata jätmine kahju nõudmist juhatuse liikmelt. Kolleegiumi arvates on oluline ka see, et kostja ise tekitas olukorra, kus hagejale ei teatatud AS Bemei pankrotimenetlusest, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada nõuet. Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud, kui suures ulatuses oleks nõude õigeaegse esitamise korral hageja nõue AS Bemei pankrotimenetluses rahuldatud. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 31.05.2001 jaotusettepaneku kinnitamise määrusest seda ei nähtu. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. ÄS § 315 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt AS Bemei juhatuse liikme kohustuste rikkumine algas 2000. aasta juunis, kui kostja saatis hagejale faksi teel võltsitud kinnituse võla maksmise kohta ja ei kajastanud äriühingu raamatupidamises hageja nõuet ning hiljem pankroti väljakuulutamisel ei teavitanud nõudest AS Bemei pankrotihaldurit. Kostja käsitlus, mille kohaselt algas nõude aegumine 1999 juulist, s.o ajal, kui tekkis AS-l Bemei võlg hageja ees, ei ole õige. Nõude aegumine hakkab kulgema ajast, kui kostja rikkus oma kohustusi. Maakohus on hinnanud otsuses ka seda, kas hageja nõue AS Bemei vastu oli hagi esitamise ajaks aegunud või mitte. Kolleegium leiab, et kuna hageja oli esitanud oma nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks, siis see, kas hageja nõue AS Bemei vastu lepingust tuleneva võla saamiseks oli hagi esitamiseks aegunud või mitte, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-st 1 tuleb käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud seaduse sätteid. Kuna apellant oli riigilõivu tasumisest vabastatud ainult apellatsioonkaebuse esitamisel, siis enne 01.01.2007 kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 50 000 krooni.